BLOGI | Vene vägesid süüdistatakse kaasvõitlejate surnukehade põletamises Hersoni prügilas. NATO parlamentaarne assamblee tunnistas Venemaa terroristlikuks riigiks

Ukraina kaitsjad tänavad eestlasi, kes neid varustusega aitavad.

Ametnike sõnul evakueeritakse Hersoni linna elanikud talveks riigi teistesse piirkondadesse, kus on töökorras elekter ja tervem infrastruktuur – eelkõige naised, lapsed, vanurid ja teised haavatavad inimesed. Hiljuti Vene vägede käest vabastatud sadamalinn on elektrita ja võimude sõnul on linna infrastruktuur saanud niivõrd kahjustada, et kodanikud ei suudaks talve üle elada.

Ajutiselt okupeeritud territooriumide taasintegreerimise asepeaminister Irina Vereštšuk ütles, et Ukraina pakub Hersoni kodanikele tasuta evakueerimist Krõvõi Rihi, Mõkolajivi ja Odessa linnadesse ning võimalikku edasist ümberpaigutamist Kirovohradi oblastisse, Hmelnõtski piirkonda või Ukraina läänepiirkondadesse. Ukraina võimud pakuvad lahkujatele tasuta majutust, toitu ja arstiabi.

Täpselt 20 aasta eest, 21. ja 22. novembril 2002 toimus NATO tippkohtumine Prahas, kus kutsuti NATOga liitumiskõnelusi alustama seitse riiki: Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.

Läti president Vaira Vīķe Freiberga kõne sobiks hästi ka tänasesse päeva.

Asulate vabastamine on rõõmusündmus, kuid sellega jõuavad ka avalikkuse ette lood Vene vägede kohutavatest sõjakuritegudest. Hersoni oblasti elanikud räägivad selles videos, kuidas neid elektrišokkidega ja muul moel jõhkralt piinati.

Venemaal läksid tavainimesed raksu mobiliseeritutega. Puntrakaklus oli muljetavaldav.

„Ukraina arstid saavad sõjaolukorras töötamisega kangelaslikult hakkama,“ ütleb kirurg ja reservohvitser Tiit Meren.

ÜRO aatomijärelevalveamet teatas, et pärast nädalavahetusel toimunud laiaulatuslikke purustusi põhjustanud pommitamist ei ole Venemaa valduses olevas Zaporižžja tuumajaamas Ukrainas tuumaohutuse ega julgeolekuga seotud probleeme.

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ütles, et kohapeal käinud eksperdid suutsid kinnitada, et vaatamata pommitamise raskusastmele jäid võtmeseadmed puutumata ja tuumaohutuse või -julgeolekuga probleeme ei esinenud.

Venelased toimetavad Hersonis olnud tehnikat Mariupoli ümbrusest ümber Zapporižžja suunas.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatas, et Ukraina tervishoiusüsteemil seisavad silmitsi sõja seni süngeimad päevad ning kutsus üles looma humanitaarkoridori, mis võimaldaks ülitähtsate meditsiinitarvikute saatmist kõikidesse Ukraina piirkondadesse.

Maailma Terviseorganisatsioon on pärast Venemaa invasiooni Ukrainasse dokumenteerinud 703 rünnakut meditsiinitaristu vastu, ütles organisatsiooni Euroopa piirkonna direktor dr Hans Henri P. Kluge.

Kiievis peetud kõnes kirjeldas Kluge selliseid rünnakuid kui rahvusvahelise humanitaarõiguse ja sõjareeglite rikkumist. Rünnakud tervishoiu- ja energiataristu vastu on kahjustanud sadu haiglaid ja tervishoiuasutusi, mis ei ole enam täielikult töökorras ning neil puudub põhivajaduste rahuldamiseks kütus, vesi ja elekter.

„Tänavune talv on miljonite inimeste jaoks Ukrainas eluohtlik. Laastav energiakriis, süvenev vaimse tervise olukord, humanitaarabi piiratud kättesaadavus ja viirusnakkuste oht muudavad selle talve tohutuks proovikiviks Ukraina tervishoiusüsteemile ja Ukraina rahvale, aga ka maailmale ja selle pühendumusele Ukraina toetamisele,“ sõnas Kluge.

Ta lisas, et külm ilm võib tappa, kuna Ukrainas on kümme miljonit inimest ilma elektrita ja temperatuur langeb mõnes piirkonnas 20 miinuskraadini.

Samuti kutsus ta üles looma humanitaarkoridore kõikidesse Ukraina piirkondadesse, mille Kiievis on äsja vallutanud, ja ka piirkondadesse, mille on okupeerinud Venemaa väed. „WHO ja tema partnerid oleksid valmis koheselt mobiliseeruma, et luua marsruute, mis võimaldavad saata olulist varustust raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse.“

Eelmisel nädalal Poolas toimunud raketirünnak oli „tahtlik provokatsioon“ Moskva ja Minski vastu, arvab Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka.

„Nad sattusid kuuma vette ja üritavad nüüd salakavalate varaste kombel seda teemat sulgeda. Sellest ei räägita enam isegi Läänes,“ ütles Lukašenka kohtumisel Udmurdi Vabariigi juhiga, vahendas Sky News. „Nii poolakad kui ukrainlased kahetsevad, et see ei olnud Vene rakett. Nad vajasid meie-vastast provokatsiooni, nad vajasid eskalatsiooni.“

Luxembourg saatis Ukrainale soomukeid.

Tänaöises raketirünnakus Harkivi oblastile tapeti prokurör Olena Maslõtš, kes oli pühendunud Vene sõjakuritegude uurimisele. Ta hukkus oma kodus Ševtšenkive külas.

NATO parlamentaarne assamblee tunnistas Venemaa terroristlikuks riigiks ja kutsus üles looma rahvusvahelise tribunali. Ukraina delegatsiooni toetasid kõik 30 liikmesriiki. Varem tunnistasid Venemaad terroristlikuks riigiks viis ELi riiki ja PACE (Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee), vahendab the Kyiv Independent.

Hersoni elanike sõnul muutus kohalik prügila venelaste okupatsiooni ajal keelualaks, kuhu sissepääsu väed ägedalt piirasid.

Mitmed kohalikud elanikud ja töötajad ütlesid the Guardianile, et salatsemise põhjuseks oli see, millega okupatsiooniväed seal tegelesid: sinna viidi kaasvõitlejate surnukehad, mis seejärel põletati.

Elanikud räägivad, et nägid Vene veoautosid sinna musti kotte viimas, mis seejärel süüdati, täites õhku suitsupilve ja kohutava lihapõlemise lõhnaga.

Kohalikud usuvad, et venelased hävitasid oma sõdurite surnukehi, kes hukkusid suvel rasketes lahingutes.

„Iga kord, kui meie armee seal venelaste vastu rünnakule asus, viisid nad säilmed prügilasse ja põletasid need ära,“ ütles Hersoni elanik Irõna ajakirjanikule.

Zaporižžja elektrijaamas on tuumaõnnetuse oht, ütles Venemaa riikliku aatomienergiaagentuuri Rosatomi juht.

Uudisteagentuur Interfax vahendas Rosatomi tegevjuhi Aleksei Lihhatšovi sõnu: „Tehast ähvardab võimalik tuumaõnnetus. Terve öö pidasime läbirääkimisi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA).“

Rosatom on kontrollinud Euroopa suurimat tuumarajatist alates sellest ajast, kui president Vladimir Putin andis käsu tuumajaama hõivamiseks.

Lihhatšovi hoiatus järgneb IAEA teadetele, et laupäeva ja pühapäeva öösel on piirkonda raputanud võimsad plahvatused. Moskva ja Kiiev on rünnakutes süüdistanud teineteist.

Lihhatšov süüdistas Ukrainat selles, et nad on valmis leppima „väikese tuumaintsidendiga“.

Venemaa Tšita linnapea astus tagasi, et minna sõtta.

„Tegin otsuse, et lähen sinna, kus mind kõige rohkem vajatakse – sõjalise erioperatsiooni tsooni. Lahingukogemusega langevarjurina ja kodanikuna ei saa ma kõrvale jääda. Minu kohus on taaskord oma riiki kaitsta,“ ütles linnapea Aleksandr Sapožnikov.

Ukraina peaprokuratuur teatas, et ametnikud on tuvastanud neli kohta, kus Vene väed piinasid Hersoni linnas kinnipeetavaid, enne kui nad kuu alguses Lõuna-Ukraina linnast lahkusid.

Facebooki postituses öeldi, et ametnikud kontrollisid nelja ruumi, kus Vene väed ebaseaduslikult inimesi kinni pidasid ja neid julmalt piinasid. Vene väed asutasid vallutatud linna eeluurimisvanglasse ja politseijaoskonda pseudoõiguskaitseorganid.

„Neist kohtadest leiti kumminuiade osasid, puust kurika, aparaadi, mida venelased kasutasid tsiviilelanike elektrilöögiga piinamiseks, käerauad, hõõglambi ja seintest kuulid. Kongides ja keldrites viibivate inimeste suhtes rakendati erinevaid piinamismeetodeid, füüsilist ja psühholoogilist vägivalda.“

Kreml on teatanud, et neil ei ole plaanis korraldada järjekordne mobilisatsioonivoor, et saada Ukrainasse võitlema rohkem Vene sõdureid.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov vastas küsimusele uue võimaliku mobilisatsioonivooru kohta: „Ma ei saa rääkida kaitseministeeriumi nimel, kuid Kremlis selle üle ei arutata.“

President Vladimir Putin teatas septembris plaanist kutsuda Ukrainasse sõdima 300 000 meest, mis tähistab Venemaa esimest mobilisatsiooni pärast teist maailmasõda. Otsusele eelnes rida sõjalisi kaotusi.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas „osalise mobilisatsiooni“ lõpetamisest oktoobris.

Hersoni oblasti volikogu asejuhi Juri Sobolevski sõnul andis Venemaa 21. novembril löögi Hersonis tsiviilinfrastruktuurile, vigastades tsiviilelanikke. Ta ei esitanud üksikasju, vahendab the Kyiv Independent.

President Volodõmõr Zelenskõi ja tema abikaasa Olena osalevad Kiievis „taevase saja“ mälestustseremoonial 2013/2014. aastal Ukraina EL-meelsete massimeeleavalduste ajal tapetud inimeste auks.