Nikita Baranov naudib küll Armeenias jalgpalli mängimist, aga igatseb Eestit. Pärast karjääri lõppu lubas ta kindlasti koju tagasi tulla.
Foto: Facebook / FC PyunikÜle pika aja koondisesse kutsutud Eesti keskkaitsja kirjust elust lõunamaades: Armeenia on nagu Eesti 30 aastat tagasi, seal pole hea elada
Kui Eesti jalgpallikoondis kogunes esmaspäeval, et valmistuda rahvuste liiga kohtumisteks Malta ja San Marino vastu, eristus teistest selgelt Nikita Baranov. Ka kõikidel teistel meestel käis omavaheline lõõp ja näod olid naerul, ent just tema hinges valitses selgelt kõige suurem rahulolu.
Kuu aja eest 30. sünnipäeva tähistanud Baranov pole Eesti koondist esindanud juba kaks aastat ja on sel perioodil võidelnud tüütute vigastustega. Nüüd on tal aga kõik hästi: jalgpallur on tagasi koondises, valitsev Armeenia meister ja kirsiks tordil jõudis Jerevani Pjunikuga ka UEFA konverentsiliiga alagruppi. Aga mis kõige tähtsam – mees on terve. „Tervisega on enam-vähem hästi,“ alustas ta intervjuud. „Mitte isegi enam-vähem, vaid hästi on. Väga hästi!“ täpsustas ta kärmelt.
Viimased poolteist aastat mängis Baranov läbi valu ja süstide, mis ilmselgelt jalale hästi ei mõjunud. Hiljuti käis ta operatsioonilaual. Keskkaitsjat vaevas üsna keeruliselt kirjeldatav ja ebatavaline jalavigastus.
Kommentaarid (0)