Vana mehe paati lennutab tarkus

Jaanson otsustas jääda ja siis ulatas abikäe Igor Grinko. Tõmblemine asendus pikkade Ameerika-laagritega treeneri juures, keda ta usaldab. Kevadine Poznani MK-võit kasvatas kindlust ja kindlusel on hea omadus, et ta võimaldab kogemusi ja tarkust välja mängida, kaalutletult toimida.

Spordiametnikega Jaanson vaevalt kunagi sõbraks saab, aga kui ta iseendaga sõber on, ei käi nende tegemised või tegematajätmised talle pinda. Ning kui ta töötab inimestega, kes pinda ei käi – olgem ausad, tihti tuleneb suhtumine temast endast! –, sünnibki too imemees, keda maailm imetles 1990 ja 1995.

Laupäevase eelsõidu ülivõimsa võiduga tõestas Jaanson skeptikutele, et Poznani tulemus polnud miski sähvatus. Täiesti arvestatav Ivo Janakiev pidi taluma, kuidas kümme aastat vanem veteran ta tühjaks kurnas, põlvili surus ja kadus – mitte naeratades, vaid tõsisel moel – kuhugi sinna, kuhu näib asja olevat vaid neljal mehel.

Neist neljast üks, Vaclav Chalupa, on peaaegu sama vana. Tema ja Jaanson seisid seltsis MM-pjedestaalil juba viisteist aastat tagasi. Nüüd tõestavad nad, et vanadel on noorte vastu vahe relv – tarkus. Muide, neid kaht seob veel üks omadus: reeglina on nad võistlusel, mida hästi alustavad, lõpuni edukad.

“Tahaks veel kunagi kogeda 1990. ja 1995. aasta lennutunnet,” pihtis Jaanson mõni suvi tagasi. Vahest pole võimalik olümpiamedal nii tähtiski kui see, et lennutunne on taas kogetud.