Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt

Merlene Ottey: «Mu jooksus on rõõmu!» 

Gunnar Press, 21. juuli 2004, 00:00
KELLELE MIDA: Jamaikale tõi Merlene Ottey kamaluga suuri medaleid, Sloveeniale aga toob ehedat jooksurõõmu.Foto: Joosep Martinson
Kergejõustikuõhtu «Tallinn 2004» kuulsaim külaline on Sloveenia sprinter Merlene Ottey, kes valmistub seitsmendaks olümpiaks. Täna jookseb ta 100 meetrit, mis kunagi jäi 200 varju, ent 44aastasele sobib paremini.

The Independent küsitles hiljuti inglanna Kathy Cook-Smallwoodi, kes 1980. aasta Moskva olümpial pronksini jõudnud Otteyga kõrvuti silkas. Cook vastas: sorry, ei mäleta sellest jooksust midagi, lahkusin spordist 18 aasta eest, tegelen kolme lapsega ja...

Ajaleht imestab: Margaret Thatcheril jäi siis veel peaministritooli oodata, Björn Borg oli Wimbledoni tšempion.

Aga Ottey, rahvuselt jamaikalanna, räägib: «Mul on palju häid mälestusi, kuid üks neist kerkib esile – mu esimene olümpiajooks Moskvas 1980. See jääb alatiseks mu lemmikuks. Ma ei unusta seda iial.»

Innustab pikaealisusega isegi Deversit jätkama

«Ei usu, et võiksin Ateenas midagi erilist saavutada. Parimal juhul jooksen sadat 11,15, 200 meetrit... ei hakka pakkuma. Pääseks korra poolfinaali, oleks väga hea. Aga igal juhul on hea tunda sellise võistluse hõngu,» rääkis 28 maailmamedali omanik.

«Suur soov joosta ja suur soov võistelda on minus tasakaalus. Inimesed arvavad, et teatud vanuses ei saa teatud asju enam teha. Pähh! Tahan näha, kui kiirelt suudan 44sena joosta. Ning suudan veel joosta, ja suudan kiiresti joosta!»

Algul mõelnud Ottey, et loobub pärast 1984., siis pärast 1988. aasta olümpiat. Aga et ta jooksis üha paremini, viskas mõtte üldse peast. Miks lõpetada, kui püsid esikolmikus?

«Praegu tunnen, et annan kõigile eeskuju, isegi Gail Devers tunnistab, et inspireerin teda jätkama. Ning mida enam mu vanusest räägitakse, seda kangekaelsemalt jooksen.»

Valis uue kodumaa, kui vana teda ei tahtnud

Kaks aastat tagasi võttis Jamaikale kaua medaleid ja kuulsust toonud Ottey Sloveenia kodakondsuse. Ta oli aastaid Ljubljanas elanud ja sloveen Srdan Djordievici käe all harjutanud, ent tõi siiski mängu tõsiasja, et Jamaika kergejõustikujuhid olid hakanud teenekaimale selga pöörama.

Tingis kodakondsuse vahetuse soov olümpiale pääseda?

«Oh ei, olümpia pole omaette eesmärk! Kuid terror, millega alajuhid mu ümbritsesid, vihastas,» lasi reibas naine kurjal silmatulukesel hetkeks välkuda. Enne 2000. aasta olümpiat jäeti ta isegi laagrist kõrvale.

«Mõtlesin: hästi, kui olen liiga vana, lähen ja leian teise maa, kus mind hinnatakse. Uue maa olümpial esindamine on mulle uus väljakutse.»

Sama Ottey oli Jamaika valitsus nimetanud 1993 riigi rändavaks suursaadikuks...

«Jamaikal olin viimati neli aastat tagasi, sedavõrd vihastusin,» muigab jooksulegend. «Jamaika sportlasi pean sõbraks, kuid suhtlen nendega Euroopas. Vanemad käivad mul siin külas.»

Olümpiakullani jäi 0,005 sekundit

Üks auhind on Otteyl saamata, ja kui just kõiki tugevaid Ateena eel ei diskvalifitseerita, siis ka jääb saamata. Tal pole olümpiakulda.

Kogunud olümpiamedaleid aastast 1980, näis ta Atlantas 1996 viiendal katsel kullani jõudvat. Ottey ületas 100 m finišijoone kõrvuti ameeriklanna Gail Deversiga, mõlemale võeti aeg 10,94. Kahin: kas antakse välja kulda?

Ei! Nagu USA-võistlustel kombeks, anti võit ameeriklannale, räägiti 0,005 sekundist.

Ottey säilitas tookord rahu, Eesti olümpiaraamatus seisab arutlus: «Otsus, kumb on parem, sõltub sellest, kuidas olukorda hinnata. Kui tähtsaim on pea, võitis Gail. Kui aga keha, võitsin mina.»

Täna teab ta, et oli parimas hoos Stuttgarti MMil 1993. Olümpiate eel tippvormi ajastamine päriselt ei õnnestunud. «Kui too kuld Atlantas Deversile anti ja paar päeva hiljem ka 200 meetris teiseks tulin, siis teadsin: olümpiakuld jääbki saamata.»

Kui aina jätkata, on ehk võimalik ka Pekingi olümpia?

«Põhimõtteliselt küll. Hoian end jooksus, kuni jaksan,» vastab Ottey, kes seks ajaks on 48.

«Alati pole see lihtne. Treenin viis-seitse päeva nädalas. Aga koormusi hoida pole lihtne, vahel annan järele.

Kui tulemused enam rahvusvahelist taset ei kannata, jooksen Sloveenias klubi eest.

Mu jooksus on rõõmu!»

Kristina Šmiguni kaitsjad uurisid Merlene Ottey dopingulugu

Juulis 1999 andis Merlene Ottey positiivse dopinguproovi, kuid aasta pärast ennistas IAAFi arbitraa˛ikomisjon ta võistlemisõiguse. Veel poolteist aastat hiljem uuriti seda lugu ootamatu põhjalikkusega Eestis.

Jaanuaris 2002 teatati, et Kristina Šmiguni dopinguproovist on leitud lubatust veidi kõrgem määr 19-norandrosterooni. Just sama ainet – ainult et kaks ja pool korda kõrgemal määral – oli leitud Ottey dopinguproovist. Nüüd asus grupp arste ja suusategelasi kokku panema Šmiguni kaitsmise kontseptsiooni juhuks, kui ka B-proov peaks andma positiivse tulemuse.

Ottey uuringutel oli tõestatud, et norandrosterooni kontsentratsioon võib menstruatsioonitsükli käigus märgatavalt tõusta, samas võib uriin kaua kestva pingutuse tulemusel olla tavalisest kontsentreeritum. Nii töötati välja valem, mille järgi arvutades langes näit normi piiresse.

Šmiguni puhul ei läinud valemit vaja, sest B-proov oli negatiivne.

Eesti juhtiv dopinguasjatundja Mihkel Mardna selgitas eile: «Igal juhul on arbitraa˛ikomisjon sportlase poolt seni, kuni süü pole absoluutselt tõestatud.» Nõnda Ottey rajale tagasi tuligi.

Merlene Ottey
Sündinud

5. mail 1960 Cold Springis.

Kodakondsus

sünnijärgselt Jamaika, alates maist 2002 Sloveenia.

Kohad kõigi aegade edetabelis

100 m 10,74ga (1996) neljas, 200 m 21,64ga (1991) kolmas; hallis 50 m 6,00ga (1994) teine, 60 m 6,96ga (1992) neljas, 200 m 21,87ga (1993) esimene.

Maailmavõistluste medalid

6 kulda, 8 hõbedat ja 14 pronksi.

1980

pronks olümpial 200 m. 1983 n hõbe MMi 200 m ja pronks 4x100 m. 1984 n pronks olümpia 100 ja 200 m. 1987 n hõbe halli-MMil, pronks MMi 100 ja 200 m. 1989 n kuld halli-MMi 200 m ja pronks 60 m. 1991 n kuld halli-MMi 200 m ja hõbe 60 m, kuld MMi 4x100 m ning pronks 100 ja 200 m. 1992 n pronks olümpia 200 m.

1993

kuld MMi 200 m, hõbe 100 m ja pronks 4x100 m. 1995 n kuld halli-MMi 60 m; kuld MMi 200 m, hõbe 100 m ja pronks 4x100 m. 1996 n hõbe olümpia 100 ja 200 m, pronks 4x100 m. 1997 n pronks MMi 200 m. 2000 n hõbe olümpia 4x100 m.

Viimased aastad

Veel mullusel halli-MMil tuli 60 m jooksus neljandaks. Staadionil läbis mullu 100 m 11,22 ja 200 m 22,89ga.

Faktid on vanimana (40) olümpial medali võitnud naiskergejõustiklane; kui midagi ei juhtu, osaleb Ateenas oma seitsmendal olümpial – suuremat arvu pole ühelgi kergejõustiklasel; olnud abielus USA 400 m tõkkejooksja Nat Page´i ja Itaalia sprinteri Stefano Tilliga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee