Kaks eesti verd meest sõudis end ilmameistriks

Mina tutvusin Keviniga mullu Luzerni MMil, kus tema tuli kaheksapaadil kuuendaks ja mina neljasega seitsmendaks. Võistlusjärgsel banketil astus Kevin ligi ja ütles selges eesti keeles tere. Korraks mõtlesin, et lükkan mütsi kuklasse ja lähen hotelli magama, sest ei tunne enam oma inimesi ka ära.

Õnneks läks edasine jutuajamine juba inglise keeles ja siis selguski, et Kevin on hoopis Kanadast. Eesti keeles oskas ta veel öelda sõnu “vanaisa” ja “vanaema” ning esitada laulu “Ta elagu!”, mida me siis hiljem korduvalt kõva häälega laulda üritasime. Ülejäänud rahvas aina imestas, et mida need kaks seal laua peal pasundavad.

Adamiga sain tuttavaks juba Kevini kaudu.

Adam on Eestiga seotud isa poolt, kelle vanemad Aleksander Kreek ja Helmi Truupõld lahkusid Eestist Rootsi enne Teist maailmasõda.

Vanavanemad pärinevad Lihulast ja on sugulased helilooja Cyrillus Kreegiga.

Adami vanemad Gail ja Raoul elavad Kanada Londonis.

Adami vanaisa Aleksander Kreek on Eestile võitnud mitmeid medaleid kuulitõukes, oli sel alal Euroopa 1938. aasta meister.

Kevini ema mõlemad vanemad on pärit Eestist. Laine ja Richard Paesüld lahkusid Eestist 1949. aastal Rootsi ning sealt edasi kalapaadil koos 50 kaaslasega üle ookeani Kanadasse. Tema vanavanemad tegelesid aastaid ehitustöödega. Kevini ema Anne ja onu Rein valdavad eesti keelt.

Tänavusel MMil me võistluste ajal eriti ei kohtunudki. Vaid enne finaalsõitu ütles Adam, et ka võit on võimalik, kuid igat karva medal oleks kordaminek.

Kuna meie sõidud toimusid järjestikku, siis olime enamasti kogu aeg vee peal. Kuid ühel hommikul leidsin aerude küljest kirja, mille Kevini ema oli meile jätnud ja kus sooviti õnne ja jaksu.

Esimest korda oli vist nii, et tribüünid olid juba poolfinaalideks kõik välja müüdud ja suure osa sellest täitsid Kanada sõudefännid. Kuna Kanadal endal paarisneljast esinemas ei olnud, siis elasid nad Eesti neliku sõitudele kõigi vahenditega tuliselt kaasa.

Pärast võistlust, kui toimub suurem rahvusvormide vahetamine, oli hea meel näha sõprade kaelas kuldseid medaleid, kuid küll ma varsti ise ka sihukese saan! Kanada eesti poiste saavutus annab meilegi indu juurde.

Sündinud 2. veebruaril 1980.

Mõõdud 195 cm, 92 kg.

Iseloomustab ennast - romantik, meeldivad jalutuskäigud rannas ja küünlavalgusõhtud.

Õpib Briti Columbia Victoria Ülikoolis maa- ja ookeaniteaduse geotehnoloogiat.

Sõudmisega n hakkas tegelema 16aastaselt. Kaks korda on võitnud Kanada üliõpilasmeistrivõistlused, mullu tuli kuni 23aastaste maailmameistriks ning tänavu võitis koos Keviniga kaheksapaadis Londoni Henley regati, tuli Luzerni MK-l kolmandaks ning Sevilla MMil kullale.

Sündinud 16. mail 1979.

Mõõdud on 193 cm, 89 kg.

Õpib Victoria ülikoolis kehalise kasvatuse õpetajaks.

Sõudmisega hakkas tegelema 18aastaselt pärast rasket hokiõnnetust, üht kõva kokkupõrget. Kanada koondisse kuulub aastast 1999, jäi napilt välja Sydney olümpial sõudnud paatkonnast, kuid tuli samal aastal koos Joe Stankeviciusega (Joe vanavanemad on pärit Leedust) kuni 23aastaste MMil hõbedale. Tänavu tuli kaheksapaadil maailmameistriks.