Isepäine Kerttu Rakke: „Teen asju, mis tunduvad huvitavad ja vajalikud.“ (2)
„Eks nii ongi, et inimene plaanib ja Jumal naerab,“ muigab Kerttu (51) küsimuse peale, millega ta viimasel ajal end töös hoiab. Väljas võimutseb suur suvi ja Võrumaal maatalus suvitava ning armsalt r-i kuristava naise hääl kõlab helgelt ja rõõmsalt. Ta paitab hellalt siiami-himaalaja segu kassi Printsi, kes end rahulolevalt sülle sätib. Koerad vizsla Paša ja taks Minni seekord pildile ei tulnud, sest veedavad suurema osa ajast Männiku jahilasketiirus.
Olgu jututeemaks raamatud, Vaimupuu ja lihtsa keele projekt, lapsed või kallim Olavi – Kerttu silmad säravad neist kõigist rääkides.
Viimased kuu aega on habras naine sõna otseses mõttes olnud omadega metsas – ja mõnuga. Ehkki Kerttust on paljudel oma ettekujutus, on üks kindel – pealtnäha hapras naises peitub rohkem tugevust ja südamlikkust, kui meist keegi arvata oskakski.
Kommentaarid