BLOGI | Krementšukis tabas venelaste rakett kaubanduskeskust tappes üle 50 inimese. Ukraina president: see on üks julmemaid terroriakte Euroopa ajaloos

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas nimetas Krementšuki lööki üheks julgeimaks terroriaktiks Euroopa ajaloos.

„Rahulik linn, tavaline kaubanduskeskus, naised, lapsed, tavalised tsiviilisikud. Enne õhurünnaku väljakuulutamist oli seal umbes 1000 inimest,“ ütles Zelenskõi esmaspäeval videopöördumises. „Ainult täiesti hoolimatud terroristid, kellel pole maa peal kohta, saavad sellise objekti pihta raketi saata.“

Ukraina president ütles, et rünnak oli tahtlik. „See ei ole rakettide ekslik tabamus. See oli rünnak kaubanduskeskuse pihta,” ütles Zelenskõi. „Päästeoperatsioon jätkub, kuid me peame olema teadlikud, et kaotused võivad olla märkimisväärsed.“

Ukraina president ütles, et Kiievist saadeti arstid haavatuid abistama ja avaldas kaastunnet hukkunute omastele. Samuti kutsus ta inimesi järgima võimude hoiatusi.

„Palun kõigil, kui kuulete õhuhäire sireeni – otsige kaitset. Tingimata. Ärge jätke seda tähelepanuta. Venemaa ei löö millegi ees risti ette.“

Vähemalt kaheksa inimest hukkus ja 42 sai haavata, kui Vene rakett tabas tankerilt vett kogunud rahvahulka, ütles Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhii Haidai.

„Kui tsiviilisikud täna Lõssõtšanskis tankerilt vett kogusid, sihtisid venelased neid,“ ütles Haidai. „Kaheksa Lõssõtšanski elanikku suri ja 21 inimest viidi haiglasse. Kuusteist kodanikku evakueeriti teiste piirkondade haiglatesse.“

Venemaa on pidevalt eitanud tsiviilelanike sihikule võtmist, hoolimata ülekaalukatest vastupidisetest tõenditest.

Rünnakud leidsid aset ajal, mil Vene väed koondusid Luhanski oblasti viimase Ukraina kontrolli all oleva linna Lõssõtšanski vallutamiseks.

Haidai sõnul on humanitaarolukord on kohutav, haavatuid ja surnuid olla palju.

„Me pole saanud kaks päeva järjest humanitaarabikomplekte tuua, sest tee, mida mööda seda tegime, on pidevate rünnakute all,“ ütles ta. „Meil õnnestus haiglatesse tuua arstide poolt küsitud ravimid, sest saime aru, et haavatuid tuleb aina juurde.“

Haidai ütles ka, et Ukraina väed osutavad piirkonnas ägedat vastupanu, kuid lisas, et nad on mehitamata ja neil napib relvastust.

„Venelastel on kordades rohkem suurtükke ja kordades rohkem mürske. Jääb mulje, et mürske on piiramatu arv,” selgitas Haidai. „Neil kõrbenud maa taktika – nad lihtsalt hävitavad kõik, mis nende teel on.“

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles Saksamaal G7 tippkohtumisel, et Ukraina liitlased jäävad ühtseks.

„Oleme rekordajaga vallandanud kuus Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti. Ja tõepoolest, meie liikmesriikidel ei ole lihtne, sest nad peavad maksma teatud hinda,“ ütles ta CNNile. „Kõik meie tegevused on ühtsed.“

„Putin ei oodanud kunagi Euroopa Liidu sihikindlust, otsustavust ja ühtsust,“ lisas von der Leyen.

Ukraina riikliku hädaabiteenistuse andmetel tõusis Kreemtšuki õhurünnakus hukkunute arv 11 inimeseni. 11. hukkunu suri haiglas. Õhurünnakus sai vigastada 58 inimest.

„Ukraina kaubanduskeskuse rünnak näitab Putini julmuse ja barbaarsuse sügavust, millesse Venemaa president Vladimir Putin vajub,“ vahendas Ühendkuningriigi uudisteagentuur PA Briti peaministri Boris Johnsoni sõnu.

„Putin peab mõistma, et tema käitumine ei muuda muud kui tugevdab Ukraina ja kõigi teiste G7 riikide otsust seista Ukraina kõrval nii kaua kui vaja,“ lisas Johnson.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul viibis rakerirünnaku ajal kaubanduskeskuses üle 1000 inimese.

Krementšukis hukkus vähemalt kümme inimest, teatasid võimud.

Ukraina keskosas asuvas Krementšuki linnas rahvarohket kaubanduskeskust tabanud Venemaa raketilöögi tagajärjel hukkus vähemalt 10 ja sai haavata 40 inimest.

Presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul on käimas päästeoperatsioon ja üheksa haavatut on raskes seisundis.

Poltava oblasti kuberner Dmitri Lunin ütles, et plahvatuse tagajärjel hukkus kümme inimest. Ohvrite arv võib tema sõnul kasvada, kui rohkem teavet saadakse.

Kiievi politsei avastas haarangu käigus kaks ööklubi, mis rikkusid komandanditunni ajal liikumiskeeldu.

Pidutsemast tabatud 219 mehele anti kätte käsk ilmuda sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse, teatas Kiievi politseijaoskond.

Reuters vahendab, et Harkivi kuberneri teatel tappis Vene vägede pommirünnak vähemalt neli inimest ja haavas 19.

Kustutustöödel osaleb 115 päästjat.

Esialgsetel andmetel hukkus Krementšuki kaubanduskeskuse põlengus kaks inimest ning 20 said haavata, 9 neist on kriitilises seisundis.

Veel kaadreid kaubanduskeskuse põlengust. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kirjutas, et ohvrite arv on kujutlematu.

Tuleb välja, et Krementšukis tabas rakett kaubanduskeskust. Telefoniga rääkiv mees ütleb, et hoones on inimesed ja seinad hakkavad kokku kukkuma.

Poltava oblasti kuberner Dmõtro Lunin teatas, et Vene vägede rakett tabas Krementšukis tsiviilinfrastruktuuriobjekti. „Kahjuks on ka ohvreid. Rohkem detaile hiljem.“

Täna Ukrainat külastanud Moldova president Maia Sandu ütles, et Moldova, 2,6 miljoni elanikuga endine liiduvabariik, mis piirneb Ukrainaga, soovib ise määrata oma tuleviku.

„Moldova on habras ja haavatav riik,“ ütles ta. "Ukraina ja Moldova vajavad abi. Me tahame, et see sõda lõppeks ja et see Venemaa agressioon Ukraina vastu peatataks võimalikult kiiresti. Me tahame jääda osaks vabast maailmast.“

Moldovast eraldunud Transnistria piirkonda on paigutatud Vene vägede garnison ning see paikneb Moldova idaosa ja Ukraina edelaosa vahel.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas pressikonverentsil, et NATO laiendab Venemaa ohu tõttu oma lahingugruppe idatiival.

Leedu sõnul on riiki tabanud küberrünnak. Leedu riigi- ja eraasutusi tabas teenuste keelamise küberrünnak, teatas küberjulgeolekukeskus kaitseministeeriumi avalduses.

„On väga tõenäoline, et sarnase või suurema intensiivsusega rünnakud jätkuvad ka lähipäevil, eriti transpordi-, energeetika- ja finantssektoris,“ vahendab Reuters.

Mõjutatud olid ka riigiasutuste kasutatavad turvalised võrgud, lisas ta.

Samuti teatab uudisteagentuur, et vastutuse on võtnud Vene häkkerirühmitus Killnet, öeldes, et rünnak on kättemaks Leedule, kes takistas Vene kaupade vedu üle oma territooriumi Venemaa Kaliningradi.

Reuters teatab, et Venemaa kaitseministeerium teatas Interfaxile, et Vene väed tabasid pühapäeval Kiievis rakette ehitava ettevõtte Artemi tehast.

Peaminister Kaja Kallase juhtimisel osaleb Eesti delegatsioon, kuhu kuuluvad ka kaitseminister Kalle Laanet ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister välisministri ülesannetes Andres Sutt, Madridis 28.-30. juunil toimuval NATO tippkohtumisel.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eesti peamine eesmärk Madridis saada poliitilised otsused NATO idatiiva kaitse tugevdamiseks. „Uus julgeolekuolukord nõuab, et NATO looks senisest tõhusama valmisoleku Balti riikide kiireks kaitseks. Selleks on vajalik meie piirkonnas püsivalt tugevdatud liitlasvägede ja sõjaliste võimete kohalolu maal, merel ja õhus ning nende vägede ja võimete juhtimiseks ka toimiv juhtimisahel,“ selgitas peaminister.

Peaminister lisas, et töötame liitlastega eesliini kaitse loomiseks ning peame saavutama selle, et Balti riikide kaitseks mõeldud NATO lahinggruppe tugevdataks ning lisaks oleks kriisi- ja sõjaolukorraks määratud täiendavad konkreetsed üksused, mis on valmis kohe tegutsema. Uus pikaajaline heidutus- ja kaitsehoiak tugineks senisele NATO liitlaste kohalolule ja viiks selle uuele tasemele. „Meil on vaja sõjaliselt tarka, aga ressursi poolest tõhusat lahendust. See saab olema pikaajaline protsess, millele Madridi tippkohtumise otsused peavad andma aluse. Madrid on üks osa teest, mitte teekonna lõpp,“ rõhutas Kallas ja lisas, et näiteks oleme juba diviisi tasandi juhtimisstruktuuri loomiseks leppinud kokku koostöös Ühendkuningriigiga ning asunud selle koostöö detaile välja töötama.

Samuti märkis Kallas, et liitlastel tuleb Madridis anda selge sõnum Ukraina toetuseks. „NATO riigid peavad jätkama Ukraina toetamist, et Ukraina võidaks ja Ukraina saaks ise määrata rahu tingimused. Siinkohal on oluline relvaabi ja eriti just raskerelvastuse andmine,“ ütles ta. „Jätkuma peab ka NATO avatud uste poliitika. Toetame loomulikult jätkuvalt ka Soome ja Rootsi NATO liitumisprotsessi kiiret kulgu,“ sõnas peaminister.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul peegeldavad eesootavad otsused põlvkondlikku muutust NATO heidutus- ja kaitsehoiakus. „Me astume uude ajajärku, kus NATO liitlaste kõige olulisem ülesanne on kollektiivkaitse ja tõkestusheidutus. See tähendab, et vaenlane saab aru, et rünnak läheks neile liiga kalliks maksma. Nende otsuste elluviimine nõuab igalt liitlaselt suurt panust, sealjuures kaitsekulutustesse,“ lisas Laanet.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri välisministri ülesannetes Andres Suti sõnul pöörab NATO ka üha rohkem tähelepanu uutele ja uuenduslikele tehnoloogiatele, mille abil säilitada allianssi üleolek tehnoloogias ka tulevikus ning Madridi tippkohtumisel luuakse selleks uus innovatsioonifond. „Sõda Ukrainas on näidanud, et lahinguväljal mängivad üha suuremat rolli erinevad tehnoloogilised lahendused nagu droonid. Seetõttu on oluline tagada, et allianss oleks uute tehnoloogiliste arengute eestvedaja ning uue innovatsioonifondi loomisse oleme riigina väga palju panustanud," märkis Sutt. Minister lisas, et Madridi tippkohtumisel on oluline hoida ja veelgi tugevdada liitlastevahelist ühtsust ning seda eriti transatlantiliste suhete vaatest.

G7 riigid tegid avalduse Ukraina toetuseks, mille põhipunktid on:

* G7 jätkab rahalise, humanitaar-, sõjalise ja diplomaatilise toetuse pakkumist ning toetab Ukrainat nii kaua kui vaja.

* Venemaa „tuumaretoorika põhjendamatu kasutamine mõistetakse hukka.

* Ukraina peab otsustama oma tulevase rahukokkuleppe üle vabana välisest survest või mõjust.

* Muretsetakse Venemaa teate pärast, et ta võib viia Valgevenesse tuumavõimekusega rakette.

* Jätkatakse jõupingutusi Ukraina varustamiseks sõjalise ja kaitsevarustusega.

* G7 on valmis sõlmima kokkuleppeid huvitatud riikide ja Ukrainaga püsivate julgeolekugarantiide osas.

* Nõutakse Venemaale ilma nende nõusolekuta viidud Ukraina kodanike viivitamatut tagasi saatmist.

* Lubatakse tagada Ukraina kodanikele „turvaline läbipääs“ ning muudetakse sisserände ja viisadega seonduv sujuvamaks.

* Sõjakuritegude ja muude julmuste eest tuleb karistada.

* Venemaa peab lõpetama rünnakud põllumajanduse infrastruktuuri vastu ja lõpetama laevateede blokeerimise.

* Venemaa kannab „tohutut vastutust“ ülemaailmse toidukriisi eest.

* G7 lubab „koordineeritud algatusi“, mis edendavad ülemaailmset toiduga kindlustatust.

Ukrainlaste ründedroon sihtis häda tegevat okupanti.