Miia mullustel Eesti meistrivõistlustel.
Foto: Maria KilkKäperdamisjutust sai laimuprotsess – noorsportlane alistas kohtus väidetava ahistaja (5)
Mullu novembris lahvatas Eesti spordiilmas järjekordne ahistamisskandaal, kus noor naine langes väidetavalt vanema treeneri ohvriks. Mitmest varasemast juhtumist eristas seda skandaaliaga sündmuste käik: kui laskesuusataja Miia kohatust käitumisest koolijuhile teada andis, sai ta treenerilt kaela kohtuasja laimu levitamise eest.
Miia rääkis 2020 suvel koolijuhile, kuidas kaks aastat varem oli ühise autosõidu käigus treener talle füüsiliselt lähenenud – pani käe põlvele ja vaatamata toona 16aastase neiu palvetest lõpetada, kätt ülespoole hakkas liigutama. Neljasilmavestluse sisu arutati peagi edasi laiemas ümarlauas, kus olid kohal ka neiu isiklik juhendaja, ja ka kõnealune treener. Viimane eitas oma tegu ja nõudis läbi kohtu, et Miia peab enda sõnad ümber lükkama ning tasuma mainekahju eest 3000 eurot.
Tartu maakohtu 1. septembri otsuse kohaselt mingit laimu ei olnud – uudist vahendab noorsportlast toetanud Eesti Inimõiguste keskus.
Kohus leidis, et koolijuhile ahistamisjuhtumist teada andmise puhul ei rakendu nn laimu paragrahvid. Seaduse peamine eesmärk on kaitsta isikut tema au ja hea nime kahjustavate andmete ja hinnangute kolmandatele kõrvalistele isikutele avaldamise eest. Õpilane, õpetaja või treener ei ole kohtu hinnangul selles juhtumis aga kõrvalised kolmandad isikud, vaid ühe organisatsiooni liikmed.
„Ahistamine on tõsine inimõiguste rikkumine ja sellest peab olema võimalik turvaliselt ja usaldusväärselt teada anda,“ kommenteeris veel jõustumata otsust Miiat esindanud vandeadvokaat Meris Velling. „Loodetavasti jääb tänane kohtuotsus jõusse ning see julgustab teisigi noori ja üha vähem on neid, kes jäävad oma murega üksinda.“
Kohtuotsus käis laimamisväite kohta ja ei kätkenud endas hinnangut, kas ahistamine leidis aset või mitte.
Kommentaarid