Kohvijooja ABC: 6 asja, mida peaksid teadma enda igapäevase kohvi kohta

Araabika vs. robusta

Araabika ja robusta on kaks peamist kohvioasorti, millest meie igapäevane kohv valmistatud on.

Araabika kohvioad moodustavad umbes 60% kogu maailmas toodetavast kohvist ning see on ka sort, millest kohvi tarbimise lugu Etioopias alguse sai. Lisaks on araabikal olulisi maitseomadusi, mis seda eelistatuma sordina hoiavad. Araabika ubadest valmistatud kohv on mahedam, aromaatsem ja magusam. Seda on lihtsam juua musta kohvina.

100% araabika oad:
St Remio Intense – keskmisest tumedam röstiaste, UTZ sertfitseeritud
St Remio Brazil – keksmine röstiaste, UTZ sertifitseeritud
Gimoka Vellutato – keskmisest heledam röstiaste, Rainforest Alliance sertifitseeritud

Robusta maitse on justkui „robustsem“, kuid samas on sel omadusi, mida paljud kohvijoojad armastavad ja kohvist otsivad. Robusta kofeiinisisaldus on kaks korda suurem kui araabikal. Seega, kui soovid, et su kohv oleks kange, peab see kindlalt olema tehtud ubadest, millest kasvõi mingi osa koosneb robustast.

Suurema robusta sisaldusega (soodsamad) kohvid:
Gimoka Gusto Ricco – 90% robusta, keskmine röstiaste
Gimoka Gran Bar – 80% robusta, keskmisest heledam röstiaste
Gimoka Gran Festa – 70% robusta, keskmisest tumedam röstiaste
Garibaldi Espresso Bar – 70% robusta, keskmisest tumedam röstiaste
Gimoka Espresso – keeratava korgiga pakis, 70% robusta, keskmine röstiaste

Niisiis, kui keegi annab nõu, et mõni kohviuba on taevalikult hea, peaks tegema kindlaks, kas sinul ja soovitajal on samad maitse-eelistused ning kuidas oma kohvi joote. Vaadates Eesti kohvitarbijat, siis on kaks suuremat maitse-eelistuste gruppi: 100% araabika ning 50% araabika ja 50% robusta.

100% araabika meeldib pehmema maitsega piimakohvi joojatele ning valdavale osale musta kohvi joojatest. Araabika on aromaatsema ja pehmema maitsega sort ning robustast veidi kallim.

Kui jahvatatud kohvide puhul on Eestis enim tarbitav 100% araabika, siis kohviubade puhul on populaarsem variant araabika ja robusta segu. Poes müüdavad populaarsemad Crema-nimelised kohviubade segud sisaldavad umbes 40–60% robustat. Robusta annab juurde kangust ja maitse poolest mõrkjust. Cappuccino ja caffe latte puhul aitab see maitsel rohkem esile tulla.

Klassikalised Crema-tüüpi kohvid:
Garibaldi Versilia – 40% araabika, keskmine röstiaste
Garibaldi Dolce Aroma – 50% araabika, keskmine röstiaste
Gimoka Armonioso – 55% araabika, keskmisest heledam röstiaste

Piimakohvi joojad peaksid mõtlema, kas meeldib, kui kohvimaitse domineerib rohkem või oleks hoopistükkis pehmem. Kui meeldib tugevam maitse, siis peaks ubades olema kindlasti robustat sees.

Röstiastmed heledast kuni tumedani

Kui jood musta kohvi, siis röstiaste olgu soovituslikult hele kuni keskmine. Kohvioas on ülipalju aromaatseid elemente ja kuumtöötlemise käigus mingi osa neist hävib. Lihtsustatult öeldes, röstides kärssavad mingid kohvimaitsed ära.

Kes piimakohvi joovad, eelistavad tavaliselt keskmist kuni tumedat rösti. Asi on selles, et piima sees on rasva ning see matab kohvi erinevaid aromaatseid elemente. Hea, kui on midagi, mis annab kohvile kangust ja aitab piima seest esile tulla.

Piimakohvis saab maitset välja tuua siis, kui eelistada suurema robustasisaldusega ning tumedama röstiga ube.

Milleks on maitsekirjeldus?

Õrn ja pehme kohv, suurepäraselt tasakaalustatud keha ja happesusega. Magusad noodid jätkuvad järelmaitses koos sarapuupähkli nootidega.

See on vaid üks näide kohviubade maitsekirjeldusest. Kohvi maitseid kirjeldatakse samadel põhimõtetel nagu sommeljeed kirjeldavad veinimaitseid. Võrdlusmomendiks ongi mingid toiduained – näiteks karamell, pähklid, punased marjad, tsitruselised.

Kui jutt sümpatiseerib, siis võib seda kohviuba proovida. Aga alles siis, kui robusta vs. araabika ja röstiaste on juba paigas.

Lähtuda võib ka päritolumaast

Soovides kohvieelistuste osas veel täpsemaks minna, võib valida ube ka päritolumaa järgi. Lõuna-Ameerikas kasvatatud araabika on tuntavalt teise maitsega kui Aafrikas kasvatatu.

Brasiilia on maailma kõige suurem araabika ubade tootja – sealt tuleb üle 70% maailmas toodetavast araabikast. Et Brasiiliast pärineb kõige levinum araabika uba, on see meile ka kõige harjumuspärasem maitse. Tõenäoliselt on meist enamik saanud esimesed kohvielamused selle araabikaga.

Miks on erinevate ubade hind nii kardinaalselt erinev?

Kohviubade kilohind algab tavaliselt kümnest eurost ning võib jõuda lausa saja euroni välja. Paljud imestavad, kust tuleb selline hinnavahe.

Araabika uba kasvab kõrgemal mägedes, vajab toitainerikast pinnast, annab vähem saaki ja valmib aeglasemalt. Kohviuba areneb kohvimarja sees ning mida kauem ta valmib, seda rohkem maitseid ja maa seest haaratud toitaineid ta pakib oa sisse – järelikult on uba ka rikkalikuma maitsega. Kuna araabikat on vähem, siis see maksab rohkem.

On olemas ka väga esmaklassilisi robustasid – näiteks India on üks parimaid robusta kasvatajaid ja neilt leiab väga häid variante.

Kui võtta mainstream-kohvid, mida leiab poeletilt ja saab osta kampaania korras, siis ma ei ütleks, et need on halvad või kehva kvaliteediga. Võib-olla peenemad baristad ja kohvieksperdid vaidleksid küll vastu, kuid samas inimesed naudivad ja on rahul.

Kallimas hinnaklassis hakkavad rolli mängima toormekomponendid, olenemata, kas see on robusta või araabika uba. Kes müüvad esmaklassilisi tooteid, segavad nendesse erilisemaid ja kallimaid rohelisi ube ning röstivad kallimast toormest. Sellevõrra tuleb ka mitmeküllasem maitseelamus.

Taolistest maitseelamustest saab siiski rääkida ainult musta kohvi jooja. Niipea, kui kohvile piima peale valad, ei ole enam vahet, kas ostad kohvioad 10 või 40 euro eest. Maitsenüansid maetakse piimaga.

Klassikalised Itaalia-pärased kohvikute ja restoranide kohvid:
St Remio St Francis – 70% araabika, keskmisest tumedam röstiaste
Gimoka Aurum – 60% araabika, keskmisest heledam röstiaste
Gimoka Patinum – 70% araabika, keskmisest tumedam röstiaste
Gimoka 5 Stelle – 80% araabika, keskmine röstiaste, 5 erineva oa segu: Brasiilia, Columbia ja Hondurase araabika; India ja Uganda robusta.

Kohvi maitse sõltub ka kohvimasinast ja selle hooldusest

Valmiva kohvi maitse sõltub teataval määral ka kohvimasinast. Näiteks kohviubade jahvatusastmest, mis kohvi valmistatakse, veetemperatuurist, vee kogusest, rõhust ja kontaktiajast (mil vesi on kontaktis jahvatatud kohviga). Tehes kohvi espressomasinaga, valmivad kõige paremad joogid, sest rõhk surub kohvist erinevad maitsed välja.

Väga oluline on ka automaatse kohvimasina hooldus. See on asi, mis mõnele inimesele tundub mõttetu – et miks ma peaks filtrit vahetama või tegema puhastustsükleid, kui masin nõuab.

Nagu mainitud, kohvi valmistamisel on oluline vee temperatuur. Oleme katsetanud muuta temperatuuri ühe kraadi võrra ja kohvi maitse on täiesti teine. Kui kohvimasinat ei hooldata, siis hakkab kuumkehade peale sadet või katlakivi kogunema. See mikroskoopiline kiht segabki kuumutusprotsessi ning temperatuur läheb paigast. Mõni inimene on kurtnud, et ostis uue kohvimasina ja aasta pärast ei kannata enam kodus kohvi juua. Ilmselt on kõik puhastused tegemata.

Kui masin on hooldamata, pole vahet, kui kallist või kvaliteetset kohviuba sa sinna sisse kallad – tulemus ei ole hea.

Tahad ka nautida hea kohvi? Tutvu Oakohv.ee parima kohviubade valikuga SIIN!