BLOGI | Ajalooline hetk! Ukraina ja Moldova said Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse

Euroopa Ringhäälingute Liit kinnitas oma otsust, et Eurovision ei toimu 2023. aastal tänavuses võitjariigis Ukrainas.

Otsuse langetamisel lähtus EBU kohustusest tagada kõigi üritusel töötajate ja osalejate ohutus ja turvalisus.

Ukraina lipp jõuti juba täna riputada Euroopa Liidu liikmesriikide lippude kõrvale Euroopa Parlamendi hoone ette Brüsselis.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kirjeldas, milline on Ukraina plaan pärast EL-i kandidaatriigi staatuse saamist: „See on võit. Nüüd alistame vaenlase, ehitame üles Ukraina, saame Euroopa Liidu liikmeks ja siis lõpuks puhkame.“

Ukraina luure teatel plaanivad Venemaa volitatud esindajad 11. septembril korraldada lavastatud „referendumid“, et kuulutada välja vabariigid Hersoni ja Zaporižžja oblastite okupeeritud osades.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on Euroopa Liit, Ukraina ja Moldova teinud oma valiku ja see on ühine demokraatia, vabadus ning inimlik elu. „Uutele tulijatele ukse avamine Euroopa Liitu on geopoliitiliselt piirkonna suurim edasiminek pärast Nõokogude Liidu lagunemist. Ukraina ja Moldova liitumine ei tähenda ainult nende rahvaste lõplikku pöördumist läänelike väärtuste poole, vaid näitab Venemaa ja Kremlis valitseva mentaliteedi langust ning kontrolli kaotust paljude riikide ja rahvaste üle,“ ütles Kallas.

Peaminister lisas, et Eesti on olnud eelkõige Ukraina suurimaid toetajaid ja seda väljendas eile ka president Volodõmõr Zelenskõi. „Eesti on nii riigina kui üksikisikutena aidanud Ukrainat tohutult palju ja seda enam on meile oluline kandidaatriigi staatuse saamine,“ sõnas Kallas.

Ukraina esitas ELiga liitumise taotluse kohe pärast Venemaa invasiooni algust, tänavu 28. veebruaril. Euroopa Komisjon on Ukrainale esitanud seitsmest punktist koosneva teekaardi ning esitab esimese hinnangu täitmisest selle aasta lõpus.

„Tunnustame siiralt ELi juhtide otsust anda Ukrainale kandidaadistaatus. See on ainulaadne ja ajalooline hetk Ukraina ja Euroopa Liidu suhetes. Olen tänulik ELi juhtidele toetuse eest. Ukraina tulevik on EL-is,“ säutsus Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, tänades eraldi Euroopa Ülemkogu eesistujat Charles Micheli ja Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit.

Ajalooline hetk! Euroopa Ülemkogu otsustas äsja anda ELi kandidaatriigi staatuse Ukrainale ja Moldovale.

„Tänane päev on oluline samm teie teel ELi suunas. Meie tulevik on koos,“ kirjutas Euroopa Ülemkoja eesistuja Charles Michel ja õnnitles riigipäid.

Ülemkogu otsustas tunnustada ka Gruusia Euroopa-perspektiivi ja on valmis andma kandidaatriigi staatuse, kui lahenduse leiavad teatud küsimused. „Gruusia tulevik on ELis,“ lubas Michel.

Ka Donetski kuberner Pavlo Kõrõlenko kirjutab Telegramis viimastest arengutest. „23. juunil tapsid venelased Donetskis kuus tsiviilisikut: kolm Prõšibis, kaks Avdiivkas ja ühe Chasiv Jaris. Täna sai vigastada veel viis inimest. Praegu on võimatu kindlaks teha täpset Vene ohvrite arvu Mariupolis ja Volnovahhas.“

Väiteid ei ole sõltumatult kontrollitud.

Ukraina Luhanski kuberner Serhai Haidai postitas Telegrammi lühikese aruande olukorrast regioonis. „Võitlus jätkub igas suunas. Sjevijrodonetski tööstustsoonis on palju kaitserajatisi juba hävitatud, me ei välista võimalust taanduda uutele, rohkem kindlustatud positsioonidele.“

Lõssotšansk kannatab tugevate mürsulöökide all. Jätkub „vaikne“ evakueerimine, täna lahkus umbes 40 inimest.

Sjevjerodonetski okupeerimise korral saavad „Nitrogeni“ [Azoti keemiatehase] varjundis olnud inimestest rašistide pantvangid. Juurdepääs säiliks ainult Luhanski oblasti okupeeritud osale.

Äsja okupeeritud aladel on rašistid juba alustanud nn filtreerimist. Jahitakse aktiviste ja sõjaväega seotud inimesi, sihikul on ka selliste inimeste sugulased. Mehed on sunnitud minema sõtta Ukraina vastu, neid kasutatakse „kahurilihana“.“

Haidai väiteid ei ole sõltumatult kinnitatud.

Spordirõivaste ja -varustuse tootja Nike teatas Venemaa turult lahkumisest.

„NIKE INC. otsustas Venemaa turult taanduda. Nike'i kauplused suleti hiljuti ajutiselt ja enam neid ei avata,“ teatati ettevõtte ametlikul veebisaidil ilmunud avalduses.

Kokku oli Nike'il Venemaal üle 100 kaupluse.

UNESCO (Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) teatel on Ukrainas sõja algusest saadik hävitatud üle 150 kultuuriobjekti. Seal hulgas on 70 usuhoonet, 30 ajaloolist hoonet, 18 kultuurimaja, 15 monumenti, 12 muuseumi ja 7 raamatukogu.

Suurem osa hävis Donetski, Harkivi ja Kiievi oblastis.

Venemaa on juba varastanud üle 500 000 tonni Ukraina teravilja, ütles Ukraina suursaadik Türgis Vassili Bodnar.

Niimoodi käib okupantide kinni võtmine.

ÜRO: Ukrainas on Venemaa sõja tagajärjel 10 403 tsiviilohvrit. ÜRO inimõiguste agentuur kinnitas 22. juuni seisuga, et Ukrainas on alates 24. veebruarist hukkunud 4662 ja saanud vigastada 5803 tsiviilisikut. Vähemalt 320 last hukkus ja 479 said vigastada.

Tegelikud arvud võivad olla palju suuremad, sest informatsioon piirkondadest, kus toimub intensiivne vaenutegevus, hilineb ja paljud teated tsiviilohvrite kohta vajavad veel kinnitamist.

Venemaa invasioon põhjustab üle 6 miljardi dollari väärtuses keskkonnakahju, kirjutab the Kyiv Independent. Venemaa sõda Ukrainas on keskkonna- ja loodusvarade ministri Ruslan Striletsi sõnul kaasa toonud enam kui 250 ökotsiidi ja üle 2000 keskkonnakahju juhtumi. „Sõja käigus on tekkinud üle 200 000 tonni ohtlikke jäätmeid ja vanametalli, samas kui iga hävinud maja tekitab 50 kuupmeetrit jäätmeid,“ ütles Strilets.

Euroopa Ülemkogu otsustab neljapäeval suure tõenäosusega anda Ukrainale ja Moldovale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus. Ülemkogu kõrval pälvib Brüsselis tähelepanu ka peaminister Kaja Kallase intervjuu NATO kohta, kirjutab ERRi uudisportaal.

„Ma soovitaksin lugeda läbi kogu selle intervjuu, mitte ainult pealkirja, sest selles intervjuus on väga selgelt lahti seletatud see, et me oleme kaitstud NATO all, aga kuna Venemaa on tõstnud agressiooni hinda, siis peab kaitse sellele ka vastama,“ selgitas Kallas.

Kallase sõnul ei tasu sellest välja lugeda, et NATO Madridi tippkohtumiselt ei tuleks Eestile sobivaid otsuseid.

„Meil on vaja, et me kõik kollektiivselt mõistame, et Balti riikide kaitset on vaja tugevdada,“ ütles ta.

Kindralstaap: Valgevene võib varustada Venemaad relvade ja sõjavarustusega.

Ukraina relvajõudude peastaabi operatiivjuhi asetäitja Oleksi Hromovi sõnul käib praegu Valgevene sõjaväe varustuse hooldus ja laost äraviimine. Selline liikumine on tekitanud kahtlusi, et varustust võidakse viia Venemaale ja sealt liigutada rindejoonele.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles täna, et Venemaa ja Valgevene tihendavad sõjalist koostööd.

Kaja Kallase intervjuu Financial Timesile on kohalikud poliitikaringkonnad sedavõrd kihama pannud, et Kallase konkurendid ei saa rahu isegi jaanilaupäeval. Näiteks heidab endine välisminister Eva-Maria Liimets Kallasele ette, et peaminister lahkas avalikult NATO kaitseplaane, mistõttu ei jää viimased enam saladuseks ka idanaabrile.

Liimets sõnas, et NATO veelgi suurem panus Eesti esmase kaitsevõime tugevdamisse on me ühine taotlus, kuid alliansi kaitseplaanide avalik lahkamine ajalehes ei ole viis kitsaskohtadele tähelepanu juhtimiseks ning murede lahendamiseks.

Liimets tõdes, et Eesti peaminister Kaja Kallase avaldus NATO kaitseplaanide kohta oli liialt detailne ning sel moel liitlaste tähelepanu saamine on küsitava väärtusega. „Kaitseplaane Financial Timesi veergudel kokku ei panda, see nõuab usaldust ja ühiseid arusaamu. Täna tundub, et peaminister on avaldanud lauseid, mis on seotud salastatud kaitseplaanidega ning mida nüüd võib lugeda ja nendest järeldusi teha ka idanaaber. Kui see on nii, on tegemist väga tõsise olukorraga ja tõstatab küsimusi mitte ainult Eesti inimeste seas, vaid ka meie liitlaste,“ tõdes Liimets.

Liimets sõnas, et muutunud julgeolekuolukord nõuab nii NATOlt kui ka Eestilt reageerimist. „Iseseisva kaitsevõime arendamine ja kaitsetahte suurendamine peab olema me kõigi eesmärk. Kaitseliidu liikmeskonna kasv, lisainvesteeringud kaitse-eelarvesse, aga ka liitlaste kohalolu ja kindel toetus meile, näitavad, et Eesti iseseisvus ei saa tulla enam küsimuse alla,“ rõhutas Liimets. Ta lisas, et NATO veelgi suurem panus Eesti kaitsevõime arendamisse ja tagamisse on loomulikult tervitatav, kuid alliansi kaitseplaanide avalikustamine ei ole viis kitsaskohtadele tähelepanu juhtimiseks ja murede lahendamiseks.

Endine välisminister tõi välja, et oma selged vajadused on Eesti koos Läti, Leedu ja Poolaga esitanud kevadel muuhulgas välisministrite ühiskirjaga. „2020. aastast pärinev kaitseplaan nn Eagle Defender tuleb ajakohastada ja viia vastavusse uue reaalsusega, mis aga ei tähenda, et nende dokumentide kaarte tuleks hakata sel viisil avama. Need on kehtivad plaanid ja meie enda kaitseväelased koos siin täna oma kohalolekut mitmekordistanud liitlastega töötavad igapäevaselt selle nimel, et tagada meie inimestele ja kodudele praegu nii vajaliku turvatunde ning julgeoleku.“

Suurbritannia kaitseministeeriumi viimane luureraport ütleb, et alates 19. juunist on Vene väed Donbassis suure tõenäosusega liikunud üle 5 km edasi Lõssõtšanski linna lõunasuunas.

Mõned Ukraina üksused on tagasi tõmbunud, ilmselt selleks, et vältida ümberpiiramist. Venemaa paremad tulemused selles sektoris on tõenäoliselt tingitud hiljutisest üksuste tugevdamisest ja tule tugevast kontsentreerimisest.

Selle hiiliva edasitungiga suurendavad Vene väed survet ümberpiiratud Lõssõtšanski-Sjevjerodonetski alale. Armee jõupingutused Donetski oblasti lääneosa vallutamiseks on aga jäänud toppama.

Ukraina ajaleht Pravda kirjutab, et 51aastane Hersoni oblasti politsei endine juht Oleg Khudiakov võttis endalt elu pärast seda, kui ta oli okupantide vangistuses. Khudiakov veetis vangistuses nädal aega.

Meedia arvab, et okupandid püüdsid Khudiakovi sundida koostööle, ähvardades tema pereliikmeid.