Korvpallilinnas Tartus sirgunud nooruk äratas juba varakult oma mitmekülgse andega tähelepanu. Suurele areenile jõudis ta läbi tollase Euroopa tippklubi Riia ASK ning tõestas oma väärtust Vana Maailma areenidel AKSK meeskonnas, tulles kahekordseks eurokarika võitjaks, kirjutatakse Eesti korvpalliliidu kodulehel.

1965. aastal hinnati kõrgelt tema oskusi ka USA korvpalli ringkondades, NSV Liidu koondise turnee aegu kutsuti teda kui tehniliselt mitmekülgset keskmängijat NBA ühte kuulsaimasse klubisse Boston Celtics.

Jaak oli Eesti kõigi aegade pärjatuim korvpallur, ta oli maailmameister, kolmekordne Euroopa meister ja kahekordne olümpiamedalimees. Tema esitus imponeeris Euroliiga asjatundjatele ka aastaid hiljem ning nii kutsuti Lipso 2016. aastal Euroliiga Final Four'i ajal toimunud pidulikule üritusele kui üks aegade säravamaid korvpallureid.

Eesti koondisse kuulus Lipso 58 korral mängijana ja seitsmel korral treenerina. 2001. aastal sai ta Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi ja 2007. aastal riikliku spordi elutööpreemia. 2010. aastal valiti ta  Eesti korvpalli kuulsuste halli. Tema elutee ei kulgenud kergemate killast, samas oli ta spordimehena ja kaaslasena alati hinnatud. Ta oli musikaalne, hindas elegantset mängustiili, loomingulist lähenemist. Tema karjäär oli kahtlemata ainulaadne. Ta mängis suurt mängu suutel areenidel, suure mängumehena jääb ta meie korvpalliloos särama kindlasti igavesti.

Õhtuleht avaldab Lipso lähedastele sügavat kaastunnet.