TUBLI: Nii heitis Gerd Kanter 2018. aastal oma viimasel tiitlivõistlusel ehk Berliini EMil, nüüd tüüris ta treenerina maailmameistriks sloveen Kristjan Čehi.Foto: AP/Scanpix
Deivil Tserp 24. juuli 2022 20:34

Kettaheide kuulus Eesti iseseisvuse taastamise järel peaaegu veerand sajandit meie spordi paraadalade hulka. Aleksander Tammert oli teenäitaja, kes jõudis suurvõistlustel poodiumile. Gerd Kanter haaras temalt teatepulga ja astus tiitlivõistlustel koguni 11 korda poodiumile. Kiiduväärselt esinesid ka Märt Israel ja Martin Kupper, kelle CVsse on kantud vastavalt MMi ja olümpia neljas koht.

Kanteri eduka karjääri lõpus küsisid anonüümsed kommentaatorid internetis sapiselt, miks olümpiavõitja heidab ainult 65–66 meetrit. Kiibitsejad tahtsid vanameistri kiiresti tootvale tööle saata. Pärast olümpiavõitja ja maailmameistri taandumist tippspordist on aga Eesti kettaheide teinud neli aastat vähikäiku.

Õhtuleht uuris asjatundjatelt, miks ala seis ühtäkki nii trööstitu on. Virtuaalse ümarlaua ümber võtsid koha sisse Kanteri tiimi looja Raul Rebane, Märt Israel ja tõusuteed kettaheitjana alustanud, ent kuulitõukajana olümpiale pääsenud Raigo Toompuu.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad