BLOGI | Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid kokkuleppele Venemaa toornaftale hinnalae kehtestamisel
Reede, 2. detsember. Käimas on sõja 282. päev. Vene väed kannavad Donetski oblastis Bahmuti ümbruses suuri kaotusi, kuid nad on teinud järk-järgult edusamme, hõivates mitmeid linnast lõunas paiknevaid külasid.
Kokkuvõte tähtsamatest sündmustest:
Kremlile lähedane allikas ja Venemaa valitsusele lähedalseisev vestluskaaslane väidavad, et Venemaa on valmis Zaporižžja TEJ-st lahkuma Meduza teatab, et Kreml kavatseb tuumaelektrijaama üle anda kas Ukraina võimudele või IAEA-le. Venemaa võimud tahavad vastutasuks vägede tuumaelektrijaamast väljaviimise eest saada tagatisi nafta ja gaasi katkematuks transiidiks läbi Ukraina territooriumi.
Venemaa väed Ukrainas ründavad teadlikult riigi muuseume, raamatukogusid ja muid kultuuriasutusi, selgub rahvusvahelise kirjanike organisatsiooni PEN USA ja Ukraina peatükkide raportist.
Ukraina ametnikud väidavad, et nad loodavad, et ilm läheb Luganski oblastis külmemaks ja külmub muda, mis on takistanud vägede edasiliikumist. Luganski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhii Haidai ütles, et temperatuur alla nulli aitab meie sõjaväelasi.
Ukraina välisminister ütles eksklusiivses intervjuus CNN-ile, et lõhkeaineid või loomaosi sisaldavate kirjade seeria eesmärk on terroriseerida Ukraina diplomaate kogu maailmas. Kuleba sõnul on olnud 17 juhtumit, kus saatkonnad on saanud kas kirjapomme, valepommikirju või kirju, mis sisaldavad loomade osi, näiteks lehmade ja sigade silmi.
Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid täna kokkuleppele Venemaa toornaftale hinnalae kehtestamisel. Kokkuleppe tulemusena lepiti kokku hinnalaes 60 eurot barreli kohta.
Kreml lükkas reedel tagasi USA presidendi Joe Bideni tingimused Ukraina rahukõnelusteks Vladimir Putiniga, kinnitades, et Moskva pealetung jätkub. „Ma olen valmis Putiniga rääkima, kui ta näitab huvi sõja lõpetamiseks. Ta pole seda veel teinud,“ ütles Biden neljapäeval.
Ukrainlaste sõnul on sõjas langenud 10 000 kuni 13 000 Ukraina sõdurit. Vene sõdureid on hukkunud väidetavalt üle 90 000.
Bideni administratsioon kiitis heaks 380 miljoni dollari väärtuses rakettide müügi Soomele.
USA president Joe Biden ütles, et Ukraina sõja lõpetamiseks on ainult üks ratsionaalne viis – see on Putinil Ukrainast vägede välja tõmbamine. Biden märkis, et tal ei ole plaanis Putiniga ühendust võtta, kuid ta on valmis rääkima Venemaa liidriga, kui tal oleks reaalselt huvi sõda lõpetada.
Ameerika Ühendriike külastanud Macron: „Me ei kutsu ukrainlasi kunagi üles tegema kompromissi, mis pole neile kunagi vastuvõetav. Peame austama ukrainlasi, et nad saaksid otsustada hetke ja tingimuste üle, millal nad oma territooriumi ja tuleviku üle läbirääkimisi peavad.“
Diplomaadid ütlesid neljapäeval, et EL-i liikmesriigid on lähedal kokkuleppele 60-dollarilises barrelihinna ülemmääras Venemaa naftale, kuid viimasena on jäänud kõhklema vaid Poola, kes oli nõudnud, et see langeks veelgi madalamale, 30 dollarile.
Vangidevahetusega on Ukrainasse tagasi toodud üle 1300 sõduri.
Prantsusmaa on esimene suur lääneriik, kes toetab avalikult ettepanekut luua Venemaa agressioonikuritegude arutamiseks erikohus.
Hispaanias leiti vähemalt kuus kirjapommi. Lõhkekehaga saadetise said lisas Ukraina saatkonnale ka Hispaania peaminister ja USA saatkond.
Sateliidipildid ja luureandmed näitavad, et Vene väed valmistavad ette seni suurimat raketirünnakut õhust, maalt ja merelt. Rünnata võidakse kuni 300 raketiga.
Allikad: BBC, The Guardian, Reuters, Sky News, CNN
Zelenskõi kohtus vangistusest vabastatud Ukraina kaitsjatega
Ukraina president autasustas kaitsjaid ja tuletas meelde, et alates 24. veebruarist on Venemaa vangistusest vabastatud juba 1331 ukrainlast.
Zelenskyy met with the Ukrainian defenders released from the captivity
— NEXTA (@nexta_tv) December 2, 2022
Ukrainian President awarded the defenders and recalled that since February 24, 1,331 Ukrainians had already been released from the Russian captivity. pic.twitter.com/yIBaOPBBrn
Kremlile lähedane allikas ja Venemaa valitsusele lähedalseisev vestluskaaslane väidavad, et Venemaa on valmis Zaporižžja TEJ-st lahkuma, kuid ei kavatse Zaporižžja oblastist täielikult lahkuda. Meduza teatab, et Kreml kavatseb tuumaelektrijaama üle anda kas Ukraina võimudele või IAEA-le.
Nagu allikad väidavad, loodavad Venemaa võimud vastutasuks vägede tuumaelektrijaamast väljaviimise eest saada tagatisi nafta ja gaasi katkematuks transiidiks läbi Ukraina territooriumi.
Vestluspartnerid väidavad, et nii Kreml kui ka valitsus on „kokkuleppeks valmis“, kuna „nafta ja gaasi pumpamine ja müük on Venemaa eelarve jaoks väga oluline“.
Venemaa Föderatsiooni presidendi pressisekretär Dmitri Peskov lükkas Meduzale antud kommentaaris sellise kokkuleppe võimalikkuse tagasi.
Ukraina lapsed varjendis.
Ukrainian children in shelter... 💔
— The New Voice of Ukraine (@NewVoiceUkraine) December 2, 2022
Photo: zvyagel | Instagram pic.twitter.com/XQU7VuU6sh
Ukrainal kulub nädalaid, et viia energiasüsteem üle plaanitud elektrikatkestustele – seda Venemaa mürskutule tagajärjel tekkinud uute kahjustuste puudumisel. DTEK-i tegevdirektor teatas sellest 2. detsembri eetris. „Peamine tingimus on uue mürsutule ja hävitamise puudumine,“ ütles Dmitro Sakharuk.
⚡️Ukraine will need weeks to transition the energy system to planned power outages - this is in the absence of new damage as a result of Russian shelling.
— FLASH (@Flash_news_ua) December 2, 2022
The executive director of DTEK announced this on the air of the telethon on December 2. pic.twitter.com/THg7ISMx2x
Moskvas põleb jälle üks suurhoone.
BREAKING: A large building in Moscow, Russia is on fire.🔥 pic.twitter.com/wbUqAZ9gs0
— Colby Badhwar 🇨🇦🇬🇧 (@ColbyBadhwar) December 2, 2022
Mobiliseeritute mäss Kaasanis - neil ei ole lubatud oma perekondi näha ega lahkuda.
Video avaldas kohalik meedia. Videos lahkuvad ajateenijad väljaõppeüksusest. „See ongi kõik! Hästi tehtud,“ ütleb video autor. Siis algab võitlus.
The riot of mobilized in #Kazan — they are not allowed to see their families and are not allowed to leave.
— NEXTA (@nexta_tv) December 2, 2022
The video was published by local media.
In the video, conscripts leave the training unit. "That's it! Well done," says the author of the video. Then the fight starts. pic.twitter.com/E6SkH0v3UR
Venemaa väed Ukrainas ründavad teadlikult riigi muuseume, raamatukogusid ja muid kultuuriasutusi, selgub rahvusvahelise kirjanike organisatsiooni PEN USA ja Ukraina peatükkide raportist.
Aruandes märgiti: „Kultuur ei ole Ukraina-vastase sõja kaaskahju; see on sihtmärk, Venemaa juhi Vladimir Putini sõjaõigustuse keskne sammas.
Putin on korduvalt väitnud, et ukraina kultuuri ja keelt lihtsalt ei eksisteeri. Sihtides kunstimuuseume, muusikasaale, raamatukogusid, teatreid ja ajaloolisi paiku, püüab ta seda nii teha.“
PEN viitas Ukraina kultuuriministeeriumile, et pärast sõja algust on hävinud või kahjustatud 529 „kultuuripärandit ja kultuuriasutust“. Aruandes öeldakse, et see arv hõlmab nii riikliku tähtsusega objekte kui ka kultuurilisi kohti linnades ja külades.
Nimekirjas on märtsis toimunud Mariupoli teatri pommiplahvatus, kus varjusid sajad inimesed. Associated Pressi uurimise andmetel sai rünnakus surma umbes 600 inimest.
PEN-i raportis öeldakse, et Vene sõdurid on okupeeritud piirkondade avalikest raamatukogudest konfiskeerinud ja hävitanud ka ukraina kirjandust ja ukrainakeelseid raamatuid.
Siiski tunnistati, et „alati ei ole võimalik kindlaks teha, kas kultuuriobjektide pommitamine on tahtlik või Venemaa valimatu tsiviilpiirkondade pommitamise tagajärg.“
PEN Ukraine teatas, et on dokumenteerinud 31 tsiviilkirjanikku, kunstnikku ja muud kultuuritöötajat, kes hukkusid sel aastal Venemaa rünnakutes, ning et mõned kultuuritegelased on hukkunud Ukraina vägedega võideldes.
Ameerika autor ja kirjastaja Dave Eggers, kes kuulub aruannet esitanud PEN-i delegatsiooni, ütles:
„Iroonia Putini katsetest kustutada Ukraina kultuur ja pärand [on see] on ainult rikastanud nende kultuuri ning pannud maailma tähelepanu pöörama ja palju rohkem huvi tundma Ukraina kirjanike ja traditsioonide vastu.“
Ukraina ametnikud väidavad, et nad loodavad, et ilm läheb Luganski oblastis külmemaks ja külmub muda, mis on takistanud vägede edasiliikumist.
Luganski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhii Haidai ütles, et „kuna ilm on muutumas, võtab talv oma osa. Loodan, et temperatuur alla nulli aitab meie sõjaväelasi.“
Haidai ütles Ukraina televisioonile, et mudased olud on mõjutanud üksuste liikuvust piki rindejoont, mis on suuresti muutunud staatiliseks.
„Alles eelmisel nädalal jõudsid meie sõdurid rindelt tagasi pori ja poriga kaetud. Tehnika võis iga hetk mudasse kinni jääda. Muda oli kõikjal. Eile aga nägime, et maapind on külmunud ja kõva ja seadmed saavad paremini ja veidi kiiremini liikuda, " ütles ta.
Ukraina väed uurivad rindejooni, mis kulgevad põhja-lõuna suunas läbi Harkivi ja Luganski Venemaa piirist kuni selliste linnade nagu Kreminna ja Rubižne tööstusvööndini.
Haidaiütles, et Ukraina väed on Kreminna lähedal, „linnast vaid mõne kilomeetri kaugusel“.
„On märke, et venelased mõistavad, et nad ei hoia Kreminnat. Nad ehitavad Starobilski lähedale teist ja üsna tugevat kaitseliini. Rubižne linn ei saa olla tugev kindlus, sest venelased on hävitanud 50% linnast, nad kaitset seal kaua ei hoia,“ ütles ta. „Siiski ei saa see meie sõjaväelastele olema kerge jalutuskäik, kuna okupandid tõid piirkonda tohutul hulgal tehnikat ja tööjõudu.“
Haidai ütles ka, et Ukraina löögid jätkusid Venemaa positsioonidele rinde taga.
„Vaenlase tagalas plahvatavad pidevalt Vene kasarmud, varustuse akumulatsioonikohad, laskemoonalaod. Hersoni oblastist üle viidud Vene üksused on nüüd koondunud Starobilski ümbrusse, seal seavad nad kaitseliini,“ ütles ta.
Haidai ütles, et Luganskis on mitmesuguseid Vene üksusi – äsja mobiliseeritud Vene üksusi, süüdimõistetuid, aga ka tšetšeeni ja burjati võitlejaid, ning väitis, et „isegi väikestele teedele, mis on loodud desertööride püüdmiseks, ilmub tohutu hulk täiendavaid kontrollpunkte.“
Ukraina välisminister ütles eksklusiivses intervjuus CNN-ile, et lõhkeaineid või loomaosi sisaldavate kirjade seeria eesmärk on terroriseerida Ukraina diplomaate kogu maailmas. Kuleba sõnul on olnud 17 juhtumit, kus saatkonnad on saanud kas kirjapomme, valepommikirju või kirju, mis sisaldavad loomade osi, näiteks lehmade ja sigade silmi.
„Selle kampaania eesmärk on külvata hirmu ja terroriseerida Ukraina diplomaate,“ ütles Dmõtro Kuleba reedel Kiievis CNN-ile. „See sai alguse plahvatusest Ukraina saatkonnas Hispaanias,“ ütles ta. „Aga see, mis sellele plahvatusele järgnes, oli veidram ja ma ütleks isegi, et haige.“
Küsimusele, kes on tema arvates kirjade taga, vastas ta: „Mul on kiusatus öelda, et nimetage kohe Venemaa, sest kõigepealt peate vastama küsimusele, kellele see kasulik on?“
„Võib-olla on see terrorireaktsioon Venemaa vastus diplomaatilisele õudusele, mille me Venemaale rahvusvahelisel areenil lõime, ja nii üritavad nad vastu lüüa, samal ajal kui nad kaotavad üksteise järel tõelisi diplomaatilisi lahinguid,“ ütles ta.
Uurijad pole kirjade taga ühegi isiku või grupi kohta avaldusi teinud.
Kuleba lisas, et ta arvab, et Venemaa on kas otseselt vastutav või keegi, „kes tunneb Venemaa asjale kaasa ja püüab levitada hirmu.“
„Järelduse teevad uurijad, kuid ma arvan, et need kaks versiooni on kõige mõistlikumad,“ ütles ta.
Kubela pressiesindaja Oleg Nikolenko sõnul sai Ukraina Madridis asuva saatkonna töötaja kolmapäeval kergelt vigastada, kui ta käsitses käes plahvatanud ümbrikut.
Ukraina on kehtestanud kõikidele välisriikide saatkondadele ja konsulaatidele tugevdatud turvameetmed. Sel nädalal on Ukraina saatkonnad Ungaris, Hollandis, Poolas, Horvaatias, Itaalias, Austrias, Napoli ja Krakowi peakonsulaadid ning Brno konsulaat saanud veriseid loomasilmi sisaldavaid pakke, teatas Nikolenko Facebookis.
Kokkuleppe tulemusena lepiti kokku hinnalaes 60 eurot barreli kohta.
„Oma poliitikaga suutsime hinnalage varem Euroopa Komisjoni pakutust alla tuua. See on tänane tulemus, aga teha tuleb palju rohkem,“ sõnas välisminister Urmas Reinsalu.
Eestil on selge positsioon, et Vene nafta piirhinda tuleb pidevalt alla tuua, et võimalikult palju vähendada Venemaa rahavoogusid, millega Ukraina vastast agressiooni rahastada, rõhutas minister.
„Meie eesmärk on võtta Venemaalt ära vahendid, millega rahastada oma agressiivset sõjategevust Ukraina riigi, rahva ja iseseisvuse vastu. Ka täna kehtestatud hinnalagi on liialt kõrge ja ei täida seda eesmärki täielikult, ent ma olen lootusrikas, et meil on võimalik edasistes aruteludes seda allapoole tuua. Meile on oluline, et tänastest otsustes sõnastati selgelt, et hinnalage on võimalik ümber vaadata,“ ütles Reinsalu.
Kokkuleppe juurde lisati läbivaatamisklausel, mille kohaselt vaadatakse Venemaa nafta hinnalagi iga kahe kuu tagant üle, et hinnata, kas kehtiv piirhind on olusid arvestades õige, ja vajadusel määrata uus tase.
„Tänase otsuse üheks alusprintsiibiks oli, et Vene naftatoodete hinnalagi peaks olema vähemalt 5% alla keskmise turuhinna. Seegi tähendab juba Venemaale rahalist kaotust, aga see pole piisav. Me toetame pidevalt uute sanktsioonide väljatöötamist Venemaa vastu, et Vene sõjamasinat seisma panna. Hinnalagi Vene naftale, alanud töö üheksanda sanktsioonipaketiga, edasiminek Venemaa külmutatud varade kasutamiseks Ukraina toetamisel ja toetus tribunalile agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks – see on sõnum Euroopa Liidult Venemaale, et toime pandud kuritegude ja kahjude eest tuleb maksta ning otsus teisele riigile kallale tungida ei jää karistuseta. Oleme nende viimaste päevade märgiliste arengute nimel töötanud mitmeid kuid,“ lisas välisminister.
Venemaa toornafta hinnalage jõustatakse transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu. Täpsemalt on alates esmaspäevast, 5. detsembrist keelatud sellise Venemaa nafta transport kolmandatesse riikidesse, mis on ostetud kallimalt kui 60 dollarit barreli kohta. Samuti ei tohi osutada teenuseid (sh kindlustusteenust) laevadele, mis kallimat Venemaa naftat veavad. Ettevõtjatele on jäetud üleminekuajad enne 5. detsembrit ostetud Venemaa nafta sihtkohta viimiseks.
Alates 5. detsembrist hakkab kehtima ka Euroopa Liidu sanktsioon, mis keelab Venemaa toornafta meritsi impordi Euroopasse, kehtestades erandi ainult torujuhtmete kaudu imporditavale naftale. Nafta hinnalae seadmise puhul on tegemist sellele sanktsioonile täiendava meetmega, mitte ei asenda seda.
Ukraina lõunaosas Hersoni oblastis okupeeritud Kahhova linnast evakueeritakse liikumispuudega inimesed, teatasid Venemaa võimud.
See on osa tsiviilisikute laiemast ümberpaigutusest Dnipro jõe idakaldal, millest on saanud lõunapiirkonna lahingute rindejoon.
Venemaa poolt kehtestatud Hersoni administratsioon teatas, et voodihaiged või piiratud liikumisvõimega inimesed viiakse lõunasse jäävasse Henitšeski rajooni.
„Hoolitsege enda ja oma lähedaste eest!“ öeldi, julgustades inimesi evakuatsiooniks registreeruma.
Gostomelis üritasid vandaalid varastada briti kuulsa tänavakunstniku Banksy teost.
In Gostomel vandals cut down the graffiti of the famous British street artist Banksy. Police arrested the perpetrators after a hot pursuit
— Ukrainska Pravda in English (@pravda_eng) December 2, 2022
The detainees explained that they wanted to sell the work of art and transfer the money to the needs of the Armed Forces pic.twitter.com/dWtAWrF79a
Poolakad vaatavad, kuidas võimud lõhuvad maha Punaarmeed ülistava monumendi.
Poolas on käimas avalike ruumide täielik dekommuniseerimine ning Venemaa invasioon Ukrainasse on protsessi kiirendanud.
Poles watch as the authorities tear down a monument glorifying the Soviet Red Army.
— Visegrád 24 (@visegrad24) December 2, 2022
Poland is in the process of conducting a full decommunization of public spaces.
Russia’s invasion of Ukraine has sped up the process. pic.twitter.com/JsN9NEPWpO
Pealtkuulatud telefonikõnes räägib Vene sõdur naisele oma visiidist haiglasse, kust ta saadeti pärast paari süsti tagasi oma positsioonile.
Naine mainib veel üht mobilisatsioonilainet pärast aastavahetust. Tema arvates tähendab see seda, et Putin mobiliseerib kõik venelased, kuni kõik ära tapetakse.
„Räägitakse, et keeldujaid tulistatakse. Loomulikult nad ei reklaami seda, ainult need, kes ära pääsevad, räägivad sellest,“ nendib naine.
In this intercepted call, Russian soldier tells his wife about his visit to the hospital, where he was sent back to his position. She mentions another wave of mobilisation after the NY which, in her opinion, will see Putin mobilising all the Russians until he kills all of them. pic.twitter.com/4eF6oL2Pxa
— Dmitri (@wartranslated) December 2, 2022
Täna avas välisminister Urmas Reinsalu välisministeeriumis Ukraina-teemalise dokumentaalse fotonäituse „Kommunism = Rašism“. Näitus põhineb isiklikel lugudel, millega ilmestatakse seda, et Venemaa teguviisid pole muutunud. Näituse avamisel kõnelesid kuraator ja Ukraina Rahvusliku Mälu Instituudi Riigiarhiivi direktor Ihor Kulõk ning Eesti Mälu Instituudi juhatuse esimees Meelis Maripuu.
Reinsalu sõnul on näitus praeguses muutunud julgeolekuolukorras päevakohane.
„Sel nädalal Ukrainat külastades süütasin küünla holodomori genotsiidiohvritele. Nii nagu holodomor oli genotsiid 90 aastat tagasi, paneb Venemaa Föderatsiooni ka praegu Ukrainas toime genotsiidi. Kommunistliku režiimi kuriteod ei saanud karistatud ja seetõttu on kurjus end taas loonud. Venemaa praeguse agressiooni juhid on vaja vastutusele võtta ja kohtu ette viia,“ sõnas minister. Ta lisas, et näituse teemaga soovitakse näidata, milline on Venemaa riikliku ideoloogia tõeline olemus.
Näituse avamisel allkirjastasid koostöölepingu ka Rahvusarhiiv ja Ukraina Rahvusliku Mälu Instituudi Riigiarhiiv, et arendada kahepoolseid suhteid arhiivinduse vallas. Eeskätt hõlmab see arhivaalide uurimist ja publitseerimist ning ühiseid teadusprojekte ja -uuringuid.
Näituse on koostanud Ukraina Rahvusliku Mälu Instituudi Riigiarhiiv. Näitus on inglise keeles ja välisministeeriumis avatud kuni uue aasta alguseni.
Briti ettevõtte McKenzie Intelligence Services vanemanalüütik Stuart Ray ütles Sky Newsile, et Zaporižžja oblastis toimuvate Vene vägede liikumise põhjuseid on veel vara kommenteerida.
Ta lisas, et on olemas varajasi teateid võimaliku taganemise kohta, kuid on ebatõenäoline, et see ulatub Hersoni ja Harkivi taganemise mastaapidesse.
„Praegu on liiga vara öelda, kas tegemist on tõesti sellisel määral tagasitõmbumisega, nagu oleme näinud Hersonis ja Harkivis. See, mida me seal tõenäoliselt näeme, on ukrainlaste löögid Venemaa rindepositsioonide vastu ja on tõenäoline, et Vene väed nendes piirkondades neile vastu ei pea ja nad liiguvad tagasi paremini ettevalmistatud kaitsepositsioonidele,“ seletas Ray.
Venelased soovivad ilmselt kindlustada oma kommunikatsiooniala, et tagada tarnete ja logistika üleviimine rindejõududele.
„Samuti on võimalik, et nad seavad vägede tähelepanu ümber prioriteetsematele ülesannetele nagu kaitsepositsioonid Hersonis ja pealetung riigi idaosas Bahmuti ja Donetski oblasti ümber. Võimalik, et me näeme vägede rotatsiooni ja ülesannete prioriteetide muutmist. Mida me praeguses etapis ei näe, on tohutu tagasitõmbumine,“ lisas Ray.
Dnipro jõe vasakkaldal ehk idakaldal on miskit toimumas.
Väidetavalt alustab Nova Kahhovka ajutine administratsioon elanike „evakueerimist“ laupäeval, 3. detsembril. Kohalike allikate sõnul lõpetab ka Nova Kahhovka sõjaväeadministratsioon 3. detsembril töö ja lahkub linnast.
GREY ZONE states that Nova Kakhovka temporary "administration" will start "evacuating" residents on Saturday 3 December.
— Dmitri (@wartranslated) December 2, 2022
Meanwhile, my source in Nova Kakhovka also says the military commandant administration will stop working on 3 December, and leave the city. pic.twitter.com/RCPXrJ1fVR
Ukraina saatkonnad Ungaris, Hollandis, Poolas, Horvaatias, Itaalias ja Austrias, peakonsulaadid Napolis ja Krakovis ning konsulaat Brnos said verest läbiimbunud pakke, mille sees olid loomasilmad, teatas välisministeeriumi pressiesindaja Oleh Mõkolenko.
Brnos kutsuti kahtlase paki tõttu konsulaadi hoonesse kemikaalikaitseülikondades spetsialistid.
Several #Ukrainian embassies abroad received bloody parcels with animal eyes, #Ukrainian Foreign Ministry spokesman Oleh Mykolenko said.
— NEXTA (@nexta_tv) December 2, 2022
In the building of the consulate in #Brno, specialists in chemical protection suits had to be summoned because of a suspicious parcel. pic.twitter.com/w1zOKO0k6Z
Dnipro linnas, mis asub Zaporižžja linnast umbes 60 kilomeetrit põhjas, kõlasid plahvatused.
Pärast plahvatusi käivitusid ohusireenid. Kohalikud Telegrami kanalid jagasid pilte linnas kerkivast suitsusambast.
city was hit, according to early info https://t.co/sFgCp1byQy
— Margo Gontar 🇺🇦 (@MargoGontar) December 2, 2022
Ukraina on viimastel nädalatel saanud üle 80 000 generaatori, ütles Ukraina parlamendiliige Jaroslav Železnjak reedel Telegramis.
„9. novembrist 30. novembrini imporditi Ukrainasse 82 124 elektrigeneraatorit ja 3075 trafot,“ ütles ta. „Samuti imporditi samal perioodil 266 596 elektripanka ja akut.“
Železnjak on parlamendi rahandus-, maksu- ja impordipoliitika komisjoni abijuht.
Ukrainale on generaatoreid annetanud mitmed riigid. Sel nädalal lubas USA valitsus Ukraina elektrisüsteemi toetamiseks saata rohkem kui 50 miljoni dollari väärtuses seadmeid. USA välisminister Antony Blinken ütles kolmapäeval, et seadmed – generaatorid, trafod ja varuosad – ei jõua Ukrainasse mitte kuude, vaid päevade või nädalate jooksul.