Oldede dünastia valitseb maleelu
Eesti maleajalugu tunneb viit rahvusvahelise kategooria kohtunikku. 1969. aastal tegi otsa lahti Lembit Vahesaar, viis aastat hiljem järgnes talle Paul Keres ja 1980ndal Harry Ello – kaks viimast tänaseks paraku juba manalamehed.
Siis saabus pikk, üle kahe kümnendi kestnud tühimik, kuni algas perekond Olde «ajastu». Tunamullu omistas FIDE kõnealuse nimetuse Eesti Maleliidu tegevjuhile Hendrik Oldele ja eelmise aasta lõpus tema abikaasale Margit Brokko-Oldele.
«Puhas juhus ja kokkusattumus, et just kaks Olde-nimelist tolle au pälvisid,» ütleb Hendrik Olde.
SL Õhtuleht pöördus selguse toomiseks esmalt Vahesaare poole ning veendus: Eesti kuulsaima malearbiteri arvates pole tegemist sugugi juhusega.
Vahesaar kraamib portfellist paberid välja ja asub ajalugu taastama:
«2001. aastal olime Hendrikuga mõlemad maleliidu asepresidendid ja leidsime, et talle võiks taotleda rahvusvahelise organisaatori nimetust. Kui aga selgus, et avalduste esitamise täht-aeg on möödas, jäi asi õhku. Kuni 2003. aasta kevadel avastasin äkki FIDE koduleheküljelt: Hendrik Olde nimi on mitte korraldajate, vaid kohtunike rahvusvahelise kategooria taotlejate hulgas.
Küsisin selgitust Andres Taimlalt (toonane maleliidu president – toim), aga ta ei vastanud mu kirjale. Hoopis Olde saatis seepeale Taimlale läkitise, kus rääkis aga aia asemel aiaaugust. Et taotlusi kogunes liiga palju, kinnitas FIDE Presidendi Nõukogu – mitte kongress, nagu tavaliselt – dokumente sisuliselt kontrollimata kõik taotlused.
Enne mullu mais peetud maleliidu üldkoosolekut pöördusin uuesti Taimla poole ja palusin küsimust seal arutada. Taimla vastas, et ei näe selleks põhjust, sest Olde kinnitas talle: kõik on korras.»
Hendrik Olde ei tee enda aukõrgendusest suurt numbrit, vastupidi, pajatab sellest hoopis naerutoonil.
«Kogu see lugu oli omajagu naljakas. Ega mulle olnudki kohtuniku paberit vaja, aga
FIDE lihtsalt andis selle mulle,» väidab malejuht. Ta kerib sündmuste kulgu: «Taotlesime mulle rahvusvahelise organisaatori nimetust. Kusjuures see oli
Vahesaare, mitte minu idee! Tema täitis ka kõik ankeedid. Aga endalegi ootamatult olin ma hiljem hoopis kohtunike nimekirjas. Ja tõesti, ma ei teinud ise selleks ühtegi liigutust – miks ma pidanuks? FIDE lihtsalt ajas midagi sassi.»
Ühe Olde saaga lõppenud, käivitus teine, Margiti oma.
Vahesaar vaatab viit võistlust, kus Brokko-Olde kohtunikuna tegutses ja mille alusel talle kõrget tiitlit nõueldi ja leiab vaat et kõigis küsitavusi.
«Pealegi pole Margitil isegi Eesti kohtuniku litsentsi, sest ta pole teinud vastavat eksamit Talle on väljastatud ainult kõige algelisem kohtuniku kaart,» tõmbab Vahesaar otsad kokku.
Vahesaar ütleb, et tal pole Olde(de) kui kohtunike vastu midagi isiklikku, ainult teda heidutab Hendriku asjaajamise stiil.
«Põhimõtteliselt peaks ju toimima mudel: kohtunike kogu esitab maleliidu juhatusele ettepanekud ning alles siis pöördutakse FIDE poole. Aga meie kohtunike kogu on täiesti maha maetud üksus. Tema arvamus ei huvita kedagi, ka mitte Eesti-siseste võistluste kohtunike määramisel,» pahandab elujõu minetanud kogu esimees.
Ning veel: «Hendrik hoiatas mind, et ma ei tohi kohtunike kogu nimel mingil juhul FIDEsse pöörduda. Nii püüdis ta kõrvalist sekkumist välistada, olgugi et juriidiliselt mul see õigus olnuks.»
Olde mõistab Vahesaare pahameelt, sest: «Lembit on tunnistatud, et kohtunikutöö on tema leib. Ta oli pikki aastaid ainuke, keda võistlustele kutsuti. Nüüd on ta lihtsalt solvunud, et tema monopol lõhuti. Aga meil oli vaja uusi kohtunikke, pidime tühjalt kohalt alustama.
Olgem ausad: tänapäeva arenevas maailmas on ka kohtunikul vaja ajaga sammu pidada. Aga Vahesaar ei oska isegi arvutiga loosida, ta põhimõtteliselt vist ei tahagi osata.»
Eesti mullustel naiste meistrivõistlustel kogusid Margit Brokko-Olde, Viktoria Bakite ja Regina Narva võrdselt 4,5 punkti ning jagasid kolmandat kohta. Lembit Vahesaar veenis eile, et pronksmedal omistati Brokko-Oldele reegleid eirates.
Vahesaar, keda maleliit viimasel ajal oma võistlustele ei kutsu, selgitas, et tempionaadil kasutusel olnud niinimetatud Koya süsteem nõuab esimeses järjekorras kohajagajate tulemuste võrdlemist võitjaga. Et Brokko-Olde kaotas mõlemad partiid Monika Tsõganovale ning Bakite ja Narva teenisid temalt pool punkti, pidanuks oleme klaar: Brokko-Olde on viies. Järgmised näitajad andnuks «õige» pronksi Bakitele ja neljanda koha Narvale.
«Minu teada ei otsustanud lõpptulemusi mitte turniiri peakohtunik Aare Võsu, aga keegi teine,» muigab Vahesaar.
Kas on võimalik, et maleliit tunnistab tagantjärele viga, mängib tulemused ümber ja medal rändab Brokko-Oldelt Bakitele?
Maleliidu tegevjuht Hendrik Olde: «Teoreetiliselt on võimalik. Aga selleks peab keegi protesti kirjutama. Seni pole keegi kaevanud ja meil pole millestki lähtuda.»
Kommentaarid (0)