VÄGEV: Kreete Verlin purustas tõkkesprindis Ksenija Balta rekordi! 60 meetris jäi rekordist napilt vajaka! (1)

Naiste 60 meetri tõkkejooks pakkus suurepärase sportliku duelli, millest väljus võitjana Kreete Verlin, kes triumfeeris Eesti rekordiga 8,14. Senine tipptulemus oli kaks sajandikku nõrgem ja kuulus Ksenija Baltale. Teiseks tuli Diana Suumann, kelle aeg oli 8,17. Teisisõnu kordas ta isiklikku tippmarki.

Verlin ütles, et nii hea aeg tuli talle üllatusena. „Kui nägin tablool tulemust, siis mõtlesin, et kas aeg läks varem kinni,“ rääkis Liivi Eeriku õpilane muheldes. „Ma ei osanud sellist tulemust oodata, sest eelmised ajad olid kehvad.“

Verlini senine hooaja tippmark oli 8,34. Kaks nädalat tagasi tegi ta elu esimese viievõistluse ja nüüd naasis trumpala juurde. „Sügisel oli täitsa teistsugune ettevalmistus. See pakkus hea vahelduse.“

Mitmekülgne sportlane tunnistas, et enne tänast starti jalg värises. „Võib-olla oli see tingitud kahe nädala pikkusest kofeiinipausist. Ma tahtsin vaadata, kas unekvaliteet paraneb. Minu jaoks oleks hea, kui saaksin üheksa tundi magada.“

Stardijoonel eeldas Verlin, et esikoha napsab Suumann, kelle senine hooaja tippmark oli 8,26. „Ta on mu hea konkurent ja tõmbab mind võistlusel hästi käima,“ kiitis võitja teravat rivaali.

Kas Verlin näeb veel varu? „Usun küll, et tsipa saab tulemust kindlasti parandada. Kohati oli jooks ligadilogadi. Ega ma mingeid ajalisi eesmärke endale ei panegi. Muidugi, Eesti rekord oli küll eesmärk, nüüd võib sihiku natuke kõrgemale seada.“

Sise-EMi norm on 8,03, kuid Verlini rekord võib ta reitingu alusel tiitlivõistlusele aidata. „Pean treeneriga nõu. Võib-olla tasub Euroopasse võistlema minna ja tugevaid ränikingupunkte hankida,“ lausus 25aastane sportlane.

Vägeva etteaste tegi Verlin ka 60 meetri jooksus, kus noppis võidu isikliku tippmargiga 7,31. Baltale kuuluvast Eesti rekordist jäi vajaka vaid kaks sajandikku. Teisena lõpetas isiklikku rekordit 7,34 korranud Õilme Võro ja kolmandana oma tippmargi 7,45 püstitanud Suumann.

Meeste 60 meetri tõkkejooksu võitis suursoosik Keiso Pedriks ajaga 7,83. „Taanist tagasi tulles mõtlesin, et võiks hooaja tippmarki kümnendiku võrra parandada, aga tegin hoopis sammu tagasi. Tahtmist oli rohkem kui sisu, särtsu nappis,“ arutles kolmapäeval Aarhusis 7,74 kirja saanud pärnakas.

Järgmise etteaste teeb Pedriks 9. veebruaril Prantsusmaal. „Siis saab jälle kiiremate poistega joosta. Vormi oleme ajastanud nii, et heas hoos oleksin eestikatel ja sise-EMil. Trenni on tehtud ja varsti peaks see välja lööma,“ rääkis Andrei Nazarovi õpilane, kelle rekord on 7,66.

Meeste 60 meetri jooksu võitis Karl Erik Nazarov hooaja tippmargiga 6,70. Tänase võistluse põhjal võib öelda, et kolmapäeval Taanis finaalis kirja saadud 6,87 oli pigem tööõnnetus. „Seal sattusid mitu halba asja ühele päevale, seepärast oligi tulemus katastroofilähedane,“ lausus Eesti rekordi 6,55 omanik.

Tänane tulemus näitas, et tegelikult liigub mullu sise-MMil neljandaks tulnud välejalg treener Argo Golbergi juhendamisel õiges suunas. „Kõik on läinud sügisel paika pandud plaani järgi. Oleme kodus varasemast rohkem kvaliteetset tööd teinud.“

Nüüd läheb Nazarov jälle Euroopasse võistlema: 11. veebruaril stardib ta Pariisis ja neli päeva hiljem Liévinis. „Seal saab kiirete poistega joosta ja EMile mõelda. 15. veebruaril on kalendris punane ring ümber tõmmatud - Liévinis võistleb ka olümpiavõitja Lamont Marcell Jacobs,“ märkis 23aastane sportlane, kes rihib tippvormi 2. märtsil Istanbulis algavaks EMiks.

Meeste kaugushüppe võitis Hans-Christian Hausenberg 7.61ga. „Tulemusega olen rahul, aga kiirus on praegu meeletu, ei suutnud seda hoojooksus ära kasutada,“ rääkis Harry Lembergi hoolealune.

Hiljuti hüppas ta treeningul lühikese hoovõtuga viiesentimeetrise kõrgenduse pealt kaugust 8.09. „Sel nädalal hüppasin pika hoovõtuga veel kaugemale,“ avaldas Hausenberg huvitava fakti.

Suvel kimbutama hakanud lähendajalihasevigastusest on 24aastane tartlane enam-vähem taastunud. „Olen neli kuud eriharjutusi sooritanud. Kui vorm heaks läheb, siis jälle pitsitab, kuid saan kõike teha,“ märkis ta.

Mullu sise-MMil seitsmevõistluses neljandaks tulnud Hausenberg valmistub sise-EMiks. „Tahan kuus üksikala enne EMi ära proovida. 1000 meetrit ei jookse, aga harjutan trennis. Sel alal on edasiminek kõige suurem.“

Hausenberg ütles, et tal on väga suured sihid. „Eelmine aasta muutis mu enesekindlaks. Eesmärgid on kõrged ja mott laes. Usun, et tuleb midagi ilusat,“ kiikas mitmekülgne sportlane märtsi alguse poole.

Meeste 300 meetri jooksus jäi Lukas Lesselil Eesti rekordist puudu ainult neli sajandikku. Tema võiduaeg oli 33,44.

Naiste 300 meetri jooksu võitis Marielle Kleemeier ajaga 38,43. Mullu Eesti rekordit püstitades oli ta peaaegu sekundi võrra kiirem. Tüdrukute 60 meetri jooksus kordas Miia Ott Eesti noorterekordit 7,57.

Enne võistlust

Kõige rohkem põnevust tõotavad pakkuda meeste ja naiste tõkkesprint. Keiso Pedriks alustas hooaega kolmapäeval Taanis ja läbis 60 meetri tõkkedistantsi 7,74ga. Pärast etteastet kinnitas ta Õhtulehele, et karikavõistlustel on sihikul aeg alla 7,70. Pole välistatud, et Andrei Nazarovi õpilane tabab kaks kärbest ühe hoobiga: purustab endale kuuluva Eesti rekordi 7,66 ja täidab ka sise-EMi normi 7,64.

Naiste tõkkesprindis peaksid vinge sportliku duelli korraldama Diana Suumann ja Kreete Verlin. Suumann on tänavu mõlemal etteastel võistlusmaa läbinud ajaga 8,26. Verlini hooaja tippmark on 8,34. Meenutagem, et Ksenija Baltale kuuluv Eesti rekord on 8,16.

Põnevust peaks pakkuma ka meeste ja naiste sprint, kus suursoosikutena lähevad stardipakkudele Karl Erik Nazarov ja Õilme Võro. Nazarovi hooaja tippmark on 6,72 ja Võrol 7,39.

Sise-EMiks valmistuv mitmekülgne Hans-Christian Hausenberg osaleb nii kaugushüppes kui ka kuulitõukes. Mullu püstitasid samal jõuproovil 300 meetri jooksus Eesti rekordi Marielle Kleemeier ja Lukas Lessel. Mõlemad on kohal ka tänavu.

Võistlus algab Lasnamäe kergejõustikuhallis kell 12.