Vigastatud Gulov saatis naise ja paadikaaslased MMle

“Ärge talt küsige, mis tunne on, see on ju niigi selge!” palub Kristiana ajakirjanikelt, puudutades mehe õlga. Kahemeetrine sõudja heidab käega.

Tänavu suvel pidi noorteklassides neli korda maailmameistriks tulnud Gulov lõplikult täismeeste spordimaailma murdma, kuigi vanus võimaldaks veel noortekulda koguda. Nüüd, neli kuud pärast jala paneelide vahele jäämist tuleb otsast alustada.

See juhtus 8. mail. Gulov taris koos sõpradega sõudebaasis betoonpaneeli, kui selle üks ots lahti pääses ning vägilase jala enda ja teise paneeli vahele jättis.

Mõni tund hiljem rääkis Eesti lootustandvamaid sportlasi Mustamäe haiglas: “Sestpeale, kui sügisel paari läksime, on nii ilus aeg olnud. Meil on ühised kõrged eesmärgid, võib isegi arvata, et Kristiana saavutab minust enam. Läti sõudeliit aktsepteeris, et ta nüüd minu juures Narvas elab ja harjutab, teda toetatakse rahaliselt ikka korralikult. Kristiana on Narvas kodunenud, ja treeningutingimused on tõesti head.”

Doktor Mihkel Mardna uuris vigastatud põlvesidemeid, järgnes kaks lõikust, võimalik, et ees ootab veel üks. Ometi pääses Gulov juba suvel taas veele ning tuli ühepaadil ka Eesti meistriks - küll Jüri Jaansoni ja neljapaadimeeste puudumisel.

Gulovid istuvad kahekesi lennujaama aknaalusel pingil. Neil pole teineteisele palju öelda. Kumbki ju teab, mida kaasa talle järgmiseks nädalaks soovib. Pigem tahetakse viimast lähedust tunda.

Tõnu Endrekson, Silver Sonntak ja Andrei Šilin, kes mullu koos Guloviga neljapaati istusid ja uue sõiduriista MMil seitsmendana lõpuliinile juhtisid, ning nüüd Gulovit asendav Igor Kuzmin astuvad sõbra juurest läbi. Pole palju juttu neilgi. Käsi õlale, pilk korraks silma. Ja siis lennuki poole, et armastajad veel viivuks kahekesi jätta.

“Ka Leonidita saab meil olla üks eesmärk - pääs A-finaali -, sest paat liigub,” ütleb Endrekson.

Mehed lubavad Kristianale Sevillas toeks olla. “Mis siis, et Läti koondislane, ta on ikka meie pundi liige. Oleme augusti algusest peale koos laagris olnud,” ütleb Endrekson.

“Teie koondis on suurepärane, treener Sergei Gluško ekstraklass,” räägib Kristiana. “Mul on siin hästi läinud. Augustis käisin korraks kodumaal, tulin Läti meistriks, et MMile pääseda. Nii kõva ma pole, et Sevillas A-finaali tahta, kuid B-finaali ehk...”

Fotograafi nähes nihkub Kristiana mehest veidi eemale, kuid kuuldes, et arvutiga võib ta taas lähemale nihutada, puhkeb naerma ja kobib külje alla tagasi. “Eks me hakka telefonis suhtlema, ma ostan kõnekaardi,” lubab ta.

“Ma ei mõtle enam õnnetusele, sest see ei aita. Ei süüdista ennast, ei kahetse,” lubab Leonid omalt poolt.

Kõlab viimane kutsung ja Kristiana läheb.

Väga aeglaselt, nii et lonkaminegi ei paista, sammub Leonid Gulov läbi ooteruumi välisukse poole. Käed sügaval taskus, kuid pea püsti.

Kuni neljapaadimehed ja Kristiana Rode-Gulova Eestis viimaseid treeninguid tegid, liikusid võistlusalused väikebussi katusel Hispaania poole. Roolis vaheldumisi Eesti pea-treener Jaan Tults ja sportlaste isiklik treener Sergei Gluško, sõideti Rootsis ja mandri-Euroopas kolm ööpäeva, üle 3700 km.

Tults kinnitas, et valik reisida paatidega Rootsi kaudu oli õige, Ida-Euroopas kuluvat riigipiiridel tohutu aeg.

“Neljapaat on 14 meetrit, koos katusekonstruktsiooniga 15 meetrit pikk ja ulatub bussi ninast kaugele ettepoole,” rääkis Tults. “Piiripunktides, laevas ja bensiinijaamades manööverdamiseks kulub aega. Saksa maanteedel kehtib meile kiirusepiirang 80 km/h, mujal sõidame sama kiiresti kui tavalised väikeautod. Sedapuhku kulges reis viperusteta.”

Ilm olevat Sevillas soe ja päikeseline. “Aga tänu Eesti selle suve ilmadele pole aklimatiseerumist vaja,” rõõmustas peatreener.

MMi eelsõidud algavad esmaspäeval.