Simon Ehammer hüppas Müncheni EMil kaugust 8.31 ning teenis selle eest 1141 silma. Seda võib pidada kalliks punktialaks.
Foto: AP/ScanpixMillised on kümnevõistluse kallid ja odavad punktialad? Erki Nool: kõige tähtsam on jooks (2)
Kui vaadata kümnevõistluse punktisüsteemi, siis paistab see soosivat kiirjooksu ja hüppeid. Heitealasid ning 1500 m distantsi võib pidada odavamateks aladeks, kus võrdlemisi suured vahed ei tähenda pealtnäha proportsionaalselt samaväärset punktikadu. Näiteks kui üks sportlane jookseb 100 meetrit 10,75ga, siis annab see 917 silma, mida on 56 punkti võrra enam distantsi 11,00ga läbinud konkurent, kuulitõukes tähendaks see aga ligi meetrilist vahet.
Õhtuleht analüüsis praegust punktisüsteemi ning võttis ühendust ka Erki Noolega, uurimaks, millised alad on kõige hinnalisemad ning missugused füüsilised võimed peaksid ühel kümnevõistlejal olema.
Maailma kõigi aegade edetabelis 8815 punktiga üheksandat kohta hoidev Nool ei tahtnud täielikult nõustuda, et osad alad on odavamad kui teised. Ta tõi välja, et ka kuulitõukes võivad olla kogutud silmade vahed küllaltki suured.
„Nii on [punktisüsteem] välja kujunenud. Aga kui võita kuulitõukes teist meest kolme meetriga, siis on ta samamoodi kallis ala. Kuigi kui vaadata tänast kümnevõistlust [Müncheni EMil], siis olid vahed väga väikesed. Aga samas on olnud ka aegu, kus keegi tõukab 16.80 või isegi 17 meetrit ja konkurent 14 – siis ongi vahe üle 170 silma. Üks meeter on umbes 60 punkti. Kui kaotad kahe meetriga, on ka vahed üsna jõulised. Samamoodi võib öelda, et 1500 meetrit on odav ala, aga samas kui joosta konkurendist 15 või 20 sekundit kiiremini, siis on vahe ikkagi 120 silma, mis on võistluse kontekstis väga võimas,“ selgitas Nool.
Kommentaarid