Aleksejev ületas 2.27

Meeste 200 meetri finaaljooksu melu varjus rekordkõrguse teisele katsele läinud Aleksejevi puudutusest hakkas latt kergelt värisema, ent jäi püsima ning sportlane alustas ülemeelikut rõõmuhüplemist.

Rekordiga tegi ta endale ilusa kingituse, päev varem tähistas ta 25. sünnipäeva.

«Soojenduse ajal polnudki enesetunne eriti hea, ent kes-kendusin maksimaalselt,» rää-kis Aleksejev. «Rekord kripeldas hingel juba sisehooaja algusest, nüüd on suur häda kaelast ära, aga uued mõtted kohe kohal – üks ja neli sentimeetrit.»

2.28 viiks Aleksejevi sise-MMile Budapesti, 2.31 tähendaks Eesti absoluutset rekordit. Eile prooviski Aleksejev eba-õnnestunult kõrgust 2.29 ning kahel korral 2.31-e. Viimane hüpe oli üsna lootustandev.

«Ma ei üritanud seda kõrguse tunnetamiseks, vaid tahtsin latti tõesti ületada. Eestis pole ju keegi nii kõrgele hüpanud,» selgitas Aleksejev.

Paaril viimasel aastal arengus paigal tammunud Alek-sejev lahkus mullu Sven Andresoo grupist ning alustas koostööd Allan Elerannaga. Sportlase sõnul on see samm aidanud pingetest vabaneda.

«Võimalik, et saanuksin abi ka psühholoogi juurest, ent asi pole ainult inimlikus pooles. Koostöös uue treeneriga olen kogenud täielikku tuge,» mõtiskles Aleksejev. «Oleme palju töötanud tehnika kohendamisega. Hüpe on muutunud üheks tervikuks – sammumärgist matini. Rekordhüppel tundsin kergust, mitte ei läi-nud liiga toore jõuga ründama. Varem olen midagi sarnast kogenud treeningutel ja madalamatel kõrgustel.»

Vaatamata olümpianormi täitmisele, ei ehita Aleksejev õhulosse. «Olüm-piale sõit selgub ikkagi suvel. Kui hüppan pidevalt 2.22, pole ju mõtet Ateenasse minna,» arvas ta.

Talvise hooaja tulemused lubavad Aleksejevilt oodata uut kvaliteeti. Lisaks eilsele rekordile on ta kahel korral ületanud 2.25. «Sügisel tegin tugeva põhja, ent detsembris haigestusin kopsuklamüü-diasse. Ravi ajal pidin koormustest hoiduma, võimalik, et sellest oli kasu, pidevalt harjutades võinuksin vindi üle kee-rata,» arutles ta.

Olümpianormi täitmisega kaasnes Aleksejevile 50 000 krooni preemiat, lisaks 10 000 krooni tippklassi tulemuse ning hooaja lõpus lisandub preemia Eesti rekordi eest.

Võimsa jooksu teinud Maile Mangusson kohendas naiste 800 meetri jooksu Eesti sise-rekordit peaaegu kaks sekundit, saades ajaks 2.05,57. Teist ja kolmandat kohta edestas ta koguni 15sekundiga.

«Sügisel arutasime treeneriga ning leidsime, et tree-ningutes tuleks midagi muuta. Nüüd sündis tulemus mahu-treeningute pealt, näiteks jaanuaris jooksin tavapärase 300 kilomeetri asemel 430,» rääkis Mangusson. «Päevakava on tihe. Hommikul oma trenn, siis tegelen lastega ning õhtul uuesti oma trenn. Paar nädalat tagasi tundsin, et ei suuda enam nii. Kusagilt peaks järele andma.»

Mangusson tunnistas, et olümpia-aasta on temasse uut indu süstinud: «Muidugi tahaks sinna jõuda, aga reaal-selt – normid on ikkagi väga kõrged. Nende ründamiseks peaksin rohkem käima välismaal võistlemas, mitte siin üksi jooksma.»

Egle Uljas püstitas Eesti rekordi naiste 400 meetri jooksus 54,25. «Olin kindel, et jooksen rekordi, mingit numbrilist plaani endale ei seadnud,» lausus Uljas.

Eesti tipptulemus on Jeka-terina Jutkina 14.18,15 kolme kilomeetri käimises.

Naised: 60 m: Katrin Käärt 7,42. 200 m: Käärt 23,8. 400 m: Egle Uljas 54,25. 800 m: Maile Mangusson 2.05,57. 1500 m: Mangusson 4.23,02. 3000 m: Kadri Kelve 10.03,96. 60 m tj: Kadri Viigipuu 8,47. Teivas: Lea Saapar 3.50. Kaugus: Kritel Berendsen 6.12. Kolmik: Sirkka-Liisa Kivine 13.23. Kõrgus: Kärt Siilats 1.79. Kuul: Eha Rünne 15.13. 3 km käimine: Jekaterina Jutkina 14.18,15.

Mehed: 60 m: Juri Kafanov 6,90. 400 m: Ott Ojanurme 49,53. 1500 m: Nikolai Vedjohin 4.01,65. 3000 m: Tiidrek Nurme 8.43,17. 60 m tj: Juri Kafanov 8,09. Kõrgus: Marko Aleksejev 2.27. Kaugus: Tõnis Ukkivi 7.34. Kolmik: Jaanus Suvi 15.55. Kuul: Taavi Peetre 18.40.