Personaaltreener Kreete Suvi: personaaltreeneri palkamine pole enam ammu ainult rikastele mõeldud luksus!

Niisiis tulekski olla kannatlik, sest liiga suure intensiivsusega alustamine ei ole taastumise mõttes kõige optimaalsem ning võib kokkuvõttes pärssida nii treeningu tulemusi, järjepidevust, motivatsiooni kui ka lõpuks tervist. Kehale tuleks anda aega treeningutega uuesti harjuda, tõsta intensiivsust-järk järgult ja mitte joosta ette oma kehalistest võimetest, sest targalt treenides oledki juba mõne kuuga tagasi varasema intensiivsuse juures.

Et treenimise järjepidevus oleks garanteeritud, peaks trenn meeldima. „Endale sobivate treeningute leidmisele aitab kaasa erinevate alade proovimine. Spordiklubides on võimalik proovida mitmesuguseid rühmatreeninguid või algust teha jõusaalitreeninguga. Tähtis aspekt on ka see, kas treenijale meeldib sportida personaaltreeneriga, iseseisvalt või rühmatreeningutes,“ kõneleb Kreete.

Samuti loeb eesmärk. Kui eesmärk on spetsiifilisem – inimene sooviks näiteks lihasmassi arendada, kehaehitust või kehakoostist muuta, siis parim valik on jõutreening.

Mis vigu treenimisel tehakse?

Sügisel kohe trenni tormates tehakse aga mitmesuguseid vigu. Üks suurimaid komistuskivisid ongi suure hooga alustamine – kiiresti liiga palju ja suuri muutuseid nii treeningkoormuse mõttes kui ka sageduse mõttes. „Alustatakse suure motivatsiooniga neli või viis korda nädalas intensiivselt treenimist, mis tegelikult pikas plaanis ei kohandu jätkusuutlikult inimese elustiiliga. Kui nähakse, et sellest ei suudeta 100% kinni pidada, siis hakatakse treeninguid vahele jätma kuni käega löömiseni välja,“ selgitab Kreete. Paremal juhul see pole lihtsalt jätkusuutlik, kuid halvemal juhul võib toimuda läbipõlemine, loobutakse täielikult ja võib tekkida ka suurenenud ülekoormusvigastuste risk. Hoopis mõistlikum on alustada kahe-kolme trenniga nädalas.

Omamoodi viga võib olla ka trennides liiga vähene pingutamine. „Võib olla kõige perfektsem ja eesmärgipärane kava, kuid kui treeningus puudub piisav intensiivsus, pingutamine ja fookus, siis ei aita ka maailma parim kava tulemusteni. Tihti tehakse oma kordused ära ja siis unustatakse end tükiks ajaks telefonis sotsiaalmeediat scrollima ning igasugune treeninguintensiivsus kaob. Lõpuks teeb inimene trennis oma paar harjutust ära ja vaatab, et tund aega ongi läbi ja suundub lõpukardiot või kõhulihaseid tegema,“ seletab Kreete. Tegelikult võiks põhifookus olla jõuharjutustel – oluline on hoida trennides fookust ja olla enda vastu aus, kas harjutus oli päriselt nii raske või andsidki kohe alla.

Murekohaks on ka see, kui jõusaalis käiakse ilma kindla plaani või trennikavata. „Kui eesmärk on nädalate raames tulemusi näha, siis muutub trennikava olemasolu väga oluliseks ning sellega seoses ka treeningkoormuse ja intensiivsuse suurendamine,“ märgib Kreete. Tihti pole alustajatel treenijatel selge, millised harjutused, kuidas või kui palju neile soovitud tulemused tagaks. Kui jõusaali minnes pole kindlat plaani, siis veedetakse oma tunnike ühelt masinale teisele liikumisega, ilma kindla süsteemita. „Süsteemne ja eesmärgipärane trenniplaan tooks kiiremad tulemused ning tulemuste nägemine hoiab ka motivatsiooni üleval,“ toonitab ta.

Neljandaks sagedaseks veaks on see, et ei leita kohe alguses sobivat treeningut ning jäetakse siis kohe treenimine pooleli. Oluline on avastada see, mis tooks sära silma.

Personaaltreener kui mentor või sõber

Siinkohal oleks väga palju abi personaaltreenerist, sest tühja rabeleda ei ole ju mõtet. „Personaaltreener aitab inimesel esimesed sammud treeningmaailmas teha, koostab toimiva ja motiveeriva tegevusplaani ja õpetab hoidma optimaalset treeningintensiivsust trenni ajal – nii saab olla kindel, et tehakse õiget asja,“ sõnab Kreete.

Personaaltreeneri valimine on mingis mõttes nagu mentori või sõbra leidmine – sa lihtsalt tunned, kas sobite omavahel või mitte.

„Soovitan vaadata, milline on treeneri taust – mida ja kui palju ta õppinud on, milline on tema kogemus selles, miks tema poole pöördud. Kui on näha, et treener on end hästi koolitanud ja aktiivselt ka oma erialal tegutseb, kui palju ta saalis kohapeal inimestega suhtleb – siis võib eeldada, et ta on pühendunud ja tal on väga head teadmised. Kui treener on oma tööle pühendunud, siis talle läheb korda, kuidas inimene end tema trennis tunneb, ta tahab tuua tulemusi ning kindlasti oskab ja tahab ka end igaühega võimalikult hästi kohandada,“ annab Kreete nõu.

Paljud treenerid pakuvad ka konsultatsiooni enne trennide algust. Juba siis tajub ära, kas klapp on sobiv.

Personaaltreeneriga eelistavad treenida need, kelle jaoks on aeg kallis

Personaaltreener paneb trennis pingutama ja läbi selle näitab inimesele, et ta saavutab oma tulemused, kui on valmis selle nimel tööd tegema. See on üks pikaajalise motivatsiooni salanipp – kui inimene näeb reaalselt, et ta saab hästi hakkama ja teeb ka raskemad trennid kaasa, siis tahab ta edaspidigi pingutada ja seda vägevat hakkamasaamise tunnet kogeda.

Trennides rõhutab treener ka inimese tugevusi ja aitab sealt edasi areneda. Kui treenitav näeb, et temas on potentsiaal, siis tekib tal tahe pingutada ja paremaks saada.

„Treenerid julgustavad ja motiveerivad igati inimest tegema seda viimast pingutust, mida ta üksi treenides suure tõenäosusega ei teeks. Sellega nad tekitavadki kliendile eduelamuse.

Lisaks annavad treenerid nõu, aitavad inimesi potentsiaalsetest takistustest üle ning leiavad paindlikult toimivad jätkusuutlikud lahendused mitmesuguste takistuste osas,“ selgitab Kreete.

Personaaltreeneriga treenimine sobib erinevat tüüpi inimestele, sest personaaltreeningutes käiakse väga erinevatel põhjustel. Kõige põhilisem on efektiivne, kiire ja tervislik tulemuste saavutamine.

Samuti eelistavad personaaltreeneriga treenida need, kellele on nende aeg kallis. „Treener hoiab treeningutes fookust – inimene ei pea muretsema peale tööd ja kõiki muid tegevusi enam trenni pärast. Treener vaatab, et treening oleks progressiivne, personaalne, mitmekülgne ja jätkusuutlik,“ toob Kreete välja.

Loomulikult on inimtüpaaže teisigi. „Inimesed, kes tahavad õppida jõusaalis iseseisvalt ja efektiivselt treenima. Kes tahavad oma teises spordialas paremaks saada. Kellele meeldib koos treeneriga treenida, et veeta trenni ajal produktiivset ja toredat aega, saada kaasa hea meeleolu ja trennielamus – treeneriga veedetud tunnike on nagu aeg mentori või coachiga, kes nõustab ja motiveerib igati. Samuti ka inimesed, kes tahavad, et nende trenn oleks mitmekülgne ja väljakutset esitav. Seega kokkuvõttes sobib treeneriga treenimine põhimõtteliselt kõigile,“ jutustab Kreete.

Personaaltreener tekitab trenniharjumust

Et saavutada paremaid tulemusi, on mõistlik teha personaaltreeneriga pikaajalist koostööd. Lisaks sellele, et treener julgustab, õpetab ta ka inimest oma keha tundma. Treenija mõistab, millised harjutuste variatsioonid ja intensiivsus sobivad just tema kehale, et areng ja tulemused oleksid maksimaalsed.

Treeninguga alustamine on lihtne, kõik trenn on kehale uus ja tulemused tulevad ruttu – iga treeninguga areneb inimene veidi tugevamaks. „Peale mõningast treenimist võib juhtuda, et areng jääb seisma, sest progresseerumiseks kasutatakse tihti ühekülgseid metoodikaid ja harjutusi. Treener märkab aja jooksul inimese kehalisi võimeid ja iseärasusi ning vaatab ette ka tulevikku, kuidas trennid areneda võiksid,“ räägib Kreete. Seega, mida pikem on treeneriga koostöö, seda rohkem treener päriselt aidata saab – sest inimene õpib treenima, mitte ainult harjustuste tehnikat.

Tegelikult ongi viimastel aastatel personaaltreeneri kasutamine väga populaarseks muutunud, sest inimesed on hakanud rohkem väärtustama oma aega ja tervist. Mõistetakse, et spetsialisti kasutamine on kiireim ja efektiivsem tee tulemusteni. „Varem arvati rohkem, et personaaltreening on ainult jõukatele inimestele, sest tihti lihtsalt ei teadvustatud, millist väärtust ja teadmisi personaaltreener neile tuua saab.“

Kas ka sina soovid alustada kaalulangetuse ja ilusa keha saavutamise teekonda? Võta Kreetega ühendust e-mailil [email protected] ning loomulikult vaata kodulehele www.summerfit.ee!