Kataris töötanud Eesti jalgpallianalüütik väidetavast korruptsioonist: kui Eestil oleks raha, siis võiks ju ka omale MMi sisse osta (3)

„Kohapeal elades ei tundunud see üldse nii halb ja mustvalge, kui meediast võib tunduda,“ sõnas Nappir, kes on viimased kolm aastat tegutsenud Šveitsis.

Katar on pälvinud rahvusvahelises meedias palju tähelepanu, sest seal algab vähem kui kahe nädala pärast jalgpalli MM. Sellega seoses on kerkinud päevakorda inimõiguste küsimused nii igapäevaelu (nt homoseksuaalsus on seal illegaalne) kui ka staadione ehitanud võõrtööliste kontekstis. Nende nigelaid elu- ja töötingimusi on kajastanud erinevad väljaanded, inglaste The Guardian tegi 2021. aastal põhjaliku uurimuse tulemusena selgeks, et Kataris on hukkunud vähemalt 6750 MMiga seotud võõrtöölist.

Lisaks on õhus teema, kui ausal teel Katar ikkagi MMi korraldusõiguse endale sai. Kahtlustusi ja süüdistusi on aastate jooksul esitatud erinevaid, kuid ametlikult on kõik korras. Näiteks FIFA eetikakomitee kahe aasta pikkune uurimine ei tuvastanud mingeid rikkumisi.

Kui need teemad tänasel konverentsil küsimuste voorus tõstatusid, märkis Nappir alustuseks, et eeldas seda. „Fakt on see, et mul õnnestus suhelda paljude inimestega ning kogeda ja näha sealset elu. Ma ei tea sellest ostmisest midagi. Ma ei tea, miks seda nii eraldi välja tuuakse kogu aeg. Kas varasematel MMidel pole kunagi midagi sellist juhtunud? Miks see pole nii suureks teemaks?“ uuris ta retooriliselt ja jätkas.

„Kui neil on raha, siis miks mitte osta. Kui Eestil oleks raha, siis Eesti võiks ju ka omale MMi sisse osta ja kaheksa suurt staadionit teha. Selle vastu mul pole midagi. See on rohkem nende inimeste hingel, kes otsustasid ja teised kandidaadid üle lasid.

Inimeludest. Kuna ma ei olnud staadionite ehitustel kohapeal, ei saa ma seda kahjuks kommenteerida. Ma pole näinud ega kogenud seda. Tean, et kõik on seal vabatahtlikult ja paljud inimesed, kes seal käinud, kellega rääkinud, nendele meeldib Kataris elada ja nad läheksid sinna tagasi. Ma isegi läheks sinna tagasi.“

Ta lisas täpsustava küsimuse peale, et talle ei tundu ebaloogiline, et need teemad on meedias tõstatunud. „Lihtsalt minu jaoks on hästi tähtis ka aru saada, et sarnased protsessid toimuvad kõikides riikides. Kui vaatame meediat, kes seda kõige rohkem materdab, siis paljudes neis riikides on samas probleemid. Kui MM sinna läheks, siis nendest probleemidest ei räägitaks. Arvan, et arusaamine ja teatud punktide puhul selle kultuuri aktsepteerimine võiks olla üks osa,“ arutles Nappir.

Läks eelarvamustega, aga sai positiivse kogemuse

Tema sõnul on MMi korraldusõiguse saamine mõjunud Katari pealinna Doha arengule positiivselt. „Kas see oleks ilma MMita nii pööraselt arenenud? Olen kuulnud inimestelt, kes läksid sinna 15-20 aastat tagasi tööle, et siis oli Dohas ainult üks suurem magistraal, üks ringtee ja väga vähe liiklust. Üldiselt oligi kõrb ja lage väli. Pilvelõhkujate piirkonda polnud.

Kui Dohast üldiselt rääkida, jällegi võrdleme meediakajastust ja tegelikkust, siis Dohas käib kogu elu autodega. Ühistransport on seal, aga keegi ei kasuta seda. Nüüd MMi ajaks sai valmis metroo, mis on väga uhke. Õnnestus sellega sõita, avati paar kuud enne, kui ära tulin. Väga suurejooneline metroo. Sellega peaks saama absoluutselt igale staadionile.

Kuskilt meediast lugesin, et Doha paneb MMi ajaks privaatautode liikluse kinni. Siis lugesin kohalikust ajalehest vastupidist. Jah, nad sulgevad ühe tänava, mis on vee ääres, aga üldiselt kõikidele kohalikele soovitatakse ja neilt palutakse, et minge mängule oma autodega, et ei ummistaks ühistransporte fännide jaoks, kes sinna tulevad,“ rääkis ta oma ettekandes.

Praegu töötab Nappir Šveitsi suurklubis Zürichi Grasshoppers, Kataris tegutses ta Aspire jalgpalliakadeemias ja aitas Katari noortekoondist. „Minu jaoks oli kogu see kogemus väga-väga positiivne. Mina ei tundnud, et peaksin oma elus tegema mingeid muudatusi. Jah, lugesin kuskilt, et seal riigis olles on väga imelik tunne ja kõhe olla. Ka mina läksin sinna eelarvamustega, olin natuke ettevaatlik ja vaatasin, mis toimub, kuidas keegi käitub, aga lõpuks oli elu täiesti normaalne. Ma ei pidanud mingil viisil enda käitumist või elu kontrollima, et seal mitte pahuksisse sattuda,“ sõnas ta.

Nappiri ettekannet on täispikkuses võimalik kuulata siit (algusega 1:07.41):