Diana Suumann sai tõkkesprindi eeljooksus kirja aja 8,14.

Foto: Martin Ahven
Kergejõustik
19. veebruar 2023, 16:53

Eesti meistrivõistlustel särasid sprinterid. Kirsi tordile pani vägeva Eesti rekordi püstitanud Diana Suumann! (11)

Eile ja täna Tallinnas toimunud Eesti sisekergejõustiku meistrivõistlustel hoolitsesid avapäeval parimate tulemuste eest sprinterid Õilme Võro ja Karl Erik Nazarov. Võro püstitas 60 meetri jooksus isikliku rekordi 7,32 ja Nazarov oma hooaja tippmargi 6,65. Teisel päeval asetas tordile kirsi Diana Suumann, kes püstitas 60 meetri tõkkejooksus Eesti rekordi 8,07.

Teine päev

Anna Maria Millend (6).

Foto: Martin Ahven

Naiste 60 meetri tõkkejooksu esimese eeljooksu võitis Anna Maria Millend ajaga 8,48. Tema isiklik rekord on 8,36.

Teise eeljooksu parim oli Diana Suumann, kes läbis võistlusmaa ajaga 8,14, mis on temale kuuluvast Eesti rekordist vaid sajandiku võrra nõrgem tulemus.

Diana Suumann.

Foto: Martin Ahven

Meeste 60 meetri tõkkejooksu lisajooksu parim oli Keiso Pedriks ajaga 7,75, mis on talle kuuluvast Eesti hooaja tippmargist ainult sajandiku jagu nõrgem tulemus. Teisena lõpetanud Hans-Christian Hausenberg sai kirja 7,96 ja Risto Lillemets 8,06.

Keiso Pedriks.

Foto: Martin Ahven

Naiste 60 meetri tõkkejooksu finaalis triumfeeris Diana Suumann Eesti rekordiga 8,07. Tema senine tippmark oli 8,13. EMi norm on 8,03, kuid praegune aeg annab lootust, et Tiina Toropi õpilane pääseb sisehooaja tähtsaimale jõuproovile niinimetatud ränkingusüsteemi kaudu. Hõbemedali võitis Anna Maria Millend 8,44 ja pronksi Eliise Anijalg 8,72ga.

„Hetkel pole veel jõudnud sellele jooksule detailselt mõelda, aga realiseerisin oma vormi ära. See oli ideaalilähedane jooks: hea start ja agressiivne tõkete ületamine. Eesmärk oli täita EMi norm,“ lausus Suumann vahetult pärast etteastet.

Diana Suumann.

Foto: Martin Ahven

Eelmisel sügisel otsustas 30aastane sportlane varasemast rohkem spordile pühenduda. „Töötan Tartus üldarstina, mu koormus on 0,4, mis tähendab, et mul on nädalas kaks täispikka tööpäeva, mõnikord rohkem. Olen muutunud kiiremaks ja tugevamaks, mis on väga oluline,“ jutustas Suumann.

Pärast autasustamist selgitas ta edukat sooritust ja selleni jõudmist pikemalt. „Eile vaatasin 60 meetri jooksu, kus Anna Maria Millend püstitas isikliku rekordi. Mõtlesin, et temaga saan joosta küll. Saingi. Kuid tõkkesprindis on oluline, et keegi on su kõrval, see viib edasi ja kannustab.“

Suumann jätkas: „Samas olen varemgi üksi kiiresti jooksnud. Tahe enda vormi realiseerida oli nii suur, et konkurentidele ei mõelnud. Siht oli täita EMi norm. Kasutasin mõlemat võimalust. Eeljooksus oli algus natuke tagasihoidlikum. Finaalis oli eesmärk saada hea start ja joosta tõketele võimalikult lähedale. Nii ma tegingi. Kui vorm on hea, siis tuleb seda kasutada ja anda igas jooksus endast kõik.“

Kuhu kadusid neli sajandikku, mis jäid Suumanni lahutama EMi normist? „Ei oska öelda, ju siis täna oli 8,07 päev. Mul on hea meel, et jooksin alla 8,10. EMile pääsemine oleks boonus. Midagi ei ole katki, kui ma sinna ei saa, aga väga tahaks saada,“ pani ta i-le täpi.

Hans-Christian Hausenberg.

Foto: Martin Ahven

Meeste 60 meetri tõkkejooksu finaalis vigastas suursoosik Keiso Pedriks enne esimest tõket jalga. Kuldmedali napsas mitmevõistleja Risto Lillemets ajaga 8,04, hõbeda sai Gert Valdsalu 8,06 ja pronksi Rasmus Roosleht 8,28ga.

Kui rängaks Pedriksi säärevigastus osutus, see selgub lähipäevil. „Lähen kohe ravi saama, loodetavasti õnnestub homme jalauuringule pääseda,“ võttis 28aastane sportlane valusa teema täna lühidalt kokku.

Keiso Pedriks.

Foto: Martin Ahven

Meeste kaugushüppe võitis sise-EMi seitsmevõistluseks valmistuv Hans-Christian Hausenberg hooaja tippmargiga 7.69. Teiseks tuli Risto Lillemets 7.01 ja kolmandaks Andreas Hantson 6.84ga.

„Olen kõigi tulemustega väga rahul,“ arutles Hausenberg. „Eile olin natuke väsinud, seepärast oli ka reie tagakülg teibitud. Nüüd tuleb puhkenädal, käin jäävannis ja massaažis. Kui juba väsinult sellised tulemused on, siis puhanult võib midagi head tulla.“

Kolmapäeval oli Hausenbergil tugev jooksutrenn. „Pärast seda olin kurnatud, kuid EMi silmas pidades tuli see ära teha,“ märkis Harry Lembergi õpilane.

Naiste teivashüppe võitis Miia Tillmann 3.95, naiste kuulitõuke Kätlin Piirimäe 14.95 ja naiste 800 meetri jooksu Helin Meier isikliku rekordiga 2.11,31.

Naiste 200 meetri jooksu võitis Õilme Võro isikliku rekordiga 23,86. Teiseks tuli samuti oma tippmargi 24,33 püstitanud Ann Marii Kivikas. Pronksmedali sai Marielle Kleemeier ajaga 24,46.

Õilme Võro.

Foto: Martin Ahven

„Väga tore oli üle kolme aasta sees 200 meetrit joosta. Eesti rekordi (kuulub Katrin Käärtile 23,61ga) mõte käis mul peast läbi küll, aga ma ei kammitse end sellega. 60 meetris on seda juba tehtud küll,“ mõtiskles Võro.

Meeste 200 meetri jooksus triumfeeris Reimo Sepp 21,80ga. Teisena lõpetas kurtide maailmameister Tanel Visnap, kelle aeg oli 21,92. Pronksmedal kuulub Eesti alla 18aastaste rekordi 21,98 püstitanud Andreas Kasele.

Naiste kaugushüppe võitis Liisa-Maria Lusti isikliku rekordiga 6.39. Hõbemedali teenis Katre Sofia Palm 5.91 ja pronksi Johanna Soover 5.83ga.

„Nii hea tulemus oli üllatus,“ arutles Andrei Nazarovi õpilane Lusti. „Hooaeg on olnud pikk ja raske. Mul on olnud juba kaks mitmevõistlust ja palju üksikalade võistlusi. Arvan, et täna sain rahva plaksuga vunki juurde.“

Eesti kaugushüpperekordi 6.87 omanik Ksenija Balta õnnitles oma abikaasa hoolealust Lustit ja ütles tunnustavalt: „Kaugushüppes tuli midagi päris head!“

Nazarov viibib praegu USAs, kus ta aitab Maicel Uibol EMiks valmistuda. Eesti meistrivõistlustel juhendas Lustit tema esimene treener Heiko Väät.

18aastane tulevikulootus märkis, et üks viievõistlus on tal märtsis veel ees. Loodetavasti suudab piiga selgi etteastel rekordit parandada.

Liisa-Maria Lusti.

Foto: Martin Ahven

Meeste kõrgushüppe võitis Kaarel Ernits 2.05, meeste 3000 meetri jooksu Kalev Hõlpus 8.35,53, naiste 3000 meetri jooksu Helen Bell 10.00,24 ja meeste 800 meetri jooksu Uku Renek Kronbergs 1.53,05ga. 4 x 400 meetri segateatejooksus triumfeeris Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi võistkond ajaga 3.33,20.

Esimene päev

Esimeses eeljooksus olid väledad nii Anna Maria Millend (esiplaanil) kui ka Miia Ott (98).

Foto: Martin Ahven

Naiste esimese 60 meetri eeljooksu võitis Anna Maria Millend isikliku rekordiga 7,52. Teiseks tuli Miia Ott Eesti alla 18aastaste rekordiga 7,53.

Õilme Võro võitis teise 60 meetri eeljooksu nii-öelda pika puuga.

Foto: Martin Ahven

Teise eeljooksu parim oli Õilme Võro, kes läbis distantsi ajaga 7,35. Teisena lõpetanud Ann Marii Kivikas sai kirja 7,63. „Üritasin end finaaliks säästa. Loodame, et siis on jalgade seis parem,“ ütles Võro, kes ihkab jõuda 2. märtsil algavale EMile.

Henri Sai (51) edestas Hans-Christian Hausenbergi (93) ühe sajandikuga.

Foto: Martin Ahven

Meeste esimese 60 meetri eeljooksu võitis Henri Sai hooaja tippmargiga 6,83. Teisena lõpetas Hans-Christian Hausenberg, kes püstitas samuti oma tänavuse tippmargi 6,84. „Olen väga rahul. Vorm on ajastatud õigeks ajaks. Tahan kindlasti medali võita ja vähemalt teiseks tulla,“ lausus Sai.

Tanel Visnap (130) võitis oma eeljooksu kindlalt.

Foto: Martin Ahven

Teise 60 meetri eeljooksu läbis kõige kiiremini Ats Kivimets, kelle tulemus oli 6,89. Kolmandas eeljooksus oli kindel võitja kurtide maailmameister Tanel Visnap - 6,86. Neljanda eeljooksu võitis mängeldes suursoosik Karl Erki Nazarov, tema aeg oli 6,70.

Karl Erik Nazarov tegi eeljooksus töö kiirelt ja korralikult.

Foto: Martin Ahven

„Treeneril oli pärast jooksu huulil mõnus naeratus, tähendab tegin hea jooksu,“ sedastas Eesti 100 meetri jooksu eksrekordiomaniku Argo Golbergi hoolealune Nazarov, kes loodab finaalis kiirem olla.

Naiste 1500 meetri jooksus krooniti Eesti meistriks Helen Bell, kes läbis võistlusmaa isikliku rekordiga 4.33,93. Hõbemedali sai mullu emarõõme kogenud Kelly Nevolihhin (4.34,96) ja pronksi Karmel Jano (4.46,05).

Jander Heil.

Foto: Martin Ahven

Meeste kuulitõukes peremehetses Jander Heil, kes lennutas 7258grammise raudmuna 18 meetri ja 77 sentimeetri kaugusele. Teise koha sai Enrico Hänilene 17.76 ja kolmanda Karl Koha 16.35ga.

Heil harjutab sügisest Ants Kiisa juhendamisel ja ÜKE-plaanid kirjutab talle Raigo Koodres. „Lõpetasin koostöö Indrek Tustitiga, sest tal on palju õpilasi ja ta ei saa kogu aeg kohapeal olla. Viimased kolm aastat olengi rohkem üksinda nokitsenud, mis pole ühelegi sportlasele meeldiv. Nüüd saan treenida korralikus grupis, kus on kõrval noored mehed.“

Tehniliselt nõustab Heili ka ameeriklasest kahekordne sisemaailmameister Ryan Keith Whiting. „Mul pole nii häid rahalisi võimalusi, et saaksin kogu aeg USAs olla. Kuid vajadusel võin temaga alati nõu pidada.“

25aastane Heil alustas tänavust sisehooaega Saksamaal, kus kordas isiklikku sisetippmarki 19.39. „Mind on tiivustanud soov ületada Eesti siserekord, see on pingeid peale pannud,“ avaldas ta.

Tegelikult on Heil hooajaga rahul. „Arvestades, et olen viie kuu jooksul neli korda haige olnud ja mind kimbutas ka väike vigastus, on tulemused päris head. Nüüd hakkan valmistuma suveks. Ma ei taha enam 18-19 kandis istuda, tuleb ikka kaugemale tõugata,“ kiikas Heil tulevikku.

Naiste kolmikhüppe võitis Darja O'Konnel-Bronin tulemusega 12.73. Teiseks tuli Johanna Soover 12.54 ja kolmandaks Eliise Anijalg 12.36ga.

400 meetri jooksu võitis Marielle Kleemeier.

Foto: Martin Ahven

Naiste 400 meetri jooksu võitis Marielle Kleemeier oma hooaja tippmargiga 54,82. Teiseks tuli Liis Roose 55,84 ja kolmandaks Viola Hambidge 56,17ga.

Kolmapäeval võttis Eesti kergejõustikuliidu juhatus vastu otsuse määrata treener Mehis Virule kergejõustikus tähtajatu tegutsemise keelu. Kui raske oli täna startida Viru endisel õpilasel Kleemeieril, kes harjutab sügisest Andrei Nazarovi näpunäidete järgi? „Seda teemat ma ei kommenteeri,“ ütles 26aastane sportlane.

Samas rääkis Kleemeier koostööst uue juhendajaga meeleldi. „Sügisel käisin USAs, kus oli võimalus harjutada koos maailma tippudega,“ jutustas ta. „Andrei on väga tark treener ja ma usaldan teda täielikult.“

Kleemeier kiitis ka treeningukaaslasi. „USAs harjutasin koos Keiso Pedriksiga. Eestis on mulle suureks toeks Ksenija Balta. Ta pole küll leebe, kuid tal on suured praktilised kogemused,“ sõnas ta.

Viru juhendamisel paugutas Kleemeier mullu hooaja alguses 300 meetri jooksus Eesti rekordi. Tänavu on vormikõver tõusnud loogilisemalt. „Eelmisel aastal tundsin juba pärast esimesi jookse väsimust. Nüüd olen värske ja võiks kogu aeg joosta. Oleme harjutanud mitmekülgselt,“ selgitas Kleemeier.

Meeste 400 meetri jooksus triumfeeris Uku Renek Kronbergs ajaga 48,61. Hõbemedali napsas Tauri Tamm 48,82 ja pronksi Rasmus Kisel 50,55ga. Naiste kõrgushüppe esikolmik: 1. Valeria Smirnova 1.82, 2. Lisa-Maria Lusti 1.76, 3. Edlin Lisbeth Laur 1.76.

Õilme Võro.

Foto: Martin Ahven

Naiste 60 meetri jooksu võitis Õilme Võro isikliku rekordiga 7,32. Teiseks tuli Miia Ott Eesti alla 18aastaste rekordiga 7,49 ja kolmandaks Anna Maria Millend isikliku tippmargiga 7,50.

„Esimene emotsioon oli pettumus. Tulin paremat aega jooksma, aga peab rahul olema, sest rekord on rekord,“ võttis Tiina Toropi õpilane Võro etteaste lühidalt kokku.

Paarkümmend minutit pärast etteastet selgitas Võro tänase päevaga seotud ootusi täpsemalt. „Ausalt öeldes oli mul raske end võistluseks üles kütta, eelkõige Kreete Verlini (Eesti edetabeli liider on vigastatud - D.T) puudumise tõttu. Kuid sain end ikka vaimselt käima, tekitasin põnevuse, et mis kõik tulla võib.“

Eeljooksu lõpus võttis Võro nii-öelda käigu välja, sest reie tagakülje vigastus annab tunda ja ta pole veel hiljutisest Tampere võistlusest kosunud. „Kui oleksin ka eeljooksus täiega lõpuni pannud, siis poleks finaalis nii pingutada suutnud.“

Rahulolu oleks Võrole pakkunud aeg alla 7,30. „Tahtsin uude kümnendikku jõuda,“ tunnistas ta, et väike okas jäi hinge.

Nüüd peab välejalg ootama, kas pääseb niinimetatud ränkingusüsteemi kaudu EMile. „Kui kohta pakutakse, võtan selle kindlasti vastu. Tahan väga euroopakatele pääseda. Tunne on hea. Ma ei ole veel oma tippvormi saavutanud. Kui mul õnnestub EMile saada, siis usun, et seal on võimalik tippmarki parandada,“ pani Võro i-le täpi.

Karl Erik Nazarov.

Foto: Martin Ahven

Meeste 60 meetri jooksus triumfeeris Karl Erik Nazarov Eesti hooaja tippmargiga 6,65. Temale kuuluv Eesti rekord on ühe kümnendiku võrra parem. Hõbemedali sai Henri Sai oma hooaja tippmargiga 6,78 ja pronksi Tanel Visnap isikliku rekordiga 6,79.

Nazarovil oli nädala jooksul juba kolmas võistlus: eelmisel laupäeval ja sel kolmapäeval sprintis tallinlane Prantsusmaal ja nüüd Eestis, iga kord tegi ta kaks etteastet. Selles valguses on seis suurepärane.

„Tänane päev näitas, et kui jooks õnnestub ja olen ise ka mees, siis suudan distantsi kiiresti läbida. Start õnnestus hästi, keskosaga tuleb veel natuke tööd teha,“ arutles 23aastane sportlane.

EMi eel teritab Nazarov sportlikku vormi kodumaal. „Ilmselt teen Hans-Christian Hausenbergiga starte, temalgi on vaja EMil joosta,“ lausus mullu sise-MMil neljandaks tulnud välejalg.

Meeste teivashüppes maitses võidurõõmu Hans-Christian Hausenberg, kes püstitas oma hooaja tippmargi 5.10. Teiseks tuli samuti hooaja tippmargi 5.05 teinud Risto Lillemets ja kolmandaks Marten Roasto 4.80ga.

Hans-Christian Hausenberg.

Foto: Martin Ahven

„Ma olen väga rahul, sest hüppasin kaks sammu lühema hoojooksuga,“ märkis sise-EMiks valmistuv 24aastane Hausenberg. Ta lisas, et seljataha on jäänud tugev treeningunädal.

Naiste 3000 meetri käimise võitis Maria Ivanova 15.16,19 ja meeste 5000 meetri käimise Virgo Adusoo 23.13,22ga.

Enne võistlust

2. märtsil Türgis algava EMi pääse on olemas mitmevõistlejatel Maicel Uibol ja Hans-Christian Hausenbergil, sprinter Karl Erik Nazarovil ja kõrgushüppajal Karmen Bruusil. Suure tõenäosusega pääseb edetabeli põhjal Istanbuli ka mitmevõistleja Risto Lillemets. Hooaja tähtsaimale jõuproovile pürivad veel tõkkesprinterid Keiso Pedriks ja Diana Suumann ning sprinter Õilme Võro.

Meeste 60 meetri tõkkejooksus on EMi norm 7,64. Pedriks on tänavu selle distantsi läbinud kümnendiku võrra aeglasemalt, kuid tema tippmark ja Eesti rekord on 7,66. Naiste samal alal on EMi norm 8,13, millest Suumanni lahutab üks kümnendik. Naiste 60 meetri jooksus on norm 7,24 ja ka Võro on sellest kümnendiku kaugusel. Kõik kolm võivad EMile pääseda niinimetatud reitingusüsteemi kaudu.

Hausenberg ja Lillemets osalevad eelülesandmise põhjal 60 m tõkkejooksus ning kaugus- ja teivashüppes. Hausenberg on kirjas veel 60 m jooksus ja Lillemets kõrgushüppes.

Täna algab võistlus Lasnamäe spordihallis kell 15 ja homme 13.