Vigase Gulovi abikaasa sõuab üksi ja õnnetult

Noorpaari plaanidele on suveks kriips tõmmatud, sest paneelide vahel muljutud põlv ei võimalda Leonidil tänavu kindlasti sõuda. “Mul on raske juhtida mõtteid tema juurest eemale. Kuid ma ei saa õnnetuse pärast võistlusi ära jätta. Tuju pole, aga treenima peab,” tunnistas Kristiana.

Kristiana on mitu päeva haiglas viibinud hommikust õhtuni, mõnel päeval veel lühemat aega. “Seekord kaasa midagi ei toonud, sest ema tassis tal terve külmkapi täis,” muigas Rode-Gulova.

Kristiana ei süüdista juhtunus Ljonjat, et miks too riskis karjääriga ja hakkas paneele tassima.

“Õnnetus võib juhtuda igal pool. Küllap saatus tahtis,” poetas Kristiana vaikselt. “Kui toimunust kuulsin, ei uskunud kõrvu. Siis taipasin: ta on ju haiglas! Olin segaduses, ei teadnud, mida teha, mida haiglasse kaasa võtta, mida lohutuseks öelda.”

Praegu peavad mõlemad abikaasad teineteist turgutama. “Mina rahustan Ljonjat, et ta liialt haigusele ei mõtleks, tema mind, et püüaksin võistlusteks vaimu seada,” rääkis lätlanna. Rode-Gulova plaanid ei muutu - hooaja peavõistlused on kuni 23aastaste Nations Cup ja septembrikuine MM, nende vahele jäävad mõned rahvusvahelised jõuproovid. “Loodan, et tagasilööki ei tule.”

Nations Cupil on Kristiana eesmärk pääs esikolmikusse, täiskasvanute MMil peab ta tulema vähemalt 13. kohale. “Plaani täitmise korral saaksin endiselt Läti Olümpiakomitee toetust,” selgitas ta.

Pärast sügisel sõlmitud abielu rippus õhus ka võimalus, et Leonid siirdub Lätisse, kuid lõpuks otsustati vastupidi. “Treenin Narvas ja esindan endiselt Lätit, ega midagi erilist muutunud ole. Paat on sama ja vesi Eestis Lätiga sarnane,” märkis Kristiana.

Gulovi treener Sergei Gluško hakkas juhendama ka Kristianat. “Uus treener asus kohe tehnikat muutma. Pole viga, enam-vähem tuleb välja,” nentis Rode-Gulova. Narvas harjutas ta jaanuarist saadik, soojale maale ei sõitnud. “Olen külmaga harjunud, sest Läti koondis ei käinud kunagi välismaal laagris,” selgitas Kristiana.

Kui Gulovi tulevik on pärast tervenemistki ebaselge - kas hakkab mees sõitma ühe-, kahe- või neljapaadil -, siis Kristiana jätkab ühelisel. “Võib-olla paari aasta pärast kerkib Lätist mõni noor, siis oleks üleminek võimalik,” rääkis Kristiana.

Eesti ja Läti sõudmist võrreldes leidsid Kristiana ja Leonid ühiselt - Lätis tegeleb rohkem noori sõudmisega, Eestis on koondis tugevam.

“Meil on internaatkool, kus sportlasel makstakse kõik kinni. Kui pärast kooli lõpetamist koondisse ei pääse, kaob toetus. Ja enam ei suudagi lootustandvad juuniorid sporti ja tööd ühitada,” kurtis Kristiana koduse seisu üle.

Lätlanna tunnistas, et tema kodumaal võis sõudmise seisu mõjutada ka Andris Reinholdsi dopingujuhtum. “Eestis on sõudmine populaarsem. Ergomeetrivõistlus tõi kuulsused kohale, teleris reklaamiti,” arvas Rode-Gulova.

Omavahelist tulemuste võrdlust ja mingit vihast konkurentsi noorpaar ei tunnista. “Ljonja on juunioride neljakordne maailmameister, mina talle vastu ei saa. Eks püüan järele jõuda,” ütles Kristiana tagasihoidlikult.

Mõneti läks hästi, et Leonid Gulov just tänavu põlve vigastas - hooaeg on kahest järgmisest väiksema tähtsusega. 2003. aastal toimuvad valikvõistlused ja seejärel olümpiahooaeg.

Kristiana Rode-Gulova võinuks aja maha võtta ja peret täiendada. Kuid lapse sündi noorpaar veel ei planeeri. “Vara veel last soetada. Enne Ateena olümpiat seda ei juhtu,” ütles Kristiana ja sülitas kolm korda üle õla.

Kristiana vanemad olid algul mures - tütar ikkagi lahkub kodumaalt. “Kui nad aga pulmas Ljonja ja tema vanematega tutvusid, rahunesid maha ja ütlesid: oled heades kätes,” rääkis Kristiana. “Ema ja isa pole veel Eestisse mind vaatama jõudnud, sest neil on farmis palju tööd.”