Lasteahistaja vägistas Tartus koolitüdruku (1)

«See mees oleks tulnud vahi alla jätta või siis hullumajja saata. Ta oli ühiskonnale ohtlik,» kinnitab Annelinna gümnaasiumi turvamees Marko Lepik. Ta püüdis paar kuud tagasi Vladimiri kinni, kui too tüdrukuid endaga kaasa sundis. Kuid politsei ei leidnud süütõendeid ja lasi vägivallatseja vabadusse.

Marko meenutab, kuidas ta 19. jaanuari hommikul aitas lapsi ülekäiguraja juures üle tee ja läks umbes kella 9 ajal hommikul koolimajja. Trepil marssis talle vastu neoonkollase vestiga kõhetu ja lüheldane, umbes 160 sentimeetrit pikk noormees. «Ta küsis mu käest, et mis kell kolmas tund algab. Kuna tal oli vest seljas, siis küsisin omakorda, et kas ta on mingi tehniline töötaja. Mees vastas «jah» ja läks minema,» räägib Marko.

Veerand tundi hiljem tuli Marko juurde õpetaja koos kolme tüdrukuga. Tuli välja, et neoonvestimees oli end esitlenud turvatöötajana ja pärinud laste käest kellegi tundmatu kohta. «Sina, sina, sina, võtke oma asjad ja tulge minuga kaasa,» käskinud mees näpuga lastele osutades ja öelnud, et tuleb minna kedagi otsima.

Marko teatas juhtunust Falcki juhtimiskeskusse ja kinnitab, et tal tekkis kohe tunne: «Tegu on ohtliku mehega.»

Viis tundi hiljem oli neoonvestimees taas koolimaja juures. Marko haaras tal käisest ja tegi ettepaneku direktori juurde minna. Mees rabeles lahti ja pistis jooksu. «Jooksin talle järele. Samal ajal andsin saatja kaudu juhtimiskeskusele teada põgeneja suuna. Tal õnnestus 40meetrine edu sisse saada ja siis majade vahele keerata. Kui mina sinna jõudsin, oli ees tühjus. Õnneks juhatas üks poiss mind pargitud auto alla vaatama,» meenutab Marko, kuidas ta põgeneja leidis, tal auto alt välja pugeda lasi ja siis käed selja taha surus.

Kohale kutsutud politsei viis libaturvamehe minema.

48 tundi hiljem tuli politseil prokuröri nõudmisel Vladimir vabastada. Puudusid täpsed tõendid, et mees tõesti lapsi ahistas. Prokuröri ei pannud teisiti mõtlema isegi see, et Vladimir oli alles möödunud aasta novembris vabanenud vanglast alaealise vägistamise eest.

Vladimir jätkas kooli ümbruses luusimist ja võis nüüd julgelt Markole keskmist sõrme näidata.

Annelinna gümnaasiumi direktor Jevgenia Lindevaldt kinnitab Marko sõnu, et Vladimir kooli ümber luusis ja lapsi ahistas.

«Lapsed helistasid politseisse. Politsei hakkas aga pärima, et kas mees ka kedagi puudutas ja kas ta midagi tegi. No mis jutt see on? See on ju ebanormaalne, et ootame, millal ta kedagi vägistab ja siis paneme ta kinni. Mu närv on täiesti must, et kohus ja prokuratuur sellise mehe vabaks lasid. Kohutav,» on direktor endast väljas, et Vladimirit õigel ajal ei takistatud.

Jevgenia Lindevaldti sõnul elas kool kaks ja pool kuud hirmu all. «Kogu aeg kartsime, et millal mees jälle tuleb. Õpetajad rääkisid korduvalt tundides ohtudest ja soovitasid lastel võõrastega mitte rääkida,» ütleb direktor. «Ma ei taha sellest tegelikult üldse juttu teha. Siin on käinud viimastel kuudel 15 uurijat ja mul on sellest isu täis. Nüüd pandi ta (Vladimir) vangi ja olen sellega rahul.»

Mees pandi lõpuks vangi pärast seda, kui ta meelitas endaga kaasa 7aastase lapse ja vägistas ta. Veebruaris ahistas ta seksuaalselt veel kahte 9aastast tüdrukut.

«Ta rääkis lastele, et tema nimi on Kevin, ta tuleb Tallinnast, tegeleb muusikaga ja pakkus kontserdipileteid,» räägib Tartu politsei raskete kuritegude grupi uurija Eduard Sui sellest, kuidas Vladimir lapsi endaga kaasa meelitas.

Politsei teab veel vähemalt kolme juhtumit, kui Vladimir lapsi ahistas. «Vanemad ei taha politseile avaldust teha. Ütlevad, et mees on nagunii vahi all,» nendib Sui.

Sui lisab, et Vladimiri ema ja isa on korralikud inimesed. Kuid lapsed on keerdu kasvanud. «Vladimiri vend istub kinni tapmise eest. Vladimir ise sattus vanglasse 15aastaselt – kandis kolmeaastast karistust alaealise vägistamise eest. Kui ta 1999. aastal välja sai, siis samal aastal vägistas jälle ja läks taas neljaks aastaks vanglasse,» räägib Sui. Nüüd ootab teda süüdimõistmisel kuni 15aastane vanglakaristus. Praegu on mees vahi alla võetud vähemalt 26. juulini. Tuleval nädalal tehakse talle psühhiaatriline ekspertiis.

«Vladimir ei tunnista end süüdi. Ta vaatab otsa nagu hunt ja keeldub ütlusi andmast,» nendib Eduard Sui.

Tema sõnul käivad pedofiili ohvriks langenud lapsed koos vanematega psühholoogi juures.

«Vanemate ainus soov on see, et mees satuks võimalikult pikaks ajaks vangi,» edastab Sui lapsevanemate mõtted.

Tartus liigub siiani ringi pereisa, kelle hingel lasub vähemalt kolme 13–16aastase tüdruku käperdamine.

Politsei vahistas pereisa eelmise aasta 23. detsembril esialgu 48 tunniks. Mees tunnistas üles kolm möödunud aastal toime pandud ahistamist, kuid uurija lasi prokuröri nõusolekul mehe vabaks. «Kuna tol hetkel polnud piisavalt tõendusmaterjali, et mehele süüdistust esitada, ei saanud ka tema vahi all pidamist taotleda,» põhjendab Tartu politsei avalike suhete juht Kadri Palta. Tema sõnul saab pereisa professionaalset abi, millest ta oleks ilma olnud vahi all olles. Palta sõnul teeb mees ka uurijaga koostööd ja tunnistab jätkuvalt oma tegusid.

Süüdimõistmisel ootab teda kuni viieaastane vanglakaristus.

Varem karistamata sariahistajast pereisa käekiri oli alati ühesugune. Ta kõndis tänaval ja kui silma jäi mõni tüdruk, kes temas iha tekitas, hakkas ta tüdrukut jälitama. Esimest ohvrit ründas pereisa möödunud aasta 8. mail, kui ta surus 16aastase tütarlapse trepikojas vastu seina ja hakkas teda käperdama. Teine ohver, 13aastane tüdruk, langes ahistaja saagiks samal tänaval pool aastat hiljem.

Kolmanda ohvriga käitus ahistaja kõige jõhkramalt. Mees jälitas 16aastast tüdrukut ühe korrusmaja trepikotta. «Kui tüdruk oli lifti tellinud, hakkas mees teda käperdama ja lõhkus tema pesu,» kirjeldab uurija Aleksander Ljubajev.

Tüdruk karjus appi ning mees põgenes. Politsei tabas ahistaja.

Uurija Aleksander Ljubajev ütleb, et pereisa ei püüdnud tüdrukuid vägistada, kuid tahtis neid käperdada. «Ta teab, et käitub vääralt. Aga allub ihale. Ta kahetseb oma käitumist.»