See, kes ostab elektrit universaalteenuse hinnaga, maksab alati 15,4 senti ühe kWh eest. Need, kes on börsihinna peal, saavad aeg-ajalt nautida tunde, kus elekter ei maksa midagi. Näiteks 8. oktoobril, öösel kell 1 maksis kWH kõigest 0,008 senti ehk 1925 korda vähem kui universaalteenuse korral.
Foto: Framarzo / Alamy / Vida PressGRAAFIKUD | ESIMENE VASIKAS LÄHEB AIA TAHA?! Kumb jäi oktoobris peale, kas universaalteenus või börsihind? (9)
Esimene kuu elektri universaalteenusega on läbi. Kuidas läks? Kas universaalteenus tõi kodudesse tõesti odavama elektri, kui samal ajal börsilt oleks saanud? Vaata graafikutelt, kas üldse ja kui suurt võitu või kaotust tähendas universaalteenusele üleminek.
Oktoobri alguses said kõik, kes kahel varasemal kuul olid ühe kilovatt-tunni elektri eest maksnud rohkem kui konkurentsiametis kooskõlastatud universaalteenuse hind, pakkumise minna üle universaalteenusele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete kohaselt kasutas 20. oktoobri seisuga universaalteenust umbes 225 000 kodutarbijat. See on umbes 90 protsenti nendest, kellele pakkumine tehti. Kodutarbijaid on kokku Eestis umbes 640 000. Kummad tegid targema valiku: kas need 90 protsenti, kes võtsid universaalteenuse pakkumise vastu või need 10%, kes selle pikalt saatsid?
Jätame kõrvale marginaalid, kuutasu, käibemaksu, aktsiisi ja võrgutasu. Maksud, aktsiis ja võrgutasu löövad niikuinii ühesuguse mütsiga kõigile, ükskõik, millist elektrit parasjagu keegi tarbib. Marginaalides ja kuutasudes on erinevus, kuid seal jooksevad jõujooned pigem elektrimüüjate kui universaalteenuse ja börsihinnaga tarbijate vahelt. Võrdleme börsihinda selle hinnaga, mille kooskõlastas septembri lõpus konkurentsiamet: 154,04 eurot ühe MWh eest ehk 15,4 senti ühe kWh eest.
Kommentaarid