BLOGI | Suri Valgevene välisminister. Venemaa hädas varude ja sõduritega: luureraporti andmeil tulistab Venemaa tuumalõhkepeadeta rakette

Valgevene endine minister ja diplomaat Pavel Latushka kommenteeris eksklusiivintervjuus NEXTA-le välisminister Makei surma. Tema sõnul teadis Makei Lukašenkast ja tema plaanidest liiga palju – rohkem kui keegi teine.

Venelased üritavad uurida Ukraina õhutõrjesüsteemide asukohta Odessa piirkonnas, teatas Lõuna operatiivjuhatus.

Märgitakse, et piirkonnas on juurdepääs Mustale merele, kus on suur laevade rühmitus. Vene Föderatsiooni Musta mere laevastik on lahinguteenistuses. „Lisaks tehakse piirkonda süstemaatiliselt raketi- ja droonirünnakuid. Merelt pärit õhudroonid teevad luuret ja otsivad õhutõrjesüsteeme,” seisab teates.

26. novembril toimunud pidulikul tseremoonial tulid Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, tema abikaasa Olena ja mõned kõrged ametnikud Kiievi kesklinnas austust avaldama Holodomori näljahäda sümboliseeriva Holodomori kibeda mälestuse nime all tuntud kuju juurde.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja Belgia peaminister Alexander De Croo allkirjastasid laupäeval De Croo töövisiidi ajal Kiievis toetusdeklaratsiooni Ukraina Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusele.

„Tänan Belgiat ja peaministrit täna allkirjastatud ühisdeklaratsiooni eest. See dokument annab tunnistust Belgia toetusest meie liikumisele Euroopa Liidu ja NATO täisliikmelisuse suunas. Selle meie jaoks olulise tulemuse saame kindlasti,“ ütles Zelenskõi.

Zelenskõi tänas ka Belgiat selle eest, et ta „on valmis pakkuma vajalikke elektrigeneraatoreid ja muid Ukraina ühiskonnale praegu eluliselt vajalikke seadmeid“ seoses Ukraina elektrikatkestustega pärast Venemaa raketirünnakuid.

„Venemaa raketid hävitasid täna Dnipro linnas terve elamupiirkonna.

Nad jäid Süürias karistamata, seega kordavad nad samu kuritegusid Ukrainas – eksponentsiaalselt suuremas ulatuses,“ säutsub Ukraina kaitseministeerium.

Vasakul olevad pildid pärinevad esimesest maailmasõjast, paremal aga kaadrid Bakhmutist sellest nädalast.

Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles laupäeval Kiievis visiidil, et Venemaa lõikab ära elutähtsa infrastruktuuri oma jõupingutustes Ukrainat murda.

Ukraina pealinnas toimunud rahvusvahelisel toiduga kindlustatuse tippkohtumisel antud kommentaarides ütles Morawiecki, et Venemaa on „ülehinnanud oma sõjalist potentsiaali ja teab juba, et võit lahinguväljal ei pruugi olla saavutatav“.

„Seetõttu otsib Moskva Ukraina murdmiseks teisi meetodeid. Sõduritega võitlemise asemel toob Venemaa tsiviilelanikele surma, nälgimist ja alajahtumist," jätkas ta.

„Need totaalse sõjapidamise meetodid on olnud Venemaa arsenalis pikka aega,“ ütles Morawiecki 90. iga-aastasel holodomori ohvrite mälestuspäeval. See on nõukogudeaegne näljahäda, mis tappis talvel 1932–1933 miljoneid inimesi.

„Venemaa võitleb impeeriumi ülesehitamise eest ja teab, et impeerium on üles ehitatud süütute inimeste luudele ja surnukehadele. Täpselt nagu 90 aastat tagasi holodomori ajal,” lisas ta.

Morawiecki kommentaarid ei tulene mitte ainult siis, kui maailm seisab silmitsi Venemaa sõja tõttu eskaleeruva ülemaailmse toidukriisiga, vaid kuna paljud ukrainlased jäävad Venemaa rünnakute tõttu tsiviilinfrastruktuurile ilma küttest, veest ja elektrist.

Serhi ema suudlemas matustel oma poega hüvastijätuks. Kahjuks pisipoeg oma isaga kunagi ei kohtunudki.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz ühines ülemaailmsete liidritega, et tähistada 90. aastapäeva Ukrainas aset leidnud holodomori näljahädast.

„Nälga ei tohi enam kunagi kasutada relvana,“ ütles Scholz laupäeval kõneledes nõukogudeaegse näljahäda ohvrite mälestuspäeval, mis tappis talvel 1932–1933 miljoneid inimesi.

Berliinis peetud kõnes tõi Scholz võrdluse holodomori ehk terrori näljahäda – mille kavandas Nõukogude liider Jossif Stalin, eemaldades Ukraina talupoegadelt toiduvarud – ja Venemaa praeguste tegevuste vahel Ukrainas.

„Toona kasutatud õudne taktika hõlmas isoleerimist ning vilja- ja toiduvarude konfiskeerimist, ukrainlaste sundküüditamist. Täna seisame ühiselt tõdedes, et nälga ei tohi enam kunagi kasutada relvana. Seetõttu ei saa me taluda seda, mida me oleme tunnistajaks,” ütles kantsler.

„Me teame, et Ukraina põllumajandustaristu sihikule seadmisega ja Musta mere sadamate kuude jooksul blokeerimisega on Venemaa olukorda veelgi teravdanud,“ lisas Scholz.

Scholz ütles, et Saksamaa eraldab koostöös Maailma Toiduprogrammiga veel 15,62 miljonit dollarit Ukrainast pärit teraviljasaadetiste jaoks.

„Võite loota meie toetusele. Iga laev, mis selle algatuse raames sõidab, ei vea ainult vilja. See annab lootust maailma näljastele. Ja see kannab endas olulist sõnumit. Sõnum, et oleme ühtsed, saame sellest sõjast jagu. Ja et meie ühine inimlikkus võidab,“ lisas Scholz.

Venemaa välisministeerium teatas laupäevases avalduses, et on „sügavalt šokeeritud“ uudisest Valgevene välisministri Vladimir Makei surmast.

Makei suri 64aastaselt, teatas Valgevene välisministeerium laupäeval. Ministeerium teatas oma ametlikul Facebooki kontol, et ta suri äkitselt, andmata tema surma asjaolude kohta rohkem üksikasju.

„Välisministeeriumi juhina andis ta suure panuse Vene-Valgevene suhete edasisse tugevdamisse,“ teatas Venemaa ministeerium. „Ta kaitses kindlalt ja tõhusalt Valgevene Vabariigi huve rahvusvahelistel platvormidel,“ ütles ministeerium ja lisas, et „see on raske ja korvamatu kaotus.“

Venemaa riikliku meediaväljaande RIA Novosti teatel pidi Makei esmaspäeval kohtuma Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Õhtusöök Bahmutis.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et algatus „Grain from Ukraine“ näitas, et ülemaailmne toiduga kindlustatus ei ole Kiievi jaoks lihtsalt tühjad sõnad.

Zelenskõi ütles, et Kiiev on kogunud enam kui 20 riigist ja Euroopa Liidult ligikaudu 150 miljonit dollarit, et eksportida teravilja sellistesse riikidesse nagu Etioopia, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Somaalia ja Jeemen.

„Kavatseme saata Ukraina sadamatest vähemalt 60 alust riikidesse, kus enim ähvardab nälg ja põud,“ ütles Zelenskõi.

Tippkohtumisel osalesid isiklikult Belgia, Poola ja Leedu peaministrid ning Ungari president. Saksamaa ja Prantsusmaa presidendid ning Euroopa Komisjoni juht esinesid videokõnedega, vahendab Reuters.

Valgevene president Aleksandr Lukašenka avaldas pärast Valgevene välisministri Vladimir Makei ootamatut surma kaastunnet, vahendab Reuters.

Kuid eksiilis viibinud opositsiooniliider Sviatlana Tsikhanouskaja nimetas ministri surma kommenteerides Makeid Valgevene rahva reeturiks.

„2020. aastal reetis Makei Valgevene rahva ja toetas türanniat. Nii jääb teda mäletama Valgevene rahvas,” ütles Tsikhanouskaja.

Välisministeerium eraldas 50 000 eurot Ukraina humanitaaralgatusele „Vili Ukrainast“ („Grain from Ukraine“), mille eesmärk on leevendada Vene agressiooni tõttu kogu maailmas suurenenud toiduga kindlustamatust ja nälga. 

Reinsalu ütles, et teha seda täna, holodomori mälestuspäeval, on eriti sümboolne. „Ukrainlased seisid 90 aastat tagasi vastu julmale rünnakule enda ja oma lähedaste elule ning teevad seda ka nüüd, vapralt meie kõigi heaolu kaitstes,“ ütles minister. „Rahvusvahelise üldsuse kohus on Ukrainat igakülgselt toetada, kuni sõda on võidetud, ja kindlustada, et ükski Ukrainas toime pandud kuritegu ei jääks karistuseta,“ rõhutas Reinsalu.

Ukraina politseiülem Ihor Klõmenko ütles laupäeval, et alates 9. novembrist, mil Vene väed olid sunnitud kaheksa kuud okupeeritud linnast lahkuma, on Hersonis hukkunud 32 tsiviilisikut, vahendab Kyiv Independent.

Sellest ajast peale on Vene väed Hersonit sageli tulistanud. Hersoni oblasti kuberneri Jaroslav Janušjevitši teatel korraldasid Venemaa sõjaväelased ainuüksi 24. novembril linnale 17 rünnakut, milles hukkus seitse ja sai vigastada 21 inimest.

Klõmenko lisas, et Hersoni oblasti vabastatud aladel jätkas tööd seitse politseijaoskonda, neist neli Hersoni linnas.

Politsei demineerimisametnikud kontrollisid Hersoni oblastis 450 hektarit maad ja eemaldasid umbes 3500 lõhkeainet. „See päästis sadade või isegi tuhandete inimeste elusid,“ ütles ta.

Leedu, Poola ja Ukraina peaministrid – Ingrida Simonite, Mateusz Morawiecki ja Denis Shmihal – kohtusid laupäeval Kiievis, et arutada ja kinnitada oma kohustust teha koostööd „Venemaa relvastatud agressiooni vastu võitlemisel“.

Lublini kolmnurga liikmesriigid tegid ühisavalduse, milles mõistsid hukka Venemaa „süsteemsed sõjakuriteod, mille on toime pannud Venemaa väed Ukraina piirkondades, sealhulgas tahtlikud, valimatud ja ebaproportsionaalsed rünnakud tsiviilelanikkonna ja tsiviilinfrastruktuuri elementide vastu“.

Avalduses mõisteti hukka ka ukrainlaste sundküüditamine, jätkuvad rünnakud Ukraina tuumaobjektide ümber ja „Venemaa poolt korraldatud ebaseaduslike niinimetatud referendumite korraldamine Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piiridesse jäävates piirkondades“.

Leedu peaminister Ingrida Simonite ütles Twitteris, et kohtumine kinnitas „reeglitel põhinevat maailmakorda“.

Lähemalt Valgevene välisministri surmast: Makei osales selle nädala alguses Jerevanis Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) – mitme Nõukogude Liidu järgsete riikide sõjalise liidu – konverentsil ja pidi esmaspäeval kohtuma Vene kolleegi Sergei Lavroviga.

Enne 2020. aasta presidendivalimisi ja valitsusevastaseid massimeeleavaldusi Valgevenes oli Makei olnud üks Valgevene suhete parandamise algatajatest ja kritiseerinud Venemaad.

Pärast protestide algust muutis ta aga järsult oma seisukohta, väites, et need on inspireeritud lääne agentidest.

„Oleme šokeeritud teadetest Valgevene Vabariigi välisministeeriumi juhi Vladimir Makei surma kohta,“ postitas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova oma Telegrami kanalile. „Ametlik kaastunne avaldatakse peagi.“

Kohaliku ametniku sõnul sai laupäeval Dnipros rünnakus haavata vähemalt 13 inimest.

Dnipropetrovski oblasti sõjaväevalitsuse juht Valentin Reznitšenko kirjeldas Telegramis rünnakut kui raketirünnakut.

Neli vigastatut jäävad haiglasse, sealhulgas 17-aastane poiss ja naine, kes toodi rusude alt välja ja kelle seisund on raske, ütles ta.

Ta lisas, et osaliselt hävis seitse kodu ning käimas on otsingu- ja päästeoperatsioonid.

Laupäeval Ukrainaga toimunud vangivahetuse käigus vabastati üheksa Vene sõjavangi, teatas uudisteagentuur Reuters, viidates Moskva kaitseministeeriumile.

„26. novembril saadeti läbirääkimiste tulemusena Kiievi režiimi kontrolli all olevalt territooriumilt tagasi üheksa Vene sõjaväelast, kes olid vangistuses surmaohus,“ seisis ministeeriumi avalduses.

Vastutasuks üheksa Vene sõjavangi eest on tagasi pöördunud 12 ukrainlast, sealhulgas kolm tsiviilisikut, kes arvati olevat teadmata kadunud.

Valgevene välisminister Vladimir Makei suri, teatas riigi meedia.

See on Ukraina sõja jaoks oluline Valgevene rolli tõttu Venemaa liitlasena ja veebruaris üle piiri tungiva baasina.

Septembris kordas Makei osa Kremli seisukohtadest Ukraina sõja põhjuste kohta, süüdistades NATOt ja läänt, kes „jätsid tähelepanuta nii Venemaa kui ka Valgevene õigustatud julgeolekuhuvid“.