ÕL MILANOS | Sokk ja Vene analüüsivad mängulõppe: kes on need noored, kellele jätta viimane vise?
Rasmus Voolaid, MilanoEesti korvpallikoondis pole tiitlivõistlustel just liiga tihe külaline. Sel sajandil oleme EMidel mänginud täpselt kümme kohtumist, millest võidetud on üks. Kaotuste seas on aga ka kaks seesugust, kus mäng oli juba peaaegu võidetud. Neis mõlemas olid osalisteks ka Sten Sokk ja Siim-Sander Vene.
Eesti esimeseks vastaseks tänavusel EMil oli Itaalia ja võis aimata, et nende vastu pole lihtne. Vastu tuligi võtta kindel 62 : 83 kaotus. Teises matšis Ukraina vastu loodeti aga võitu – seda nõudis juba ka tabeliseis –, kuid 39 minutit juhtinud Eesti lasi viimasel minutil Ukraina ette. Tasuks 73 : 74 kaotus. Valus! Teist EMi järjest andis Eesti lõpuga vägagi võidetava mängu käest ära. Ukraina pääses esimest, ainsat ja viimast korda juhtima 55 sekundit enne lõppu, aga Kristian Kullamäe eksis kahel korral ja enam vastust ei olnud.
„Ma olen alati olnud seda meelt, et lõppude peale ei tohi asja üldse jätta,“ sõnas Sokk. „Jube nõme on seda kogu aeg mainida, aga kõik asjad tulevad kogemuse pealt. Mina ja Siim oleme teist korda EMil, kõik teised – kaasa arvatud treenerid – on siin esimest korda. Kõik õpivad. Kui vaadata üldiselt korvpalli, siis lõpulahendused on pigem loterii. 80 protsenti ei tule sealt midagi, 20 protsendil juhtudest kukuvad sisse. Kurb on see, et highlight’id on ainult sisse läinud visked,“ ütles ta naerulsui.
Proovime kogenud meeste abiga lõpurünnakute anatoomia lahti seletada.
Kommentaarid (0)