Henri Anier lõi oma koondisekarjääri 20. ja 21. värava – Indrek Zelinski saldoni on minna veel kuus väravat, Andres Operini aga suisa 17!

Foto: JENNIFER LORENZINI / REUTERS / SCANPIX
Viljar Voog 26. september 2022 23:39

Eesti jalgpallikoondise 4 : 0 võit San Marino üle näib numbriliselt kindel. Ometi oli kuni esimese väravani sinisärkide esitus närviline ja kammitsetud. Sellest vabastas eestlasi Konstantin Vassiljevi ja Bogdan Vaštšuki mängijatarkus ning Henri Anieri kindel jalg.

Eesti mäng San Marinoga rahvuste liigas aastal 2022 ei omanud mingit sportlikku tähtsust. Pigem oli see mitmele sinisärgile võimalus pühkida mälust 2014. aastal samas Serravalle olümpiastaadionil juhtunud 0 : 0 viigist. Nagu sellistes olukordades ikka, oli kõige raskem esimene punn pealt saada.

Eesti saatis väljakule enda tugevaima hetkel saadaval oleva koondise – võrreldes reedese Malta mänguga tehti kaks sunnitud vahetust, kui vigastatud Ken Kallaste asemel alustas Taijo Teniste ning kaartidega kõrvale jäänud Sergei Zenjovi koha täitis Henri Anier.

Esialgu ei suutnud Eesti 11 mängumeest väetimat vastast suurt millegagi üllatada. Tegelikult töötas oivaliselt sootuks võõrustajate mänguplaan: pakkida enda karistusala esine mehi paksult täis ja suruda eestlased äärtele. Sealt tulnud tsenderdused midagi teravat ei toonud. Palli ühelt äärelt teisele vahetada või pikemate diagonaalsöötudega vastaste liine loksutada, Eesti ei proovinud.

Iga minutiga lisandus külalistele aina rohkem standardolukordi, kus Konstantin Vassiljev enda esialgu kanget jalga lahti sai mängida. Ja mida karistus- või nurgalöök edasi, seda täpsemaks maestro muutus, kuid meeskonnakaaslased ei kasutanud võimalusi ära. Eriti halb kolmveerandtund oli koduklubis mänguajakriisis Rauno Sappinenil, kes luhtas häid võimalusi nii pea kui ka jalaga.

Avapoolaja lõpuks pääses Eesti siiski juhtima ja see polnud mitte Vassiljevi õnnestumine vaid ebaõnnestumine, mis resultatiivsele rünnakule aluse pani.

Eesti ehitas 38. minutil enda rünnakut, kui Vassiljev saatis Sappineni suunas liiga tugeva söödu, mis näis minevat vastaste saagiks – ehk ka San Marino mängijad hakkasid vaikselt rünnakule liikuma. Lorenzo Lunadei jõudis aga söötu vahelt lõikama liiga tempokalt, ei kontrollinud oma puudet ja Vassiljev luges mängijatarkuselt ära, kuhu pall peaks minema. Ta sai selle kätte ning kasutas ära tekkinud segaduse San Marino liinide vahel: Vassiljevi sööt leidis Bogdan Vaštšuki, kes omakorda saatis karistusalla Anieri ja ründaja vormistas terava nurga alt ära Eesti juhtvärava.

Punn lendas pealt! Esimese väravaga vallandus pinge ning edasi sai Eesti koondis palli liigutada juba vabamalt.

Ometi tulid matši järgmised kolm väravat teisel poolajal kõik sarnase alguse järel: pikk sööt enda väljakupoolelt kaitseliini taha. Esimene pakkus kahtlemata neist enim emotsioone, sest Henrik Ojamaa tsenderduse vasakult äärelt koksas peaga sisse Teniste – äärekaitsja 93. koondisemäng tõi lõpuks debüütvärava! Teise vormistas ründajale kohaselt ära Sappinen, kolmandal täitis sama rolli Anier.

Eesti kindlustas, et mudaliigast saidi võimalikest parim tulemus: ajalugu ei jää mäletama kohati närvilisi hetki Malta vastu, vaid seda, et neljast mängust saadi neli võitu.