BLOGI | 95 Azovstali kaitsjat pääses Venemaalt koju

USA luurejuht: Putin soovib endiselt haarata suurema osa Ukrainast. USA riikliku luuredirektor Avril Haines ütles 29. juunil, et Venemaa diktaator Vladimir Putin ei ole muutnud oma eesmärki vallutada suurem osa Ukrainast.

Šveits kehtestab Venemaale uued sanktsioonid. Šveitsi föderaalnõukogu alustas 29. juunil EL-i kuuenda sanktsioonide paketi rakendamist. Sanktsioonide hulka kuulub embargo toornaftale ja teatud Venemaalt pärit naftatoodetele.

Luganski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Haidai ütles, et Venemaa väed on jätkanud Lõssõtšanski rünnakuid, tulistades pidevalt Ida-Ukraina linna, kus on veel umbes 15 000 inimest.

„Rünnakud linna äärealadel jätkuvad, [venelased] üritavad pidevalt tormijooksuga lüüa. Viimasel ajal on meie poisid löönud [Vene vägede] ladusid, peakorterit ja kasarmuid. Ja see võimaldab nendes rünnakutes pausi pidada.“

Haidai ütles ka, et „ligikaudu 15 000 inimest“ on endiselt linnas, hoolimata ametnike soovitusest viimastel nädalatel evakueeruda rindejoonelt eemale. Nüüd, kui linn on pideva mürsutule all, on inimestel palju raskem lahkuda. „Nüüd on tule tihedus nii tugev. Nii palju, et saame bussi peale panna vaid 30 inimest. Seetõttu oleme selles suhtes väga ettevaatlikud.“

Pilte vangidevahetuselt. Kaitsjate pereliikmed ütlesid, et sõdurid vajavad kiiresti meditsiinilist abi, kuid nende silmades oli õnn!

Kauba transiit läbi Leedu Kaliningradi võib normaliseeruda mõne päeva jooksul. Euroopa ametnikud otsivad Leeduga kompromissi olukorra leevendamiseks, teatasid uudisteagentuuride allikad.

Ukraina tüdruk sai rünnakus viga, kuid laulis siiski riigihümni samal ajal kui ta jalga kipsi pandi.

Ukraina ja EL allkirjastasid maanteetranspordi lepingu. Lepinguga kaob Ukraina vedajate vajadus hankida EL-i sisenemiseks load. Varem andis iga riik Ukrainast kaubaveoks kindla arvu kvoote.

Rahvusvaheline aatomienergia agentuur on taas kaotanud kaugühenduse Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama paigaldatud kaitsemeetmete seiresüsteemidega. Organisatsiooni sõnul on neil vajalik kohapeale minna.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tervitas kolmapäeval Kiievis oma Indoneesia kolleegi Joko Widodot ja võttis vastu tema isikliku kutse osaleda novembris Balil toimuval G20 tippkohtumisel.

„Ukraina osalemine sõltub julgeolekuolukorrast Ukrainas ja sellest, kes veel võiksid osaleda,“ ütles Zelenskõi ühisel pressibriifingul, millega tähistati Widodo esimest visiiti Ukrainasse.

Zelenskõi sõnul on Widodo visiit oluline sõja peatamiseks.

„Pean meie tänaseid kõnelusi oluliseks sammuks kõigi riikide ülemaailmse sõjavastase koalitsiooni tugevdamisel, mis suudab tagasi tuua ja tagada maailma stabiilsuse,“ ütles ta. „Te saavutasite võidu oma vabadusvõitluses, me usume, et suudame kaitsta oma vabadust ja iseseisvust Vene Föderatsiooni koloniseeriva sõja eest.“

Widodo ütles ka, et edastab Zelenskõi rahusõnumi Venemaa presidendile Vladimir Putinile, kui ta temaga neljapäeval kohtub. Widodo kutsus G20 kohtumisele ka Putini.

Indoneesia president arutas ka Ukraina tähtsust maailma toiduainete tarneahelas, öeldes: „Tuleb teha kõik jõupingutused, et Ukraina saaks uuesti toidu eksportimise juurde tagasi pöörduda.“

Süüria otsustas kolmapäeval ametlikult tunnustada „Luganski ja Donetski rahvavabariikide iseseisvust ja suveräänsust,“ vahendab CNN.

„Mõlema riigiga luuakse suhtlus, et kokku leppida reeglistik meie riikide vaheliste suhete tugevdamiseks, sealhulgas diplomaatiliste suhete algatamine diplomaatiliste reeglite alusel,“ lisas välisministeeriumi allikas

See teeb Süüriast peale Venemaa ainsa riigi, mis ametlikult tunnustab separatistlike piirkondade iseseisvust.

Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi (GUR) teatel on vanim vabanenutest on 65aastane, noorim –19. Enamik neist on raskelt vigastatud, kirjutab unian.ua.

„Toimunud on järjekordne vangide vahetus, tänu millele on koju naasnud 144 Ukraina kaitsjat. Tegemist on suurima vahetusega alates Vene,aa issetungi algusest. 144 vabanenust on 95 Azovstali kaitsjat ja nendest 43 Aasovi rügemendist,“ teatas GUR.

„Täna Madridis alanud NATO tippkohtumise otsused näitavad NATO liitlaste tugevat ühtsust, hoolimata sellest, et seda on tahetud väljast lõhkuda,“ kommenteeris president Alar Karis.

„NATO liidrid näitasid Madridis otsustavust ja kasvatasid alliansi võimekust kaitsta iga jalatäit NATO riikide maad. Eesti julgeolek on kindlustatud koostöös liitlastega. Tänu tippkohtumisel vastu võetud otsustele suurendada liitlasvägede kohalolu on Eesti julgeolek muutunud veelgi tugevamaks. See on meile eluliselt tähtis. Peame nüüd alustama koostöös liitlastega diviisisuuruse üksuse ja selle juhtimisstruktuuri arendamist, mis kaitseb Eestit konflikti korral. Plaanin sellest kõnelda peaministri ja valitsuse liikmetega niipea kui nad tippkohtumiselt Eestisse naasevad,“ lisas president.

„Üks on kindel: NATO liitlased on kaitstud ja jäävad kaitstuks,“ rõhutas president. „Ja liitlased on otsustanud teha rohkem, et aidata Ukrainat võitluses Venemaaga, keda NATO peab suurimaks ohuks Euroopale. NATO poolt täna heakskiidetud Ukraina toetuspakett on oluline samm, kuid kiiresti on vaja veel täiendavat relvastust ja varustust, samuti väljaõpet.

Mul on hea meel, et NATO tippkohtumine on toonud Soome ja Rootsi meie liitlaste sekka. See on tõeline nihe meie julgeoleku suurendamisel, NATO vihmavari saab laiem ja NATO muutub tugevamaks kui kunagi varem. Jätkame Soome ja Rootsi toetamist, et alliansiga ühinemine toimuks võimalikult kiiresti.“

Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson väitis, et Vladimir Putini macholik sissetung Ukrainasse poleks juhtunud, kui Venemaa president oleks olnud naine, vahendab BBC.

Johnson nimetas Venemaa sissetungi „täiuslikuks näiteks toksilise mehelikkusest“ ja kutsus üles valima „rohkem naisi võimupositsioonidele“.

NATO on ametlikult kutsunud Rootsi ja Soome liituma USA juhitava sõjalise alliansiga, selgus NATO riigipeade ja valitsusjuhtide kolmapäevasest avaldusest.

„Otsustasime täna kutsuda Soome ja Rootsi NATO liikmeteks ning nõustusime allkirjastama ühinemisprotokollid,“ seisis avalduses.

„Soome ja Rootsi ühinemine muudab nad turvalisemaks, NATO tugevamaks ja Euro-Atlandi ala turvalisemaks. Soome ja Rootsi julgeolek on alliansile otsese tähtsusega, sealhulgas liitumisprotsessi ajal," lisati avalduses.

Vene sõdurid paigutavad Lõssõtšanski linna jalaväemiine, teatas piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Haidai.

Miinid on äärmiselt ohtlikud, kuna „need lebavad kõikjal ja iga laps või tsiviilisik, kes on läinud humanitaarabi otsima, võib neile peale astuda ja surra või kaotada jäseme,“ ütles ta CNN-ile antud telefoniintervjuus.

Linna pommitamine toimub nüüd ööd ja päevad, lisas Haidai.

Praegu on linna jäänud umbes 15 000 inimest ja enamik neist on need, kes „keeldusid lahkumast, hoolimata sellest, et me pidevalt kutsusime üles inimesi evakueerima,“ ütles piirkonna sõjaväepealik.

Haidai kordas, et Lõssõtšansk on Luganski oblasti viimane eelpost, lisades, et „sõjalises mõttes on ühe linna kaotus nagu lahingu kaotamine, see ei ole kaotatud sõda.“

Kuid ta jäi optimistlikuks võimaluse kohta, et Ukraina väed tekitavad Vene vägedele võimalikult palju kaotusi.

„Võimalik, et Lõssõtšanski rünnaku käigus kaotavad nad nii palju varustust ja vägesid, et nad ei suuda enam täielikult läbi viia pealetungioperatsioone,“ ütles ta CNN-ile.

Moskvas põleb rehviladu.

Norra teatas 29. juunil, et kingib Ukrainale kolm mitmekordse stardiga raketisüsteemi. Kaitseminister Bjørn Arild Grami sõnul tehakse seda koostöös Suurbritanniaga. Lisaks saadab Norra Ukrainale 5000 granaati.

Kirjanik Stephen King leiab, et Vene vägede raketilöögid Ukraina tsiviilobjektidele on terroristlik akt.

Mõkolajivis hukkus Venemaa raketirünnaku tõttu kuueaastane tüdruk.

• Vene väed on jõudnud lähemale Lõssõtšanski naftatöötlemistehasele

• Ühendkuningriigi luureülevaate järgi võis Krementšuki pihta suunatud rünnak olla mõeldud tabama lähedal asuvat taristuobjekti.

• Kuna vene sõjaplaneerijad on näidanud üles valmidust taluda suurel hulgal kaasuvat kahju, võib selliseid rünnakuid veel juhtuda.