Ukraina päästjad likvideerimas kolmapäevase raketiterrori tagajärgi Kiievis
Foto: ДСНС України/FacebookBLOGI | Kreml: me ei tarni naftat riikidele, kes toetavad hinnalae kehtestamist
Neljapäev, 24. november. Käimas on sõja 274. päev. Kolmapäeva hilisõhtul pöördus Ukraina president Volodõmõr ZelenskÕi ÜRO Julgeolekunõukogu poole palvega võtta kasutusele meetmed, et peatada külma ilma saabudes Venemaa raketilöögid tsiviilelanike ja elutähtsa infrastruktuuri pihta, mis jätkuvad seni pea lakkamatult. „ÜRO Julgeolekunõukogu peab andma terroririigi tegevusele selge hinnangu,“ ütles Zelenskõi.
Zelenskõi: teateid Venemaa rünnakutest vabastatud Hersoni oblastile tuleb „peaaegu iga tund“. President Volodõmõr Zelenskõi ütles 24. novembril peetud kõnes, et sagedased rünnakud algasid pärast seda, kui Vene väed olid sunnitud Hersoni oblastist lahkuma.
Putin: naftale hinnalae kehtestamisega kaasnevad energiaturule tõsised tagajärjed. Putinrõhutas, et sellised tegevused on vastuolus turusuhete põhimõtetega ja toovad suure tõenäosusega kaasa tõsiseid tagajärgi globaalsele energiaturule.
Suurim teraseettevõte peatab elektrikatkestuste tõttu oma tegevuse Ukrainas.
Ülevaade Ukraina kaotustest sõjas: üheksa kuu jooksul on tapetud üle 5500 tsiviilisiku, 2 miljonit inimest küüditatud Venemaale ning uuritakse üle 47 000 Vene vägede poolt väidetavalt korda saadetud sõjakuritegu. Üle 300 lapse on teadmata kadunud. Venemaa on Ukraina pihta tulistanud 4500 raketti.
Ukraina sõja ajal on kadunud üle 15 000 inimese, teatas Rahvusvahelise Kadunud Isikute Komisjoni (ICMP) esindaja.
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, millega tunnistatakse Valgevene juhi Aleksandr Lukašenko kaasvastutust agressioonisõjas Ukraina vastu. Diktaator plaanitakse tuua rahvusvahelise tribunali ette.
Euroopa Liidu valitsused on endiselt eriarvamusel, kui palju Venemaa naftahinda piirata, et kahjustada Moskva suutlikkust maksta Ukraina sõja eest, ilma et sellest tekiks ülemaailmne naftatarnešokk. Läbirääkimised jätkuvad ilmselt reedel, kui kahepoolsed nõupidamised õnnestuvad.
Ungari peaminister Viktor Orban ütles, et Ungari parlament ratifitseerib Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse järgmise aasta alguses.
Täna toimus Venemaa ja Ukraina vahel taas sõjavangide vahetus. Ukrainlased said tagasi 50 sõdurit, nende hulgas 19 Mariupoli kaitsjat, 15 sõjavangi Tšornobõli tuumajaamast ja seitse (kurikuulsalt – toim) Ussisaarelt.
Kremli pressiesindaja ähvardas, et Venemaa ei müü naftat riikidele, kes toetavad Vene naftale hinnalae kehtestamist.
Poola liidrid ütlevad, et õhutõrjesüsteem, mida Saksamaa pakkus Poolale, leiaks paremat kasutust Ukrainas, et kaitsta end Venemaa rünnakute eest.
USA administratsiooni ametnikud usuvad, et Vladimir Putin võib kasutada Ukrainas keemiarelvi enne NATO-ga tuumakonfrontatsiooni alustamist, kui tema väed jätkavad okupeeritud territooriumide kaotamist. Ametnikud rõhutasid, et puuduvad luureandmed, mis viitaksid sellise rünnaku peatsele toimumisele Ukrainas. Bideni administratsioon soovib tagada liitlaste valmisoleku selliseks sündmuseks, „samuti mobiliseerida uusi ressursse ja investeeringuid tuvastussüsteemide tootmisesse.“
15 Ukraina oblastis, Kiievi linnas taastati elekter. Päeva alguses kehtestati kõigis Ukraina piirkondades erakorralised elektrikatkestused pärast Venemaa uut raketirünnakute lainet kogu riigis. Presidendi kantselei teatel oli kolmapäeva õhtul kella 22 seisuga üle Ukraina avatud 2750 „võitmatuskeskust“. Keskustes pakutakse tasuta ja ööpäevaringselt selliseid teenuseid nagu elekter, mobiiltelefoniühendus, soojus, vesi ja esmaabi.
Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaam kaotas kolmapäeval taas juurdepääsu välisele elektrienergiale ja toetub avarii-diiselgeneraatoritele, teatas Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur, hoiatades tuumajaama „tuumaohutuse ja -julgeoleku üha ebakindlamaks ja keerulisemaks muutuva olukorra eest“.
G7 kavatseb peagi välja kuulutada Venemaa naftaekspordi hinnalae ja plaanib korrigeerida selle taset tõenäoliselt paar korda aastas, mitte kord kuus, ütles USA rahandusministeeriumi kõrge ametnik teisipäeval. G7 on kavas 5. detsembril kehtestada Venemaa nafta meretranspordile hinnalae osana sanktsioonidest.
Allikad: The Guardian, BBC, Reuters, Sky News, CNN
Kiiev. Vanemad sõitsid bensiinijaama, et lapsele vajalik inhalaator vooluvõrku ühendada.
Kyiv. The parents drove to the petrol station to plug in the inhaler needed for the child. pic.twitter.com/gp8KwOmGOl
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) November 24, 2022
Venemaa ja Ukraina andsid täna teineteisele üle 50 sõjavangi, teatas Ukraina Donetski oblasti Moskva toetatud administraator Deniss Pušilin Telegrami sõnumite vahendusel. Venemaa kaitseministeeriumi täna avaldatud videokaadrid näitavad väidetavalt Vene sõjaväelasi viimase sõjavangide vahetuse ajal, asukoht on teadmata.
„Kui keegi meid ootamatult ründab, ei kujuta te isegi ette, kuidas me saame reageerida. Siin me enam ei aruta räpase ja puhta tuumapommi probleemi. Me reageerime nii, et mitte ainult Euroopa väriseb!“ - Lukašenka
"If someone suddenly attacks us, you can't even imagine how we can respond. Here we will no longer discuss the problem of a dirty, clean nuclear bomb. We will respond in such a way that not only Europe will tremble.” - Lukashenko pic.twitter.com/fqmD0lq0jB
— ТРУХА⚡️English (@TpyxaNews) November 24, 2022
Volodõmõr Zelenskõi: olukord elektiga on endiselt keeruline peaaegu kõigis piirkondades. Kõige raskem seni pealinnas ja 15 piirkonnas: Vinnõtsja, Dnipropetrovsk, Žitomõr, Ivano-Frankivsk, Kiiev, Kirovohrad, Lviv, Mõkolaiv, Odessa, Poltava, Ternopil, Harkiv, Herson, Hmelnõtski. Probleeme on ka teistes piirkondades.
⚡ Volodymyr Zelenskyi: The electricity situation remains difficult in almost all regions. The hardest of all so far in the capital and 15 regions.
— FLASH (@Flash_news_ua) November 24, 2022
Zelenskõi: teateid Venemaa rünnakutest vabastatud Hersoni oblastile tuleb „peaaegu iga tund“.
President Volodõmõr Zelenskõi ütles 24. novembril peetud kõnes, et sagedased rünnakud algasid pärast seda, kui Vene väed olid sunnitud Hersoni oblastist lahkuma.
„Ainult meie maa vabastamine ja usaldusväärsed julgeolekugarantiid Ukrainale võivad kaitsta meie rahvast Venemaa-poolse eskalatsiooni eest,“ ütles ta. „Teeme selle nimel oma partneritega iga päev koostööd.“
⚡️ Zelensky: Reports of Russian attacks on liberated Kherson Oblast come ‘almost every hour.’
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) November 24, 2022
In an address on Nov. 24, President Volodymyr Zelensky said the frequent attacks started after Russian forces were forced to withdraw from Kherson Oblast.
Kreml teatas, et Vladimir Putin arutas täna Iraagi uue peaministri Mohammed Shia al-Sudani telefonikõne ajal lääne katseid Venemaa nafta hinnale ülempiiri seada.
Seal öeldakse, et Venemaa president oli härra Sudanile öelnud, et hinnalael on ülemaailmsele energiaturule tõsised tagajärjed.
„Puudutati mitmete lääneriikide katseid kehtestada piiranguid Venemaalt pärit toornafta hinnale,“ seisis Kremli avalduses.
„Vladimir Putin rõhutas, et sellised tegevused on vastuolus turusuhete põhimõtetega ja toovad suure tõenäosusega kaasa tõsiseid tagajärgi globaalsele energiaturule.“
See tuleneb sellest, et EL ja USA on suurendanud katseid jõuda kokkuleppele, kus kehtestada Venemaa nafta impordile hinnapiir.
Venemaa ja Iraak on mõlemad suured naftatootjad ja OPEC+ lepingu liikmed, mis määrab naftatootmise tasemed maailmahindade juhtimiseks.
Kui Venemaa tungis Ukrainasse, tormas 25aastane Taiwani mees Tseng Sheng-kuang Ukrainasse appi riiki kaitsma. Venemaa sissetungijad tapsid ta Ukrainas.
Pildil on Ukraina sõdurid austamas mehe vanemaid sõjaväematustel.
When Russia invaded Ukraine, 25-year-old Taiwanese man Tseng Sheng-kuang rushed to Ukraine to help defend it.
— Jakub Janda 楊雅嚳 (@_JakubJanda) November 24, 2022
He was murdered by Russian invaders inside Ukraine.
Here: Ukrainian soldiers honouring his parents at a military burial.
One of the strongest photos I have ever seen. pic.twitter.com/JeNb4XjWft
Melitopoli linnapea Ivan Fedorov ütles, et Ukraina relvajõud maksid kätte rünnaku eest Volnjanski sünnitusmajale, kus eile suri laps.
Tema andmetel hävis Zelenõi Jari külas Vene S-300 raketikompleks, tõenäoliselt see, mis tulistas sünnitusmaja pihta.
⚡️ The Mayor of Melitopol, Ivan Fedorov, said that the Armed Forces of Ukraine took revenge for the attack on the maternity hospital in Volnyansk, where a baby died yesterday. pic.twitter.com/6EfIEObGBc
— FLASH (@Flash_news_ua) November 24, 2022
Venemaa tunnistas avalikult, et selle terrorirünnaku eesmärk on sundida Ukrainat kapituleeruma.
Peskov teatas avalikult, et Ukraina peab täitma Venemaa nõudmised kriitilise infrastruktuuri pommitamise lõpetamiseks. Samal ajal teeb Venemaa kaitseministeerium endiselt näo, et pommitab ainult sõjalisi objekte.
Russia openly admits its terror bombing goal is to push Ukraine to capitulate
— Euromaidan Press (@EuromaidanPress) November 24, 2022
Peskov openly stated that Ukraine must fulfil 🇷🇺 demands for bombing of critical infrastructure to stop. At the same time, 🇷🇺MoD still pretends it only struck military objectshttps://t.co/HQyOBsFbIA
Suurim teraseettevõte peatab elektrikatkestuste tõttu oma tegevuse Ukrainas, kirjutab the Kyiv Independent.
ArcelorMittal Krõvõi Rih peatas enamiku tootmisprotsesse seoses Venemaa 23. novembril toimunud massilise raketirünnakuga energiataristu vastu, mille tulemusena tekkis Ukrainas elektripuudus.
Ülevaade Ukraina kaotustest sõjas: üheksa kuu jooksul on tapetud üle 5500 tsiviilisiku, 2 miljonit inimest küüditatud Venemaale ning uuritakse üle 47 000 Vene vägede poolt väidetavalt korda saadetud sõjakuritegu. Üle 300 lapse on teadmata kadunud. Venemaa on Ukraina pihta tulistanud 4500 raketti.
It has been exactly nine months since Russia began its full-scale invasion of Ukraine. Here’s what it has cost Ukraine so far. pic.twitter.com/vu8XhSiJL5
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) November 24, 2022
Vene vägede rünnakus Võšhorodile on hukkunute arv tõusnud kuueni.
Rünnaku tagajärjel sai vigastada 30 inimest, ütles Kiievi oblasti politseiülem Nebõtov.
Vene raketid tabasid 23. novembril Kiievi oblastis Võšhorodi elamupiirkonda, hävitades infrastruktuurirajatisi ja tappes tsiviilelanikke, vahendab the Kyiv Independent.
Ukraina sõja ajal on kadunud üle 15 000 inimese, teatas Rahvusvahelise Kadunud Isikute Komisjoni (ICMP) esindaja.
Reuters kirjutab, et 1990. aastate Balkani sõdade järel loodud Haagis asuv organisatsioon avas juulis Kiievis kontori, et aidata Ukrainal dokumenteerida ja leida kadunud inimesi.
ICMP Euroopa programmidirektor Matthew Holliday ütles, et pole selge, kui palju inimesi on küüditatud, Venemaal vangistuses, oma pereliikmetest eraldatud või surnud ja ajutistesse haudadesse maetud.
Kadunute uurimise protsess Ukrainas kestab aastaid isegi pärast lahingute peatumist, ütles Holliday intervjuus Reutersile. 15 000 inimest on konservatiivne hinnang, kuna ainuüksi Mariupolis on võimude hinnangul surnud või teadmata kadunud 25 000 inimest.
Ta ütles: „Numbrid on suured ja väljakutsed, millega Ukraina silmitsi seisavad, on tohutud. Peale selle jätkub sõda ka Vene Föderatsiooni vastu.“
Valdav enamus kadunutest on surnud ja sõjakuritegude ohvrid ning kurjategijad tuleb vastutusele võtta, ütles Holliday.
Säilitades DNA proove andmebaasis ja otsides vasteid sugulastega, suutis ICMP tuvastada enam kui 27 000 inimest 40 000-st, kelle kadumisest teavitati endise Jugoslaavia konfliktide ajal.
Kiievis on ICMP alustanud DNA-proovide kogumist, valmistudes mitmeaastaseks protsessiks, mis aitab ka prokuröridel sõjakuritegude kaasuseid ette valmistada.
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, millega tunnistatakse Valgevene juhi Aleksandr Lukašenko kaasvastutust agressioonisõjas Ukraina vastu. Diktaator plaanitakse tuua rahvusvahelise tribunali ette.
The European Parliament adopted a resolution recognizing #Lukashenko's responsibility for complicity in #Russia's war of aggression and stressing that the dictator will face an international tribunal. pic.twitter.com/Qz27YMGyjK
— NEXTA (@nexta_tv) November 24, 2022
Euroopa Liidu valitsused on endiselt eriarvamusel, kui palju Venemaa naftahinda piirata, et kahjustada Moskva suutlikkust maksta Ukraina sõja eest, ilma et sellest tekiks ülemaailmne naftatarnešokk. Läbirääkimised jätkuvad ilmselt reedel, kui kahepoolsed nõupidamised õnnestuvad.
Reuters kirjutab, et EL-i riigid ei jõudnud kokkuleppele Venemaa nafta hinnataseme osas, kuna seitsme riigi (G7) ettepanek kehtestada barreli piirmääraks 65–70 dollarit oli mõne arvates liiga kõrge ja teiste arvates jällegi liiga madal.
Euroopa Komisjon, ELi eesistujariik Tšehhi, USA ja G7 eesistujariik Saksamaa pidasid neljapäeval läbirääkimisi, et ületada erimeelsused ja jõuda kokkuleppele enne, kui hinnalagi peaks jõustuma 5. detsembril.
Diplomaadid ütlesid, et kuus ELi 27 riigist olid G7 pakutud hinnalae taseme vastu. Poola soovib, et ülemmääraks kehtestataks 30 dollarit, väites, et Venemaa tootmiskuludega, mis mõnede hinnangul on 20 dollarit barreli kohta, võimaldaks G7 ettepanek Moskvale liiga palju kasumit. Leedu ja Eesti on Poolaga ühel nõul.
Küpros, Kreeka ja Malta, suure laevandustööstusega riigid, mis kaotavad kõige rohkem, kui Venemaa naftatarneid piiratakse, väidavad, et piirmäär on liiga madal ja soovivad hüvitist äritegevuse kaotamise eest või rohkem aega kohanemiseks.
Üks ELi diplomaat ütles, et praegu toimub palju kahepoolseid läbirääkimisi väga kõrgel tasemel. „Pärast edusamme toimub kõigi ELi riikide esindajate kohtumine. Pole mõtet uut koosolekut kokku kutsuda, kui muutusi pole.“
Hersonis põleb raketitabamuse saanud elumaja.
Kokku pommitati Hersonit täna 17 korral. Suri üks ja vigastada sai samuti üks inimene.
A fire broke out in #Kherson after shelling. A residential building is on fire. pic.twitter.com/kc9tuUgVWT
— NEXTA (@nexta_tv) November 24, 2022
Saksa kaitseminister Christine Lambrecht kommenteeris Varssavi ettepanekut saata Saksamaa poolt Poolale pakutud Patrioti raketisüsteemid hoopis Ukrainale, et seda tuleks arutada NATO liitlastega.
German Defense Minister Christine Lambrecht commented on Warsaw's proposal to send "Patriot" missile systems to Ukraine. The initiative needs to be discussed "with NATO and our allies," Lambrecht said. pic.twitter.com/Wb8Am98LF2
— NEXTA (@nexta_tv) November 24, 2022
Ukraina Hmelnõtski tuumajaama esimene reaktor on taas ühendatud riigi elektrivõrku, teatas piirkonna kuberner Serhi Hamali.
Hmelnõtski jaama ühendus katkes kolmapäeval pärast Venemaa rünnakuid riigi elektrisüsteemile, teatasid Ukraina ametnikud.
Ungari peaminister Viktor Orban ütles, et Ungari parlament ratifitseerib Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse järgmise aasta alguses.
Reuters vahendab, et Ukraina presidendikantselei juht Andri Jermak ütles Telegramis, et Ukraina võttis vangide vahetuse käigus vastu 48 sõdurit ja kaks ohvitseri, nende hulgas merejalaväelasi, jalaväelasi, piirivalvureid ja territoriaalkaitse liikmeid.
Ta lisas: „Meil on õnnestunud tagasi tuua 19 Mariupoli kaitsjat... samuti 15 sõjavangi Tšornobõli tuumajaamast ja seitse (kurikuulsalt – toim) Ussisaarelt.“