Diana Suumann on tänasest 60 meetri tõkkejooksu Eesti rekordinaine.
Foto: Kaimar Tauri TammEesti rekordi püstitanud Mülla kasutas teibaid, millega polnud varem hüpanud
Värske Eesti rekordinaine mõtles esimese tõkke peal: „Issand, mida ma nüüd tegin?! Hea jooks on läinud.“ (4)
Tõkkesprinter Diana Suumann (30) tegi laupäeva õhtul Belgias Gentis elu kaks kiiremat 60 meetri tõkkejooksu ja kannab nüüdsest Eesti rekordinaise auväärset nimetust.
„Eesti rekordinaine – väga hästi kõlab,“ märkis Suumann Õhtulehele. „Juba paar aastat tahtsin seda enda nimele, aga ju siis polnud aeg selleks õige. Täna (laupäeval – M. T.) kõik klappis, tõesti on hea tunne.“
Eeljooksus nihutas ta sajandiku võrra isiklikku rekordit (nüüdsest 8,16), ent finaalis läks rahvusrekordi kallale.
Laupäevast Suumanni nimele kuuluv tippmark on 8,13, mis andis Gentis hollandlanna Maayke Tjin A Limi (8,09) järel teise koha. Kolmas oli tolles jooksus prantslanna Awa Sene 8,18ga.
Eelmine Eesti rekord 8,14 kuulus Suumanni sõbrannale Kreete Verlinile, kes sai seda staatust nautida vähem kui nädala jagu. Enne Verlinit hoidis tippmarki 8,16 pikalt Ksenija Balta.
„Esimest jooksu oli hea vaba ja mõnus joosta,” kirjeldas Suumann. „Start õnnestus, esimesed tõkked samuti. Jooksu teine pool vajus natuke ära, jäin tõkkest veidi kaugele. Tehnika ei olnud nii hea. Tabloo näitas alguses 8,17, aga siis [korrigeeriti] 8,16 [peale] ja kommentaatorid hõikasid: „Personal best, personal best!“ Nad elasid mulle väga kaasa. See üks sajandik tekitas ikkagi väga mõnusa ja hea tunde.“
Enne finaali mõtles Suumann, et peab lihtsalt tõkkele lähemale jooksma ja siis on lootust ka rahvusrekordi purustamiseks. „Ütlen ausalt, esimese tõkke peal mõtlesin: „Issand, mida ma nüüd tegin?! Hea jooks on läinud.“ Kuidagi suutsin jooksu teist poolt parandada ja tuli selline aeg. Superhea aeg!“
Ent Suumann ei arva sugugi, et 8,13 on tema lagi. Vastupidi. „Iga võistlus, mis olen sel hooajal teinud, on olnud tehniliselt väga erinev. Kiirust on juurde tulnud ja seeläbi on jooks suht palju muutunud minu jaoks. Veel ei ole päris see, milleks olen võimeline. Ma arvan. Nii et siin saab veel kärpida,” ütles värske Eesti rekordinaine, kuid lisas, et Gentist ei jää midagi kripeldama.
„Nagu tõkkejooksuga ikka, tuleb joosta, joosta, joosta. Teiste tugevatega, siis läheb paremaks. Praegu on veidi rabe, otsin õiget tehnikat. Kripeldama ei jää. Polnud küll perfektne, aga seda mõnusam ongi järgmistele võistlustele peale minna. Saab parandada nii tehnikat kui ka aega.”
Suumann võttis teekonna Belgiasse üksi ette, sest soovib pääseda kuu aja pärast Istanbulis toimuvale sise-EMile. Kvalifikatsiooninormatiiv on hirmkõva (8,03), ent Suumann jahib piletit ränkingusüsteemi kaudu. Tulenevalt selle omapärast ongi tarvis võistelda võimalikult kõrge kategooria võistlustel, mida Eestis napib. Gentis toimunu oli C-kategooria, ent näiteks talvised Eesti meistrivõistlused on vaid D-kategooria, mis tähendab edetabelisse ka vähem kohapunkte. Pealegi viib tugevam konkurents edasi.
„Kreetega on küll superhea joosta, aga ikka on vaja uut keskkonda ja teisi tugevaid konkurente ka. Midagi ei ole teha,” nentis Suumann.
Edukas laupäev oli ka teivashüppajal Marleen Müllal, kes nihutas USAs ülikoolivõistlusel Eesti rekordi 4.52 peale ja võitis sellega esikoha. Seejärel palus ta lati asetada 4.60 kõrgusele, ent see veel ei alistunud.
„Soojendusel pani natuke kõhklema uute teivaste kasutuselevõtt. Kuna Emily (Grove - toim), kelle teivastega ma hüpanud olen, läks Bostonisse võistlema, pidin teised teibad kasutusele võtma. Iseenesest on kõik numbrid samad, kuid lihtsalt uued ja pole hüpanud nendega! Aga kõik sujus ja erilisi probleeme ei tekkinud,“ võttis Lõuna-Dakota ülikoolis tudeeriv Mülla etteaste lühidalt kokku.
Nädal tagasi oli 21aastane Mülla viinud rahvusrekordi 4.43 peale.
Kommentaarid