Pilt on juhuslik. Spordiarst Pii Metsavas ei kritiseeri konkreetselt koormuseid jalgpallis.

Foto: AFP / SCANPIX
Spordiraadio
31. detsember 2022, 10:00

PODCAST | Spordiarst Pii Metsavas: on alasid, kus laste võistluskoormused on täiesti absurdsed

Eesti rahvale meeldib elada kaasa ja tunda uhkust, kui meie tippsportlased, või ka noorsportlased, toovad tiitlivõistlustelt medaleid. Muidugi on ju tore, kui tulemused on head, ja nende suunal ju tippspordis ka töö käib. Samas oleme ehk selles saavutustele ja pidevale püüdlemisele orienteerituses unustanud ära, mida sport veel pakkuda võib peale tulemuste. Ja kas tulemustele keskendumine on tegelikult see, mis pikaajalisele arengule kaasa aitab?

Eriti just noorte spordis võib saavutuste liigne tähtsustamine põhjustada lisapingeid ja vähendada protsessi nautimist, mis seega pigem isegi takistab pikaajalist arengut ja spordiga seotuks jäämist tulevikus. Oluline oleks ka meelde tuletada, et kõigist ei peagi saama tippsportlased, mis aga ei vähenda spordis osalemise võimalikku kasulikkust nii noortele endile kui ka seeläbi laiemalt ühiskonnale. 

Spordi keskkond loob võimaluse arendada lisaks füüsilisele võimekusele ja spordispetsiifilistele oskusetele ka vaimseid oskuseid arendamine, näiteks säilenõtkus (resiliency), järjepidevus, pühendunud ja kannatlik tegutsemine eesmärkide suunal, eneseteadlikkus ja -analüüs, suhtlemisoskused või ka võitude-kaotustega toimetulek. Mitmed teadusuuringud on välja toonud, et vaimsete oskuste arendamine nii spordis kui väljaspool omakorda soodustab ka potentsiaali/talendi arendamist spordis. Küll aga ei ole vaimsete oskuste areng läbi spordi kindlasti garantii, mis iseenesest kõigile sellest kogemusest kaasa tuleb. Palju sõltub inimestest, kes seda keskkonda kujundavad ning oma mõju omab noorte spordikogemuse kujundamisel ka laiem spordikultuur. Samuti on tänapäeval ka võimalusi spordipsühholoogiat rakendades vaimseid oskuseid teadlikult spordi keskkonnas arendada.

Spordipsühholoogia teadusmaailmas on viimasel kümnendil hakatud tähelepanu pöörama noorte arendamise uurimisel mitte ainult indiviidist tulenevatele faktoritele, vaid ka keskkondlikele mõjuteguritele (sh nii füüsiline keskkond kui ka erinevad inimesed, kes noore arengut mõjutavad- treener, lapsevanemad jne) ning nende omavahelisele interaktsioonile. On uuritud, mis iseloomustab edukaid arengukeskkondi, millest on välja joonistunud mõned olulised nimetajad nagu näiteks pikaajalise mitmekülgse arengu toetamisele keskendumine ja koostöö selle suunal, vaimsete oskuste arendamise ja vaimse tervise toetamise võimaluste loomine, autonoomsuse soodustamine noortes ja ka proaktiivne lähenemine terve keskkonna arendamise suunal.

Eelnevast lähtuvalt võib öelda, et kui tahta noortele pakkuda võimalikult mitmekülgset arengut läbi spordi, võiks mõelda selle arengu toetamisest laiemalt kui spordispetsiifilistele oskustele keskendumine või noortespordis tulemuste saavutamine. Noortespordi arendamist puudutavatel teemadel arutlesin kahe kirglikult noorte sporti panustava inimesega, triatlonitreener Marko Alberti (seda saab kuulata siit) ja spordiarst Pii Metsavasega. Episoodides käsitletud mõned teemad olid: 

  • Olulised põhimõtted ja kasulikud praktikad noortega töötamisel 

  • Spordi laiem kasulikkus kui ainult spordispetsiifiliste oskuste arendamine

  • Lapsevanema roll noorte arengu toetamisel 

  • Avatud suhtlemise olulisus koostöös noortega

  • Noorte arengut takistavad tegurid ja kuidas neid ennetada

Huvitavat kuulamist ja kaasa mõtlemist!