Ligi nädal aega hiljem sõnas ta Norra rahvusringhäälingule, et rääkis emotsiooni pealt kaamerasse ning tegelikult asi hull pole. See juhtus Oberhofis toimunud MMil, pärast naiste 7,5 km distantsi, kus Tandrevold tegi püstitiirus kaks möödalasku ja sai 14. koha.

Norra ajakirjanikud kostitasid teda seejärel kriitiliste küsimustega. Küllap seepärast, et ta oli ka kaks päeva varem toimunud segateatevõistlusel hädas püstilaskmisega ning pidi käima trahviringil.

„Muutun kurvaks, kui pean vastama 50 intervjuus küsimustele „Miks sa lased nii halvasti?“, „Miks sa oled nii kehv?“ ja „Miks sa ei suuda probleemile lahendust leida?“. Proovin iga hinna eest seda teha. Pole väga kerge endasse uskuda, kui kõik teised ütlevad, kui halb ma olen,“ arutles ta YouTube'i postitatud videos.

„See on nagu ujulas ujumine. Sa lihtsalt püüad ujuda, ujuda, ujuda, aga kõik töötavad sulle vastu. Ja need kõik on inimesed, kel pole mu elu kohta mingit sõnaõigust. Mind ümbritsevad inimesed töötavad muidugi minuga koos, aga… Ma vihkan ajakirjanikke!

Nad on sõbrad, kui asjad lähevad hästi, ja täiesti kohutavad, kui asjad lähevad halvasti. Tean, et see on nii, aga ikkagi on jube. Nagu täna, kui tegin üle pika aja parima sprindivõistluse ja olin üsna rahul, et olen saavutanud hea suusavormi. Suusatasin tegelikult üpris hästi, aga siis nad tulevad jutuga, et „sa ei teinud seda väga hästi, miks sa nii tegid, see on täielik skandaal“. Ja äkitselt asendub uhkus oma saavutuse üle mõttega, et olen nii kehv. Võin käsi südamel ütelda, et andsin täna endast parima.“

Kaheksa päeva pärast video avaldumist selgitas Tandrevold oma tiraadi NRK-le nii: „Rääkisin oma kaamerasse kohe pärast sprindivõistlust ja märkisin ka video juurde, et ma poleks nädal hiljem samu asju öelnud. Mulle tundub, et selle vlogi idee on, et tahan näidata, milline on elu kaadri taga ja millised on tunded seal ja sel hetkel.“

NRK reporteri täpsustavale küsimusele vastates kinnitas Tandrevold, et ei vihka ajakirjanikke. „Ma ei vihka sind ega ka ühtki teist ajakirjanikku. Mulle tundus, et osutasin hiljem päris selgelt sellele, et poleks nüüd samamoodi öelnud. Tahtsin näidata, milline on vahetu emotsioon ja kui palju me pühendume. Seepärast on mõnel ka palju tundeid ja mina olen üks neist,“ ütles ta.

Ja lisas, et ei eelda, et keegi ei küsi kriitilisi küsimusi. „Ma olen ise enda suurim kriitik, seega keegi ei suuda mind rohkem maha murda, kui ma ise aeg-ajalt teen. Kriitilisi küsimusi peaks küsima siis, kui esitus pole hea, aga vahel on kerge unustada, mis on samuti hea. Lõppude lõpuks on laskesuusatamine nagu pusle ja vahel võib olla nii, et paned palju tükke õigesse kohta, aga ei leia viimast tükki üles.“