Peatreener Tults: “Jaanson peab Ateenas medali saama!”

Suur eesmärk sisaldab väiksemat. “Nüüd on otsustatud, et meie teenekaim mees Jüri Jaanson jätkab Ateenani. Oleme Jüriga arutanud, et tema peaks olema üks medalisaaja. Millises paatkonnas, oleks praegu vara öelda,” sõnas Tults.

Kalendri järgi täna algava talve veedavad Eesti sõudjad kodus. “Seekord jätame lõunalaagri ära, koondislased treenivad Narvas soojaveekanalil. Jüri esialgu teistega ei ühine, sest tema norralasest juhendaja Thor Nilsen soovitas Jaansonil kaks kuud ainult suusatada. Isegi ergomeetrit ei tohi tõmmata, välja arvatud võistlusel,” teadis Tults.

Mitu aastat töötas Tults sõudeliidu peasekretäri ja koondise mäned˛erina. Kuid koondis vajas ka peatreenerit, eriti pärast neljapaadi moodustamist. Et lahendada võimalikke tekkivaid vastuolusid.

“Minu vastutusalasse jäävad ka koondise uksele koputavad kandidaadid ja noortetöö. Põhieesmärk on siiski projekt “Ateena 2004”,” selgitas Tults. Olümpiaettevalmistusest lähtuvalt nimetatakse Tultsi peatreener-projektijuht-mäned˛eriks. “See pole mingi kõrgelennuline väljamõeldis, ametid niikuinii kattuvad.”

Tänavu MMil seitsmenda koha saanud neljapaati kuulunud Leonid Gulovit ja Andrei Šilinit juhendab Sergei Gluško, Tõnu Endreksoni ja Silver Sonntakit Mihkel Leppik. Samad treenerid jätkavad ka edaspidi, kuid Tultsi ülesanne seisneb üldise ettevalmistusplaani koostamises.

“Mul võib tulla vajadust sekkuda töösse teatud vastuolude lahendamiseks. Teatud mõttes isegi kardan. Meie sõudmisseltskond on üsna kirju, leidub erinevaid arvamusi,” rääkis Tults, konkreetseks siiski minemata.

Gluško ja Leppiku koostöö hakkab Tultsi sõnul üha paremini laabuma. “Luzernis vaatasime koos Jaansoniga, kuidas nad paarisrakendina kaldal liikusid ja neljapaati juhendasid. Jüri pani neile koguni hüüdnime - lahutamatud,” muigas Tults.

Neljalise paarisaerulise meeskonna moodustamisel on olnud vastaseid, neid on ka praegu. “Mingil juhul pole tegemist mõttetu projektiga. Asi pole selles, et üritame neljalist igal ajal ja igal juhul kokku klopsida. Kui näiteks kevadel selgub, et üks mees on selgelt nõrgem, võime hooaja käigus teha muutusi. Näiteks paneme maailma karikal välja kaks ühelist ja kahelise. Või mõtleme mingi muu variandi.Treenerid selleks ongi, et parimat võimalust välja sõeluda,” selgitas Tults.

Ideaalis näeb uus peatreener, et mõne aasta pärast on Eesti konkurentsivõimeline nii ühelisel, paariskahelisel kui -neljalisel. 2003. aasta MMiks tuleb juba täpselt teada, millised paadid välja panna, sest aasta enne Ateenat jagatakse olümpiapääsmeid.

Neljapaat ei tähenda, et mehed peaksid terve hooaja koos treenima. “Kui tehnika klapib, piisab enne võistlust mõnest harjutuskorrast. Oleneb ka sõudjast, näiteks Jaansonil võtab partneriga harjumine kauem aega kui Endreksonil või Gulovil,” märkis Tults. “Kas meestel on erinevad iseloomud ja vaated elule, pole üldse tähtis, kui nad pidevalt koos ei treeni.”

Sügisel lätlanna Kristina Rodega abiellunud Gulov on lõplikult otsustanud, et ei hakka taotlema Läti kodakondsust. “Gulov ja Šilin lähevad 4. jaanuarist eriplaani alusel Eesti armee sidepataljoni aega teenima. Nad saavad teenistuse kõrvalt harjutada, Gulov ka Lätis käia,” märkis Tults.

Peatselt algava aasta 19. jaanuaril peetakse Tallinnas juba tavaks saanud Concept II ergomeetrisõudmise võistlus. Traditsioon on seegi, et külla tulevad maailmanimed.

“Praegu just sain kirja tšehh Vaclav Chalupalt: tulen kindlasti,” rääkis Jaan Tults. “Sloveeniast saabuvad kahepaadi olümpiavõitjad Iztok Cop ja Luka Spik, neist teine võistleb meil esmakordselt. Osavõttu kinnitas ka ergomeetrisõudmise MM-hõbe Pavel Šurmei Valgevenest. Ta on ergomeetril võimas, ehkki sõudjana suhteliselt lahja.”

Võistlused peetakse Kalevi spordihallis, kuigi viimastel aastatel võisteldi rohkem kergejõustiku tarvis ehitatud Tallinna spordihallis. “Panime nüüdki Tallinna spordihalli varakult kinni, ent kergejõustiklased tegid oma kalendri hiljem ja siis äkki selgus, et plaanid kattuvad. Andsime järele, sest neil pole ju teist kohta, kus võistelda,” ütles Tults.