TEEL KULLALE: Jim Thorpe ületas Stockholmi mängudel teivashüppes lõpuks 3.25.

Foto: Vida Press
Viljar Voog 16. juuli 2022 22:26

Kergejõustiklane Jim Thorpe võitis 1912. aastal Stockholmis kaks olümpiakulda – kümne- ja viievõistluses. Aasta hiljem võttis rahvusvaheline olümpiakomitee talt need ära. Aega läks 110 aastat, enne kui skandaal lõpuks jäädava (?) lahenduse leidis.

Thorpe, kelle põlisameeriklase nimeks oli Wa-Tho-Huk, tõlkes Helge Tee, oli Stockholmis ülivõimas. Kümnevõistluses haaras 25aastane atleet esikoha alavõiduga kuulitõukes, pikendas seda kõrgushüppe esikohaga ning teisel päeval oli kiireim nii tõkkesprindis kui ka 1500 meetri distantsil. Toonase arvutustabeli järgi andis see üldskooriks maailmarekordi, 8412 silma, mis oli ligi 700 enam Hugo Wieslanderist. Tänapäeval tähendanuks tema tulemused 6565 punkti ja rootslase edestamist 599 silmaga.

Viievõistluses, mis koosnes kaugushüppest, odaviskest, 200 meetri jooksust, kettaheitest ja 1500 meetri jooksust, oli ameeriklane veelgi veenvam, võites neli ala ja leppides odaviskes kolmanda kohaga. Punktitabelis edestas ta järgnenud Ferdinand Bied Norrast enam kui kahekordselt.

Rootsi kuningas Gustav V kuulutas Thorpe’i lõputseremoonial maailma ülimaks sportlaseks ja Ühendriikidesse naastes võeti teda vastu kui rahvuskangelast. 1913. aastal saabus aga külm dušš: Thorpe’i tulemused kustutatakse ja ta jääb medalitest ilma.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon