ARVUSTUS | „Megaman Battle Network Legacy Collection“ on nagu koolilaps täiskasvanutele kohta kätte näitamas

Animatsioonidest ja varasematest videomängudest tuntud sinine lahingurobot, Megaman, alustab Battle Networki sarjas päris uue narratiivi ja tegelastega. Kui täpsem olla, siis on sinine mehike lihtsalt virtuaalselt eksisteeriv tehisintellekt, kes seekord platvormidel hüppamise ja teiste omalaadsete robotite hävitamise asemel seikleb internetis, kodumasinates ja töötab viirusetõrjena. Tavalise 2D platvormeri asemel on tegemist 2.5D rollimänguga.

Megaman Battle Network mängud leiavad aset futuristlikus maailmas, kus igal inimesel on olemas nutitelefoni laadne seadeldis nimega PET. Antud nutividinad on poest vabalt ostetavad ning nendes resideeruv personaalne tehisintellekt Navi abistab oma peremeest iga pisema liigutusega, olgu selleks siis kalendri haldamine ja kirjavahetus, internetist mingi infokillu otsimine või katki läinud külmkapist arvutiviiruse tõrjumine. PET suudab peaaegu kõike ning enamus maailmas leiduvaid elektroonikaseadmeid lubavad selles resideeruval tehisintellektil endasse sisse logida ja suhelda. Kohalike väljend antud tegevusele on „Jacking in“. 

Lan Hikari on koolipoiss, kes kuidagi ei suuda jääda märkamatuks

Narratiiv keerleb Lan Hikari nimelise koolipoisi ümber, kes üritab kõigest väest lihtsalt olla. Käia koolis, külastada sõpradega randa või harida ennast veekeskuses mereelukate osas. Probleemiks on see, et alati satub ta täiesti juhuslikult mingite segaste sündmuste keskele. Olgu selleks siis kamp kohalikke internetiterroriste, salakaubaga äritsejad või mõni muu kurjade kavatsustega organisatsioon, alati toimuvad kahtlased asjad just seal kus on Lan. Väga mugavalt on enamus mängudes olevaid täiskavanuid täiesti kasutud ja võimetud hädaolukorras midagi ette võtma ning Lan ja Megaman on sunnitud ise tegutsema. Enamasti lõpeb see vastavasse elektroonikaseadmesse sisse logimisega ning pärast kergemate mõistatuste lahendamist kulmineerub sedmes resideeruva kurja Navi võitmisega lahingus.

Mängusiseste probleemide lahenduskäik aetakse kohati oluliselt keerukamaks kui asi ise väärt on. Näiteks tulekahju korral köögis ei võeta tule kustutamiseks vett kraanist, lillevaasist ega mõnest ligunevast potist, vaid päriselt joostakse oma tuppa, et võtta mänguasjade hulgast juba laetud veepüstol ning seejärel alustatakse kustutustöid. Siiski ei tee Lan ja Megaman maailma päästmist päris üksi, sest pidevalt on pildis ka Lani klassikaaslased, kes ühel või teisel viisil peategelast abistavad. Kogumikus oleva kümne mängu jooksul on korduvalt võimalik näha juba tuttavaid karaktereid ning mõnel juhul on isegi eelmise mängu kurjamist saanud uus liitlane.

Päris maailmas on mängija Lan, virtuaalses aga Megaman

Megaman Battle Network mängud on 2.5D maailmaga, seega pilt tuleb ülevalt tegelaste kohalt, objektidel on olemas sügavus, kõrgus ja laius, kuid vaade on fikseeritud. Olgugi et mäng on üsna lineaarne, siis on üritatud jätta muljet nagu oleks tegu suure maailmaga, mida avastada. Reaalselt alustab mängija ühes keskmises alas, millele lisatakse narratiivi edendades järjest juurde asukohti ning karaktereid, seega üsna palju tuleb ette juba tuttavate kohtade pidevat taaskülastamist.

Tavamaailmas kontrollib mängija Lani, suhtleb linnainimestega, käib poes või peab mõne teise, endast lugupidava Navi omanikuga lahinguid, umbes nagu Pokemonis. Elektroonikaseadmetes ja Internetis kontrollib peategelane aga Megamani, külameeste asemel võib kohata programmijuppe või teiste mängijate Navisid, kes täidavad täpselt sama rolli, mis pärismaailma inimesed, et ajada tühja juttu ja näidata maailma elusamana. Tehisintellektidele mõeldud maailm on sarnaselt pärismaailmale üsna lineaarne.

Lahingud toimuvad 3 korda 6 suurusel ruudustikul

Lisaks on mängija Megamanina ringi joostes pideva viiruste rünnaku all ja iga natukese aja tagant võib ette tulla lahinguid, mille lahendamisel premeeritakse mängijat raha või mõne lahingut hõlbustava esemega. Lahingud leiavad aset 3x6 ruudustikuga lahinguväljal, millest pool kuulub mängijale. Oma poolel saab vabalt Megamaniga ringi liikuda ja vastase poolt rünnata eeldusel, et asjad ulatavad. Vastase poolele oma jalga tõsta siiski ei saa.

Lahingute lihtsustamiseks ja kiirendamiseks kasutab Lan erinevaid flash kaarte, mis annavad Megamanile uusi võimeid nagu mõni suurem rünnak, vastaselt territooriumi varastamine või üleüldse selle lõhkumine. Mõnel juhul on isegi võimalik vastase poolele erinevaid võõrobjekte sisestada, et see nende liikumistrajektoorile ette jääks, loomulikult saab ka vastaspool kõike eelnevat tagasi teha.

Mängida saab tervelt kümmet erinevat mängu

„Megaman Battle Network Legacy Collection“ mängud on jaotatud kahte ossa, Vol 1 sisaldab 1-3 osa, Vol 2 4-6 osa. Kogumik sisaldab kümmet mängu, kuute erinevat osa, millest neljal on olemas kaks variatsiooni, umbes nagu Pokemoni mängudel. Mängude, seadistuse, pildigalerii ja muusikamängija vahel on võimalik navigeerida selleks ette nähtud menüüs, mille taustal on Megaman, kes iga natukese aja tagant häälitseb.

Karakterimudelid ja maailm on tootja poolt natuke ilusamaks limpsitud ning näeb veidi vähem nurgeline välja. Loomulikult saab soovi korral ka resolutsioonifiltri välja lülitada ja originaalvälimusele üle minna. Muusika osas muudatusi pole. Täiesti olemas on online tugi ning mängijad saavad soovi korral üksteisega kiipe vahetada või kakelda. Erinevate mängude erilised lahingukiibid on allalaetavad ja koheselt kasutamiseks valmis. Lisaks on ka võimalik sisse lülitada Buster MAX Mode, et tavarünnakutega rohkem kahju teha ning mängust lihtsam läbi joosta oleks. Kahjuks rohkem mängu kulgu kiirendavaid abivahendeid pole ning piinlikult tihedad, juhuslikuld kaklused viirustega tuleb ikka läbi mängida ja üle elada.

Hinne: 8/10

+ Mängud hõlmavad endas kõiki lisasid.
+ Hea võimalus kogu sari korraga läbi mängida.
+ Buster MAX Mode teeb selle toote oluliselt paremaks.

– Liigselt korduv mängumehaanika, uued osad ei paku mehaanika osas väga palju midagi uut
– Menüü võiks lubada juhuslike lahingute ära keelamist, et protsessi veel enam kiirendada
– Mõistatused on kohati niivõrd lihtsad, et on oht üle mõelda