Õhtulehes ilmunud artiklid riigikogu kriminaalsetest kuluhüvitistest on Bonnieri preemia nominentide hulgas.

Foto: Kollaaž (21.02 ja 19.04 ilmunud Õhtulehed)
Eesti uudised
17. jaanuar 2023, 18:55

Bonnieri preemia nominentide seas on ka Õhtulehe artiklid kriminaalsetest kuluhüvitistest (30)

Eesti Meediaettevõtete Liidu žürii valis teisipäeval toimunud koosolekul välja Bonnieri preemia 2022. aasta nominendid ja võitja.

Bonnieri preemia nominendid on:

Õhtulehes ja Eesti Ekspressis veebruarist aprillini ilmunud artiklid riigikogu kriminaalsetest kuluhüvitistest, mis viisid kahe uurimiseni. Autorid on Helen Mihelson Õhtulehest (21.02. ilmunud „Ela nagu Repinski: rahvasaadik laseb hüvitada üürikorterit, kus ta ise ei elagi“), Urmas Jaagant Eesti Ekspressist (16.03. ilmunud „Mustkunstnik Repinski: kuidas sõita auto kütusepaak tühjaks kahe tunniga ja mahutada autosse 90 liitrit diislit“), Joosep Tiks Eesti Ekspressist (17.03. ilmunud „Repinskile maksumaksja raha eest üüritud korteri uksele vastab võõras mees: see on minu aadress ja Repinski on mu õemees“), Risto Berendson Õhtulehest (19.04. ilmunud „Skeemitamist tunnistanud endine ekrelane: ajan mingit plahvi suust ja sellest tehakse nüüd case“ ja „Saadiku kahtlased advokaadiarved: advokatuur ja politsei asuvad asja uurima“);

Sulev Vedleri artiklid Eesti Ekspressis, tänu millele avastasid kümned tuhanded eestlased, et nende hoolikast tunnipõhisest elektritarbimisest ei pruugi kasu olla, sest paketid ei võta soodsat aega arvesse. Artiklid olid: 19.01. ilmunud „Odava Soome elektriga teenib üks Eesti firma kümneid miljoneid“, 25.05. ilmunud „Vaadake elektrilepingud üle! Kümned tuhanded eestlased kasutavad börsipakette, mis ei arvesta tunnihindu“ ja 29.05. ilmunud „Nädala hittlugu: Eesti Energia elektripakett ajas segadusse isegi firma juhtkonda kuulunud tegelase“;

Eesti Päevalehe, Eesti Ekspressi ja Maalehe ajakirjanike ühistööna valminud artikliseeria laenuäri varjupoolest. Artiklite tõttu alustas finantsinspektsioon menetlust ja tegi läbiotsimise Kreditexi laenukontoris, ajakirjanikud käisid ütlusi andmas riigikogus, kus rõhutati arvukate seaduste muutmise vajadust. Riigikohtu esimees tõdes ebavõrdsust kohtusüsteemis. Artiklisarjas ilmusid järgmised lood: 18.09. Eesti Päevalehe artikkel „ VÕLA VÕIM | Süsteemi mängukannid. Karjuvalt erinevad kohtuotsused röövivad võlglastelt igal aastal sadu tuhandeid eurosid“, mille autorid on Oliver Kund, Riin Aljas ja Eero Epner; 20.09. ilmunud Holger Roonemaa artikkel „VÕLA VÕIM | Vilepuhuja laenumaailma seest: klientide petmine on igapäevane. Järelevalve puudub täiesti.“ ning 26.12. ilmunud Martin Laine ja Aleksander Algo artikkel „EKSPRESSI HITID 2022 | Kuidas laenuhaid inimesed kodutuks lüpsavad: “Visati tänavale, aga ise olin loll!“.

Bonnieri preemiale kandideeris kokku 16 tööd. Lisaks nominentidele esitasid oma tööd ka Postimehe, Äripäeva, Lääne-Virumaa Uudiste ning ajakirja „Pere ja Kodu“ ajakirjanikud.

Rootsi meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev välja antava uuriva ajakirjanduse auhinna suurus on 7500 eurot.

Võitja avalikustatakse 17. veebruaril Tallinnas Telliskivis Erinevate Tubade Klubis peetaval pressipeol.

Bonnieri preemia žüriid juhtis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Žüriisse kuulusid Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev, Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ning meediaekspert ja -õppejõud Väino Koorberg.