Suusasprinter Kilp astus ülikooli

Ta tundis kevadel, et vajab ellu mingit lisategevust ning otsustas ülikooli kasuks. „Vaatasin õppekavasid, kus oleks sessioonõpe, sest päevaõppes ma seda teed kindlasti käia ei tahaks. Miks just see eriala? Võib-olla hakkan sulle tulevikus konkurentsi pakkuma,“ ütles ta Õhtulehe reporterile kavala muige saatel.

See oli pigem nali, sest tegelikult huvitab teda ikkagi rohkem kommunikatsioon. Pealegi on ajakirjandus BFMis eraldi eriala. Esmamulje põhjal on kool nagu kool ikka. „Tunnen, et päris pikk paus on ikkagi vahel olnud. Oskus sundida end õhtuti raamatut lugema on ära kadunud,“ rääkis Kilp, kes ei kavatse kooli pärast spordis järeleandmisi teha.

„Võtsin kooli enda teada nelja aasta peale. Kindlasti ei plaani seda varem lõpetama hakata. Käin selle olümpiatsükli paralleelselt kooliga. Tahangi näha, kuidas mul see välja tuleb.“

Möödunud suusatalv läks Kilbil liigse treenimise nahka. Tulemuseks oli kurnatud organism, mis jäi pidevalt haigeks ega liikunud suusarajal nii kiiresti kui hing ihkas. Seepärast jäi talle MK-sarja punktikoht kättesaamatuks esimest korda pärast hooaega 2015-16.

Uue hooaja ettevalmistuski algas Kilbi sõnutsi päris suurest august. „Mitmed töötunnid läksid sinna, et seda kinni siluda. Suvel oli ka keerulisi hetki. Mõtlesin, et ühe võistluse ikka teen, aga siis sain Viaplay tuusiku Torsbysse. Istusin Covidiga toredasti toas, kui teised tunnelis uhasid,“ viitas ta augustikuule, mil toimus Rootsis koondise laager ja hiljem Otepääl rullsuusatamise MK-etapp.

Kuivõrd ta polegi suvel võistelnud, pole tal hetkevormi kohta liiga täpset aimdust. Tõde selgub järgmisel nädalal Soomes Olosel, kus toimub traditsiooniline MK-koondise katsevõistlus. MK-sari ise algab kuu lõpus Rukal, kus Kilp on minevikus näidanud klassikasprindis häid tulemusi.

„Minu süda on rahul, kui näen rõõmsaid inimesi suusarajal, mitte ainult torisejaid, et jalakäijad jalutavad. Mahume kõik ära,“ vastas ta talviseid eesmärke puudutavale küsimusele. „Loodan, et ka mina suudan ajada inimesi välja liikuma. Tippspordi mõte ongi tuua rahvast tänavale. Loodan, et olen [märtsikuise] Tallinna MK-etapi ajaks teinud paar ilusat tulemust ja teeme sellest mõnusa massiürituse nagu Rammstein.“

Esimest talve täiskasvanute koondisesse kuuluv 21aastane Karl Sebastian Dremljuga tegi vastupidise sammu. Ta võttis Tallinna Tehnikakõrgkooli geodeesiaõpingutest akadeemilise puhkuse ja paneb sel aastal kõik kaardid suusatamise peale.

Tudengeid koondisesse siiski jagub. Kaspar Päärson (20) hakkas sügisel Tartu Ülikoolis täiskohaga füüsikat õppima. „See on võimalik, kui kalendris piisavalt palju asju ära märkida,“ ütles ta ja lisas, et praktikumide osas on tarvis õppejõududega läbi rääkida.

Tartu Ülikooli päevases õppes tudeerivad teist aastat ka kaksikõed Keidy ja Kaidy Kaasiku (21). Neil on selle võrra kergem, et kehalise kasvatuse ja spordi erialal on tippsportlastel võimalik taotleda eritingimusi ning nende bakalaureuseõpe on jaotatud kolme aasta asemel kuue peale.

Alvar Johannes Alev (29) on jõudnud sama eriala õpingute lõpusirgele.

Henri Roos (24) vahetas hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis peaeriala ja jätkab nüüd õpinguid projekteerimise ja arhitektuuri valdkonnas, mis baseerub Tartu kolledžis. Seni tudeeris ta ehitusinseneeriat ja projekteerimist.

„See on tegelikult vana huvi, aga kuna inseneriteaduskonna esimesed kaks aastat on üks-ühele, siis oli Tallinnas alustada vähe lihtsam,“ selgitas ta suvel Õhtulehele.

Mariel Merlii Pulles (24) alustas sügisel Alaskal Fairbanksi ülikoolis neljandat õppeaastast. Viimaste andmete kohaselt tudeeris ta ärijuhtimist.