„Nad on siin harjunud,“ alustas itaallane oma kümneminutilist tiraadi mängijate siunamisega. „Nad ei mängi millegi tähtsa nimel. Nad ei taha mängida surve all. Nad ei taha mängida, kui see tekitab stressi. Nii see on. See on Tottenhami lugu.

Ma ütlesin neile, et ma tahan näha leeki, kuid ma ei näinud seda. Ütlesin, et tahan näha leeki nende silmades, nende südames. Tahan näha õiget vaimsust. Mitte ainult treeningutel, vaid ka mängus, sest siin on koht, kus pead asjad enda kasuks kallutama.

Kuni praeguseni proovisin ma olukorda varjata, kuid kümme mängu on minna ja mõned inimesed arvavad, et me suudame võidelda. Mille nimel võidelda? Sellise vaimsuse, hoiaku ja pühendumusega? Mille nimel? Seitsmenda, kaheksanda, kümenda koha nimel? Ma pole harjunud sellistel kohtadel olema. Ma olen tõeliselt pettunud, ja igaüks peab võtma vastutuse. Mitte ainult klubi, treener ja staff. Sellesse olukorda tuleb kaasata ka mängijad, sest nüüd on aeg seda olukorda muuta, kui Tottenham soovib muutust.

Kui nad aga tahavad jätkata samamoodi, siis nad võivad vahetada peatreenereid, palju peatreenereid, kuid olukorda see ei muuda. Uskuge mind.“

Kui keegi ajakirjanikest küsis, et ehk mõjutab meeskonna esitusi ka Conte enda ebakindlus tuleviku osas – tema leping klubiga saab läbi selle hooaja järel ja pikendatud seda ei ole –, sai itaallane hoopis kurjaks ja osutas, et ikkagi asjatundmatud mängijad on kõiges süüdi. Selleski, et Tottenham pole juba viimased 15 aastat ainsatki karikat võitnud.

„Te leiate siin üha uusi alibisid,“ kurjustas Conte. „Te soovite leida mängijatele üksnes vabandusi. Okei, tehke seda, otsige mängijatele vabandusi. Ainult seda te teetegi! Ainult vabandused. Proovite neid igal ajal kaitsta. Pähh. Kuulge nüüd! Me oleme professionaalid. Klubi maksab meile palju raha. Mängijad saavad raha. Mina saan raha, kuid ma ei taha otsida vabandusi ega näidata üles vastutustundetust. Kuid minu jaoks see vastuvõetamatu, sest olen esimest korda oma karjääris sellises olukorras. Ma ei ole seda suutnud muuta ning võrreldes eelmise hooajaga on olukord läinud halvemaks.

Probleem on selles, et taaskord me näitasime, et me ei ole meeskond. Me oleme 11 mängijat, kes lähevad väljakule ja ma näen isekaid mängijaid, mängijaid, kes ei soovi üksteist aidata, kes ei näita südant.

Kui sa tahad olla tugev ja konkurentsivõimeline, siis kõige tähtsam asi on kirg, tuli sinu silmades ja südames ning sa pead seda näitama igal hetkel. Kuid selle asemel, kui pean eelmise hooajaga võrdlema, oleme praegu selles aspektis halvemad.

Kõige tähtsam on olla üks meeskond. Et saad aru: me mängime selle vapi eest, et teha fänne meie üle uhkeks. Me peame oma mängudes näitama kirge!

Nii on olnud siin pikka aega. Klubil on vastutus üleminekuteturul ja igal treeneril on vastutus… Kuid mängijatel? Kus on mängijad? Sa pead olema meeskond! Mina näen aga ainult 11 mängijat, kes mängivad iseenda eest.“

Tabelit vaadates ei ole Tottenhami olukord siiski nii hull. Neil on peetud 28 mängu, millega kogutud 49 punkti annab neile praegu neljanda koha. Tõsi, liidermeeskond Londoni Arsenal on ühe vähempeetud mängu juures juba 17 punkti kaugusel.