INTERVJUU | Johanna Talihärm: möödunud kevadel nutsin ja vihkasin laskesuusatamist, praegu olen tahtmist täis (2)

Saatus on Talihärma armutult nöökinud. Olümpiahooaeg läks täielikult ettevalmistusperioodil põetud kopsuhaiguse nahka. Ta küll treenis, võistles ja üritas, aga keha ei teinud ajuga koostööd.

Tänavu liikus ta suusarajal märgatavalt kiiremini, kuid mitte veel nii nobedalt nagu aastatel 2017-21. Seekord on süüdi Covid, kes ründas Talihärma organismi sügisel ning jättis sinna hingamisraskuste näol tükiks ajaks jälje. Ta sai nendest priiks alles hooaja lõpusirgel. Tagajärg? Talihärm lausa lendas Oslo MK-etapi sprindidistantsil, eriti viimasel ringil, kus ta suusatas päeva neljanda aja (kokku 18. aeg) ja saavutas kahe trahviringi kiuste hooaja parima tulemuse (35. koht).

„On vaja teha uus algus,“ ütles Talihärm Eesti meistrivõistluste avapäeva järel tulevikku kiigates. „Tervisejamadest tuleb hoiduda. Praegu on seis selline, et kõik tükid on olemas, aga lihtsalt ei saa puslet kokku. Kaks tiiru oli jumala okei, sõitsin jumala hästi, siis laguneb jälle ära (ühest trahvist sai kuus – M. T.). On näha, et mingid asjad ei sobi mulle. Olen nii kogenud sportlane, pean võtma vastu julgeid otsuseid ja, kuidas ma ütlen ilusti… Tuleb võtta ja kõike otsast alustada.“

Ta rääkis Õhtulehele, kust ta leiab selleks motivatsiooni, miks tal oli Lenzerheide EMil piinlik suusatada ning milline on tema suhe koondise peatreeneri Fjodor Svobodaga.

„Tunnen, et mind on, eriti haigena, surutud ja sunnitud ning sellist asja ei tohiks tegelikult olla,“ sõnas Talihärm.