BLOGI | Madridis Ukraina saatkonnas plahvatas kirjapomm, üks inimene sai vigastada

Vоlоdõmõr Zelenskõі pidas täna peakorteri korralise koosoleku.Peamised küsimused on Donetski, Luganski, Harkivi, Hersoni, Zaporižžja oblastid, Krimm, rindeterritooriumid ja riigipiir. „Analüüsime venelaste kavatsusi ja valmistame ette vastumeedet, praegusest veelgi võimsamat vastumeedet.“

Eesti laseb käibele 2-eurose mälestusmündi, mille tunnuslause on Au Ukrainale.

Mündi tiraaž saab olema 2 miljonit eurot.

NATO kavatseb suurendada Ukraina relvajõududes kasutatava nõukogude stiilis laskemoona tootmist. Sellest teatas USA välisminister Blinken CNN Rumeenias Bukarestis NATO välisministrite kohtumisel.

„Kaalume kõiki võimalusi, et pakkuda Ukraina armeele seda, mida ta vajab ja mis on tema jaoks tõhus. See hõlmab nõukogudeaegseid relvasüsteeme, mis on olnud Ukraina relvajõudude inventaris aastakümneid. Mõnel juhul tähendab see, et tuleb toota midagi, mida pole ammu toodetud,” rääkis ta.

Ukraina esimene leedi Olena Zelenska kohtus Suurbritannia kuninga Charles III-ga

Nad külastasid Ukraina katoliku katedraali Londonis ja külastasid Ukraina põgenikke.

Ukraina presidendi kantselei tervitas Euroopa Komisjoni presidendi ettepanekut luua spetsiaalne kohus, mis esitaks Venemaale süüdistuse Ukraina-vastase agressiooni eest.

„Euroopa Komisjon teeb ettepaneku luua erikohus Venemaa Föderatsiooni kuritegude menetlemiseks Ukrainas, samuti tingimused külmutatud Venemaa varade kasutamiseks Ukraina taastamiseks,“ ütles Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak. „See on täpselt see, mida me oleme pikka aega pakkunud. Venemaa maksab kuritegude ja hävitamise eest,“ ütles ta.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles kolmapäevases avalduses, et jätkates Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamist, tehakse ettepaneku luua spetsialiseeritud kohus, mida toetab ÜRO, et uurida Venemaa agressioonikuritegusid ja selle eest nad vastutusele võtta.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et sõja jätkudes on hädavajalik, et NATO varustaks Ukrainat kiiresti. „Te peate olema meiega mitte nii kaua, kui vaja, vaid ka varustama meid kõige vajalikuga nii kiiresti kui vaja,“ ütles Kuleba.

Kuleba osales NATO ja G7 kohtumistel Bukarestis. „Tänan kõiki siinseid riike, kes ütlesid, et seisavad Ukraina kõrval nii kaua kui vaja. See on meie jaoks väga märkimisväärne, kuna meil ei olnud selles küsimuses varem nii üksmeelset toetust,“ ütles ta.

Kuleba tänas ka uue varustuse eest. „Need on trafod, generaatorid, relvad, talvevormid. Ma ei saa sellest kõigest rääkida, aga nende hulgas on ka 155mm suurtükki, mürske, soomusmasinaid. Kõik see toimetatakse peagi Ukrainasse ja tugevdab meie relvajõude,“ ütles ta.

USA Patrioti õhutõrjesüsteemist rääkides ütles Kuleba: „Siiani ei rääkinud keegi sellel teemal peale meie. Meie olime ainsad, kes selle tõstatasid. Nüüd aga arutatakse seda teemat. See on väga tõsine ja sisuline arutelu.“ Teisipäeval teatas CNN, et USA kaalub USA kõrge kaitseametniku sõnul raketitõrjesüsteemi Patriot saatmist Ukrainasse, et toetada nende õhutõrjevõimet saabuvate Venemaa rünnakute vastu.

Kuleba ütles, et kutsus Ukraina läänepoolseid doonoreid üles muutma lähenemist, mis nüüd tasub end ära. „Nüüd tarnitakse kõike,“ ütles ta. „Need otsused on tehtud pärast seda, kui rindel toimus mingi tragöödia, mis ei jätnud muud valikut, kui see otsus vastu võtta. Ma ütlesin: „Muutke oma loogikat. Ärge oodake, et midagi halba juhtuks. Tehke see otsus. nüüd selleks, et tragöödiaid ära hoida, tegutseda proaktiivsemalt ja vabastada rohkem Ukraina territooriume ja Ukraina kodanikke."

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ametnikud leidsid kolmapäeval relvi ja Vene sularaha pärast Kiievi ümbruses asuvate kinnisvarade läbiotsimist, mis olid seotud endise venemeelse poliitikuga, teatas agentuur.

SBU ütles oma avalduses, et läbiotsimised Jevhen Murajevile kuulunud kodudes ja kontorites, kes tema sõnul „varjas end välisriigi õigusemõistmise eest“, ja tema kaaslased olid osa riigireetmise kriminaaluurimisest.

Murajevi erakonda ja tema kontrolli all olevat telekanalit peeti enne Moskva sissetungi Kremli huvide vahendiks Ukrainas, vahendas Reuters. Partei Naši keelustati pärast seda, kui Venemaa väed tungisid Ukrainasse.

Ta oli propageerinud seisukohti, mis ühtisid Venemaa Ukraina-teemaliste narratiividega, sealhulgas selle kohta, et 2014. aasta Maidani protestid Kiievis olid lääneriikide poolt toetatud riigipööre ja sellele järgnenud Kremli õhutatud sõda Ida-Ukrainas oli sisekonflikt.

Nädalapäevad enne Venemaa tänavust täiemahulist rünnakut Ukrainale teatas Suurbritannia välisministeerium, et Venemaa kaalub Murajevi ametisse nimetamist uue nukuvalitsuse juhtimiseks, mida nii tema kui ka Moskva eitavad.

SBU ütles, et Murajevi avalike avalduste sõltumatu analüüs „tunnistab tema tegudes riigireetmise märkide olemasolu“. Ta teatas, et kolmapäevaste läbiotsimiste käigus konfiskeeritud materjale uuritakse edasi.

Ukraina riiklik hädaabiteenistus teatas kolmapäeval, et viimase 24 tunni jooksul hukkus tulekahjudes üheksa inimest, kuna inimesed rikkusid pärast Venemaa rünnakuid elektrirajatiste vastu kodu kütmiseks ohutusreegleid.

Tulekahjude arv on tõusnud, kuna ukrainlased kasutavad elektrikatkestuste tõttu üha enam oma kodudes hädaabigeneraatoreid, küünlaid ja gaasiballoone, vahendab Reuters.

„Ainuüksi eile oli Ukrainas 131 tulekahju, neist 106 elamusektoris. Üheksa inimest sai surma, kaheksa vigastada," seisis avalduses.

„Rõdudel generaatorid, korterites gaasiballoonid, süüdatud küünlad...Tuleohutusreeglite rikkumiste tõttu on sagenenud sertifitseerimata toodete kasutamine kütmisel ja toiduvalmistamisel, tulekahjude ja plahvatuste juhtumid kõrg- ja eramajades. “

Avalduses kutsuti ukrainlasi üles oma kodudes rohkem hoolt kandma ja lastele tuleohtu selgitama.

Ukraina julgeolekuteenistuse teatel on tabatud kaks meest, keda süüdistatakse Hersoni okupeerinud Vene vägede heaks töötamises, kirjutab Sky News.

Mehed töötasid väidetavalt vabatahtlikult Vene võimudega üsna varakult pärast linna vallutamist.

Üks neist töötas politseipatrullis ja teise ülesandeks oli Ukraina vastupanuliikumine maha suruda, teatas Ukraina.

Julgeolekuteenistus teatas, et nende ohvrid on kogenud „psühholoogilist survet, vägivalda ja ähvardusi“.

Väidetavalt üritasid mõlemad mehed pärast Vene vägede taandumist end linnas peita.

Nad on vahi all ja neid võib oodata vanglakaristus, kui nad mõistetakse süüdi Vene vägedega koostöö tegemises.

Ühendkuningriik kehtestas sanktsioonid veel 22 venelasele, sealhulgas asepeaminister Manturovile. Ühendkuningriik väidab, et sanktsiooni alla sattunud isikud on osalenud vägede mobiliseerimises Venemaa sõjaks Ukraina vastu, kirjutab The Kyiv Independent.

Kuula, mis häält teeb ohusireen, mis paigaldatakse peagi 22 Eesti asulasse.

Reutersi teatel on saatkonnas kirjapommi avanud julgeolekutöötaja vigastused kerged ja ta läks ise haiglasse: mehel on parema käe ühes sõrmes väike haav.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esinemisel New York Timesi „DealBook“ tippkohtumisel New Yorgis videolingi vahendusel, et ta ei usu, et Venemaa president Vladimir Putin kasutab tuumarelvi.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles hiljuti, et on ülioluline vältida igasugust sõjalist vastasseisu tuumariikide vahel, isegi kui see puudutab ainult tavarelvi, vahendas uudisteagentuur TASS.

Lavrov ütles ka, et lääs sunnib Ukrainat jätkama võitlust Venemaa vastu.

Putin on Ukraina sõja ajal teinud kaudseid tuumaähvardusi, kuid mitmed kõrged ametnikud on korduvalt eitanud Moskva plaane kasutada Ukrainas tuumarelvi ja süüdistanud läänt tuumakonflikti võimaluse tõstatamises.

Kui hiljuti kirjutasime, et Ukrainas on massiliste elektrikatkestuste tõttu varasemast rohkem liiklusõnnetusi, siis sama kehtib ka tuleõnnetuste kohta. Ukrainas on viimase 24 tunni jooksul tulekahjudes hukkunud üheksa inimest, kuna Venemaa rünnakud elektritaristu vastu on pannud inimesi kasutama avariigeneraatoreid ja gaasiballoone, kirjutab the Guardian.

Ukraina riikliku hädaabiteenistuse teatel on viimase ööpäeva jooksul toimunud üle 130 tulekahju. Kaheksa inimest sai vigastada.

Elektrikatkestused on toonud kaasa õnnetuste sagenemise „tuleohutusreeglite rikkumise tõttu“, teatas teenistus.

USA välisminister Antony Blinken nimetas kolmapäeval pressikonverentsil Venemaa rünnakuid Ukraina tsiviilinfrastruktuurile „barbaarseks“.

„Viimase mitme nädala jooksul on Venemaa pommitanud enam kui kolmandiku Ukraina energiasüsteemist, saates miljonid külma kätte,“ ütles Blinken pärast kohtumist NATO kolleegidega Bukarestis.

Reinsalu Bukarestis: õpime vigadest ja vähendame sõltuvust autoritaarsetest režiimidest

Välisminister Urmas Reinsalu ütles Rumeenias Bukarestis NATO välisministrite kohtumisel, et Lääs peab kiiresti suurendama sõltumatust autoritaarsete riikide energiakandjatest ning jätkama kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamist.

Reinsalu rõhutas NATO välisministrite kohtumise teisel päeval, et Venemaa on endiselt kõige suurem ja otsesem oht NATO-le. NATO peab ka edaspidi keskenduma kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisele, Venemaa jaoks sõja hinna tõstmisele ja Ukraina toetamisele. „Madridis tehtud otsuste rakendamisega tuleb edasi liikuda,“ sõnas Reinsalu ja lisas, et Venemaa kõrval tuleb alliansil olla valmis reageerima eriilmelistele ohtudele, sealhulgas terrorismile.

Madridi järelmite rakendamist arutasid Balti riikide välisministrid NATO kohtumise veerel ka Ühendkuningriigi välisministri James Cleverlyga. „Tänasin Ühendkuningriiki nende märkimisväärse panuse eest Euroopa, eriti NATO idatiiva julgeolekusse ning arutasime koostööd kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Eestis,“ ütles Reinsalu. Räägiti ka Venemaa karistamatuse vältimisest ja sõja hinna tõstmisest Venemaale.

„Venemaa ebainimlik sõda mõjutab meid kõiki ja seetõttu peame kiiresti suurendama abi Ukrainale, aga ka teistele partneritele, sealhulgas Moldovale, ning tõstma sõja hinda Venemaale,“ ütles Reinsalu.

Venemaa sõda Ukrainas on näidanud ohtu, mida kujutab lääneriikide sõltuvus Venemaa gaasist. „Peame õppima oma vigadest ja vähendama sõltuvust autoritaarsetest riikidest, sealhulgas Hiinast,“ märkis Reinsalu.

Sõltumatus autoritaarsete riikide energiakandjatest ja jätkusuutlikkus on üks põhjuseid, miks Eesti ei toeta pakutud hinnalage Venemaa naftale, sest see ei täida oma eesmärki. „Iga lisadollar, mis me maksame Venemaa nafta eest, toetab sõda Ukrainas ja Putini režiimi,“ ütles Reinsalu.

Täna õhtul suundub välisminister Reinsalu Poolas Łódźis toimuvale OSCE välisministrite kohtumisele. Eesti korraldab kohtumisel Valgevene teemalise kõrvalürituse. Minister osaleb ka Ukraina karistamatuse teemalisel kõrvalüritusel.

Sumõ haigla pommitamises hukkus teismeline

Vene väed pommitasid Põhja-Ukraina oblastis Sumõs patsiente täis haiglat. Hukkus 15aastane poiss.

Bilopilla rünnakus said kannatada lähedalasuvad majad ja autod, ütles Kõrõlo Tõmošenko Telegramis.

Ta lisas, et viimase ööpäeva jooksul on Vene väed Sumõ oblastile teinud 158 suurtüki- ja 28 miinipildujarünnakut. Kannatada said kodud, elektriliinid, aidad, põllumajandusmasinad, eraautod ja haldushooned.

Kiiev nõuab pärast plahvatust turvalisuse suurendamist kõigis Ukraina saatkondades

Ukraina välisminister kutsus üles tugevdama julgeolekut Ukraina saatkondades kogu maailmas.

Avaldus järgnes kirjapommiplahvatusele Ukraina saatkonnas Madridis, mille tagajärjel sai üks töötaja kergemaid vigastusi.

„Madridi Ukraina saatkonnas lõhkes ümbrikusse peidetud lõhkekeha. Üks töötaja sai vigastada. Välisminister Dmõtro Kuleba käskis tugevdada kõigi Ukraina saatkondade julgeolekut. Samuti kutsus ta Hispaania ametivõime üles seda rünnakut kiiresti uurima,“ sõnas Ukraina välisministeeriumi esindaja Oleg Nikolenko.

Putini luurejuht arutas CIA direktoriga tuumaküsimusi

Selle kuu keskel leidis aset USA ja Venemaa kõrgeim näost näkku kontakt pärast sõja algust.

Vene välisluure juht Sergei Narõškin ütles intervjuus, et kohtus 14. novembril CIA direktori William Burnsiga, vahendas Sky News,

Venemaa ei ole varem arutatut kommenteerinud, kuigi USA sõnul hoiatas Burns Venemaad tuumarelva kasutamise eest.

Narõškini sõnul olid kohtumisel enim kasutatud sõnad „strateegiline stabiilsus“, „tuumajulgeolek“, „Ukraina“ ja „Kiievi režiim“. Ta kinnitas ka, et kahel riigil on olemas kanal riskide maandamiseks ja et tulevikus on võimalik korraldada veel üks selline vestlus.

Madridis Ukraina saatkonna juures toimus plahvatus

Hispaania politsei teatel sai ilmselt kirjapommiplahvatuses kergemalt vigastada Madridi Ukraina saatkonna töötaja.

Politsei on piirkonna sisse piiranud ja sündmuskohal on plahvatuste deaktiveerimisega tegelevad spetsialistid, teatas Telemadridi uudistejaam.

Kohaliku meedia teatel plahvatas väiksemat sorti isetehtud lõhkeseadelsdis siis, kui saatkonna töötaja ümbriku avas. Väidetavalt oli kiri adresseeritud Ukraina suursaadikule, kuid seda ei skaneeritud ja selle avas turvatöötaja saatkonna aias.

Ajutiselt okupeeritud territooriumide taasintegreerimise ministeerium teatas, et 2500 tsiviilisikut on Hersonist lahkunud turvalisematesse piirkondadesse üle Ukraina.

Inimesed viiakse läbi tõestatud marsruute Lvivi ja Hmelnõtskisse.

Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk lisas, et lahkujad saavad raudteejaama saabudes sularahamakseid: 2000 grivnat (52 eurot) täiskasvanu kohta ja 3000 grivnat (78 eurot) lapse või puudega inimese kohta.

"Inimesed loodavad rahalisele toetusele. Seetõttu saavad nad selle kohe pärast saabumist. See annab kindlustunde, et riik hoolitseb nende eest uues kohas,” ütles Vereštšuk.

Lahkujatele väljastatakse ka riigisiseselt ümberasustatu tunnistused ja humanitaarabi.