BLOGI | Vangidevahetusega on Ukrainasse tagasi toodud üle 1300 sõduri

Okupandid, kes jäid kaamerasse Ukraina majast hanesid varastades.

Valgus keset pimedust. Ukraina lastekoor esineb Grand Centrali rongijaamas kaunist ukraina laulu Shchedryk, tuntud ka „Carol of the Bells“.

Bideni administratsioon kiitis heaks 380 miljoni dollari väärtuses rakettide müügi Soomele vaid mõni päev pärast seda, kui see kiitis heaks eraldiseisva 380 miljoni dollari suuruse relvamüügi Põhjamaadele.

Potentsiaalne relvamüük tuleneb sellest, et Venemaaga piiri jagav Soome soovib ühineda NATOga.

USA välisministeeriumi teate kohaselt teatas administratsioon neljapäeval kongressile, et on kiitnud heaks õlalt tulistatavate õhutõrjerakettide Stinger ja nendega seotud varustuse võimaliku müügi.

„USA riiklike huvide jaoks on ülioluline aidata Soomel välja arendada ja säilitada tugev ja valmis enesekaitsevõime,“ seisis teates. „Kavandatav müük parandab Soome kaitse- ja heidutusvõimet. Soome kavatseb neid kaitseartikleid ja -teenuseid kasutada oma rahvusliku varu suurendamiseks,“ jätkas ta. „See kriitiline platvorm tugevdab maa- ja õhutõrjevõimet Euroopa põhjatiival, toetades USA Euroopa väejuhatuse peamisi prioriteete.“

Esmaspäeval teatas administratsioon kongressile, et ta on heaks kiitnud taktikaliste rakettide ja ühisrelvade müügi.

Kindralstaap: Vene väed taganesid mõnest Zaporižžja oblasti asulast.

Venemaa tõmbab osa oma sõjaväeosadest välja ja valmistub evakueerima okupatsiooniadministratsiooni töötajaid mõnest piirkonna asulast, teatas Ukraina kindralstaap.

Vene väed idaosas Donetski oblastis Bahmuti ümbruses kannavad suuri kaotusi, kuid nad hõivasid mõne territooriumi, eriti linnast lõuna pool.

Telegramis avaldatud videos on näha, kuidas Venemaa positsioonide koordineeritud rünnakul kasutatakse erinevaid relvasüsteeme, sealhulgas 155 mm haubitsaid ja miinipildujaid. Mõnest videost selgub, et Venemaa positsioonidel on vähe kaitset ja need on avatud maal.

Vene väed on juba kuid rünnanud Bahmuti ümbrust ja viimasel ajal saatnud edasi äsja mobiliseeritud, kuid vähem kogenud üksusi.

Mõned Vene üksused, sealhulgas Wagneri rühmitusega seotud üksused, näivad olevat teinud järk-järgult edusamme, viies linnast lõunasse rea väikeseid külasid. Venemaa kaitseministeerium teatas neljapäeval, et „Vene vägede pealetungtegevuse tulemusena vabastati Donetski Rahvavabariigi Kurdiumivka asula täielikult Ukraina relvajõudude üksustest“. Vene kaitseministeerium oli varem teatanud veel kolme asula hõivamisest, kuid kõik on väikesed külad.

USA president Joe Biden ütles, et Ukraina sõja lõpetamiseks on ainult üks ratsionaalne viis – Putinil „riigist välja tõmbumine“.

„Kuid tundub, et ta ei kavatse seda teha. Ta maksab väga rasket hinda selle eest, et ta seda ei tee, kuid ta põhjustab uskumatu, uskumatu tapatalgu Ukraina tsiviilelanikkonnale. Pommitab lasteaedu, haiglaid, lastekodusid. See on haige, mida ta teeb. “ ütles Biden pressikonverentsil Valges Majas koos Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga.

Biden lisas, et tal ei ole kohe plaanis Putiniga ühendust võtta, kuid ta on „valmis rääkima“ Venemaa liidriga, „kui tegelikult on tal huvi, et ta otsustaks, et ta otsib võimalust sõja lõpetamiseks – ta pole seda veel teinud.“

Ta jätkas: „Kui see nii on, istun ma oma prantslaste ja NATO sõpradega konsulteerides hea meelega Putiniga maha, et näha, mida ta tahab, mida ta silmas peab. Ta pole seda veel teinud. Vahepeal Ma arvan, et see on täiesti kriitiline, mida Emmanuel [Macron] ütles. Peame toetama Ukraina rahvast.“

Macron vastas Ukraina sõjategevuse toetamiseks saadetud raha kohta.

„Ma tänan presidenti ja tema administratsiooni suure pühendumuse eest Ukraina ja Ukraina rahva suhtes. Lubage mul lihtsalt öelda, et meie kaks rahvast koosnevad väärtustest ja ajaloost. See, mis on kaalul Ukrainas, on siit lihtsalt väga kaugel, väikeses riigis, kusagil Euroopas. Aga see puudutab meie väärtusi. See puudutab meie põhimõtteid. Ja see puudutab seda, milles me ühiselt ÜRO põhikirjas kokku leppisime, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmises. Seetõttu usun ma, et USA jõuline Ukraina toetamine sel ajal on väga oluline mitte ainult ukrainlastele, vaid ka eurooplastele, vaid ka meie tänase maailma stabiilsusele.

Kui me mõtleme, et suudame mõne riigi hüljata ja nende põhimõtete täielikust austamisest loobuda, tähendab see, et siin maailmas pole võimalikku stabiilsust. Ma arvan, et on oluline, et olete nii palju pühendunud. Jälgime oma toetust. Suurendasime oma sõjalist toetust, humanitaarabi ja majanduslikku toetust,“ vastab ta.

Ta lisab, et ta ei ürita Kiievi valitsust sundida jõudma kokkuleppele, millega nad rahul ei ole.

„Me ei kutsu ukrainlasi kunagi üles tegema kompromissi, mis pole neile kunagi vastuvõetav. Nad on nii vaprad ja kaitsevad just nimelt oma elu, rahvusi ja meie põhimõtteid. See ei loo kunagi püsivat rahu, kui me tahame püsivat rahu. Peame austama ukrainlasi, et nad saaksid otsustada hetke ja tingimuste üle, millal nad oma territooriumi ja tuleviku üle läbirääkimisi peavad.“

Diplomaadid ütlesid neljapäeval, et EL-i liikmesriigid on lähedal kokkuleppele 60-dollarilises barrelihinna ülemmääras Venemaa naftale, kuid viimasena on jäänud kõhklema vaid Poola, vahendab France-Presse.

Euroopa hakkab alates esmaspäevast kehtestama Venemaa toornaftasaadetiste embargot, mistõttu hakkab hinnapiir kehtima Moskva poolt meritsi üle maailma sadamatesse eksporditavale naftale.

Võetakse meetmeid, et takistada tankerite vedamist üle selle hinna müüdud Venemaa nafta, näiteks keeldudes lubamast Briti ja ELi kindlustusandjatel laevu ja saadetisi katta.

EL oli juba Washingtoniga ühel meelel vajaduses piirata hind, mida lääne kliendid Venemaa nafta eest maksavad, et Moskva ei saaks kasu hinnatõusust, mille põhjustas tema enda sõda Ukraina vastu.

Euroopa Komisjon oli pakkunud ülemmäära koos korraldusega, et kui nafta kauplemishind langeb alla 60 dollari, kärbitakse piirmäära seni, kuni see on turust 5% madalam. Poola oli nõudnud, et see langeks veelgi madalamale, 30 dollarile.

Prantsusmaa president külastas täna Valges majas USA presidenti, kus nad andsid koos ka pressikoverentsi.

Biden ütles, et ei oodanud, et Venemaa on nii jõhker kui nad on olnud. Biden ütles pressikonverentsil, et USA seisab koos oma liitlastega „sama tugevalt kui kunagi varem“ Venemaa „julma sõja“ vastu Ukraina vastu.

Biden ütles, et toetus jätkub ka Venemaa agressiooni korral, mis on tema sõnul olnud „uskumatult jõhker“. Ta lisab: „Ma teadsin, et Venemaa on [jõhker], kuid ma ei osanud arvata, et nad on nii jõhkrad kui nad on olnud.“

„Täna kinnitame veel kord, et seisame koos selle jõhkruse vastu. Jätkame tugevat toetust Ukraina rahvale, kui nad kaitsevad oma kodusid, perekondi, haiglaid, lasteaedu, suveräänsust, terviklikkust Venemaa agressiooni eest.“

Ta lisab, et Prantsusmaa on vastu võtnud üle 100 000 põgeniku ja Biden tänab neid selle eest.

„Tsiviilinfrastruktuuri ründamine, Euroopa energia väljatõmbamine hindade tõstmiseks, toidukriisi teravdamine. See kahjustab väga haavatavaid inimesi mitte ainult Ukrainas, vaid kogu maailmas. Aga see ei õnnestu. Teeme koostööd, et Venemaad oma tegude eest vastutusele võtta ja Putini sõja globaalseid mõjusid ülejäänud maailmale leevendada.“

USA presidendi sõnul aitab riik Euroopat oma energiajulgeolekuga ning Prantsusmaaga on sõlmitud uus leping tsiviilotstarbelise tuumaenergia osas.

Macron ütles, et Prantsusmaa juhtis veebruaris diplomaatilisi jõupingutusi Venemaa sissetungi vältimiseks. „Mõistame selle sõja hukka,“ ütles ta. „Toetame nii vastupanu osutavat Ukraina armeed kui ka Ukraina elanikkonda.“

Ta tänab USA-d toetuse eest, öeldes, et see mõjutab Euroopat otseselt ja tunnustab raha, mille USA on saatnud osana sõjategevusest. „Sõja jõupingutused on suunatud tsiviilinfrastruktuurile, tuues veelgi rohkem vägivalda, muutes Ukraina rahva meeleheitel ja raskendades neil selle talve üleelamist,“ ütles Prantsusmaa president.

Macron ütles, et liitlased on pühendunud ÜRO põhikirjale ning aitavad Ukrainat pärast sõda üles ehitada ja „jätkusuutlikku rahu“.

Välisminister Reinsalu eestvedamisel toimus täna, 1. detsembril OSCE välisministrite kohtumisel kõrvalüritus, mis keskendus üha halvenevale poliitilisele ja inimõiguste olukorrale Valgevenes. Üritusel osales ka Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja.

Reinsalu nentis, et viimase kahe aasta jooksul on Valgevene režiimi kuritegelik tegevus oma rahva vastu laienenud. Režiim ei täida oma rahvusvahelisi kohustusi ega kokkuleppeid, olles kaasosaliseks ka Venemaa jõhkras sõjas Ukraina vastu.

„Eesti seisab järjekindlalt selle eest, et toetada Valgevene kodanikuühiskonna demokraatiapüüdlusi ja hoida tähelepanu riigis toimuvatel inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumistel, mis mõjutab kogu Euroopa julgeolekut. Rahvusvaheline kogukond peab jätkama Lukašenka-vastaste sanktsioonide ja rahvusvahelise isoleerimisega ning kindlustama, et Valgevene ebaseaduslikul režiimil ei teki karistamatuse tunnet,“ ütles Reinsalu.

Ta lisas, et samuti tuleb kindlustada, et kõik poliitvangid Valgevenes vabastatakse viivitamatult ja tingimusteta.

Reinsalu rõhutas veel, et tuleb jätkata igakülgset toetust Ukrainale, et sõda võita, mis aitab kaasa ka Valgevene opositsiooni demokraatiapüüdlustele. 

Välisminister Reinsalu osales OSCE välisministrite kohtumise raames ka Ukraina kõrvalüritusel Venemaa õigusliku vastutuse teemal.

Canterbury peapiiskop ja anglikaani kiriku juht Justin Welby tuli Kiievisse kohtuma Ukraina õigeusu juhi Epifaniga.

Justin Welby saabus kolmapäeval öise rongiga Kiievisse, et näidata üles solidaarsust „Venemaa ebaseadusliku, ebaõiglase ja jõhkra sissetungi vastu“, olles esimene Inglismaa kiriku juht pärast Esimest maailmasõda, kes on sõitnud aktiivsesse sõjatsooni Euroopas.

Welby sõnul kardab ta humanitaarkatastroofi.

Hersoni oblastist leiti järjekordne ühishaud, kuhu oli maetud kuue mehe ja ühe 16aastase tüdruku surnukehad. Ohvritel olid käed selja taha seotud.

Vene välisminister Sergei Lavrov võrdles Hersoni pommitamist Stalingradiga.

Ta ütles, et see on „Vene territoorium“ ja II maailmasõja ajal aeti sakslased Stalingradist välja pommirünnakutega: „Stalingrad oli ka meie territoorium. Me peksisime seal sakslasi nii palju, et nad jooksid minema.“

Kremli avaldatud piltidel on näha, kuidas Venemaa president külastas Venemaal Sotšis asuva Siriuse teadus- ja tehnoloogiaülikooli laboratooriumi.

Pole selge, mida Putin laboris vaatles, kuid ta osales ka noorte teadlaste kongressil.

Pärast Venemaa vägede sissetungi on Ukraina tagasi saanud üle 1300 vangi, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi neljapäeval.

„Pärast tänast vahetust on koju naasnud juba 1319 kangelast,“ ütles Zelenskõi Instagramis.

„Me ei peatu enne, kui saame kõik oma inimesed tagasi,“ ütles Ukraina president.

Zelenski staabiülem Andri Yermak ütles, et 50 naasnud ukrainlase hulgas on ka neid, kes kaitsesid Mariupoli ja Azovstali.

Oktoobris toimunud kohtumisel Punase Ristiga teatas Venemaa, et neil on umbes 6000 Ukraina sõjavangi.

Venemaarünnakus sai vigastada Nikopoli linna 56aastane elanik.

Venemaa on Hersonist üle jõe asuvatest linnadest jõude tagasi tagasi tõmmanud

Ukraina sõjaväe teatel tõmbas Venemaa osa vägesid Hersoni linna vastaskaldalt tagasi. See on esimene ametlik Ukraina teade Venemaa lahkumise kohta praegusel lõunapoolsel rindel.

Sõjavägi avaldas vaid mõned üksikasjad ega maininud, kas Ukraina väed võivad olla Dnipro jõe ületanud, edastas Reuters.

Ukraina ametnikud rõhutasid ka, et Venemaa on intensiivistanud suurtükituld üle jõe, katkestades taas elektrivoolu Hersonis, kus elektrit hakati taastama alles peaaegu kolm nädalat pärast seda, kui Vene väed üle jõe põgenesid.

Venemaa on käskinud tsiviilelanikel lahkuda jõest 15 kilomeetri raadiuses asuvatest linnadest ja taandanud oma tsiviiladministratsiooni Nova Kahhovka linnast.

Ukraina ametnikud on varem öelnud, et Venemaa tõmbas jõe lähedal osa suurtükiväge tagasi ohutumatele positsioonidele, kuid seni pole öelnud, et Vene väed lahkuvad linnadest. „Oleški asulas on märgata Vene sõdurite ja sõjatehnika arvu vähenemist,“ ütles sõjaväelane, viidates Hersoni vastas asuvale linnale.

„Vaenlase väed viidi Hersoni oblasti teatud asulatest välja ja hajutati metsaribadele piki Oleški-Hola Prõstani maanteed,“ viitas ta 25kilomeetrisele teelõigule läbi jõeäärsete linnade Hersoni vastas.

Suurem osa piirkonnas viibivatest Vene vägedest olid hiljuti mobiliseeritud reservväelased, mis viitab sellele, et Moskva parima väljaõppega professionaalsed väed olid juba lahkunud.

Tänases vangidevahetuses pääses koju 50 Ukraina sõdurit. Ka Venemaa sai tagasi 50 sõdurit.

Ukrainas lakkas ohuhäire. Venemaal lendasid kolmes oblastis strateegilised pommitajad, selgitas Ukraina relvajõudude peastaap.

Eesti annetab koostöös Hollandi ja Norraga Ukrainale kolmanda välihaigla

Valitsuse liikmed toetasid kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekut saata Ukrainale täiendav sõjalise abi pakett, mis sel korral sisaldab lisaks relvastusele ja varustusele ka välihaiglat. Välihaigla annetatakse koostöös Norra ja Hollandiga.

„Ukraina sõdib endiselt kogu Euroopa vabaduse nimel ja nende jõud ei ole raugemas. On äärmiselt oluline, et sõjaline abi Ukrainale jätkuks ja suureneks, sest sellest sõltub nende lahinguedu Venemaa Föderatsiooni sissetungi tagasilöömiseks,“ ütles Pevkur.

Abi andmise kiirendamiseks annetatakse esmalt kaitseväe olemasoleva haigla põhjal kokku pandud haiglakomplekt. Samal ajal hangitakse kaitseväele liitlaste toel samaväärne välihaigla.

„See on kiireim viis Ukrainat välihaiglaga toetada niiviisi, et Eesti kaitsevõime ei kannataks,“ sõnas Pevkur.

Kui tootja hinnangul võtab täielikult uue haigla tootmine lepingu sõlmimisest aega minimaalselt kuus kuud, siis Ukrainale antavate moodulite tagasitootmise tähtajaks on tootja andnud veebruar 2023.

Kolmepoolne koostöö hõlmab ka konteinerveokite ja haagiste, sanitaar-, ladustamise- ja majutusmoodulite ning meditsiinitarvikute hankimist, et annetatavat välihaiglat täiustada ja uuendada. Välihaigla kasutamiseks vajaliku õppuse viivad läbi Ukraina ja Eesti spetsialistid ning seda toetab ka Holland.

Välihaigla projekti toetavad Holland ja Norra 7,8 miljoni euroga (vastavalt 3,5 miljonit ja 4,3 miljonit). Annetuse kulu Eestile seisneb peamiselt riigi kaitseinvesteeringute keskuse kui annetuse projektijuhi ja annetusega seotud kaitseväe personali tööjõukuludes.

Lisaks annetab Eesti seekordse sõjalise abi paketi raames Ukrainale veel individuaal- ja muud varustust.

Kaitseministeerium on alates detsembrist 2021 andnud oma varude, relvastuse ja varustuse arvelt Ukrainale relvaabi taasteväärtuses rohkem kui 255 mln eurot. Samas saab Eesti osa annetatud varustusest Euroopa Liidu toel samaväärsega asendada. Praeguseks langetatud Euroopa Liidu otsuste põhjal saab Eesti tagasi 156 miljonit eurot.

Esimene välihaigla saadeti koostöös Saksamaaga Ukrainasse selle aasta märtsis ja teine, samuti koostöös Saksamaaga, septembris.