ÜKS KÕIGI, KÕIK ÜHE EEST: Eesti laskesuusatajate koondis, Indrek Tobreluts (vasakult), Margus Ader, Janno Prants, Roland Lessing ja Dimitri Borovik lendasid eile Austriasse MMile.Foto: Kalev Lilleorg
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
3. märts 2005, 00:00

Laskesuusatajad sõitsid MMile kõhklevalt

Pärast üle kivide ja kändude kulgenud hooaega pole imes-tada, et Eesti laskesuusatajate koondis startis laupäeval Austrias Hochfilzenis algavatele maailmameistrivõistlustele, hinges üksjagu kõhklusi.

Koondise liidritest kosub Indrek Tobreluts külmetushaigusest, eestlaste hooaja parima koha välja sõitnud Janno Prants kahtlustab kerget väsimust, vaid Dimitri Borovik julges kinnitada, et usub end talve parimas vormis olevat.

«Hetkeseis on segane,» tunnistas Tobreluts, kes eelmisel hooajal sõitis välja Eesti meeslaskesuusatajate kõigi aegade parima, viienda koha MK-etapil, kuid tänavu teise kümnesse jõudnud ei ole.

«Loodan, et selle aastaga ebaõnnerida lõpeb.»

Muresid on koondisel tänavu olnud rohkem kui rõõme.

Tobreluts jäi hooaja teisel MK-etapil haigeks, seejärel näitas juba korralikku minekut, kuid kukkus Östersundi sprindis rängalt, kaotas teise kümne koha ning hiilgava võimaluse MK-sarja kokkuvõttes 30 parema hulka tõusta.

Jaanuari lõpus näitas Tobrelutsu vorm taas tõusuteed, Otepääl tegi ta Eesti murdmaa meistrivõistlustel isegi Andrus Veerpalule tuule alla, ent veebruaris tuli uus külmetushaigus.

«Korralikult olen saanud treenida alles viimase nädala. Mingi jälje haigus kindlasti on jätnud,» tõdes Tobreluts eile Tallinna lennujaamas Austria poole teele asudes ja ohkas lõpuks: «Loodan, et selle aastaga ebaõnnerida lõpeb.»

Prants, kes hoolimata sügisesest mandlioperatsioonist on olnud tänavu koondise parim, sai jaanuaris Anterselva sprindis kõrge üheksanda koha, ent oli eile veidi kõhklev.

«On märke, et kerge väsimus on sees. Kui arvestada mu lünklikku ettevalmistust, tekibki kahtlus, kaua vorm püsida saab,» ütles ta.

Borovik omakorda on kogu hooaja püüdnud kosuda eelmisel aastal ületreeninguga tekkinud alavormist. Ta on lasknud MK-etappidel koondisekaaslastega enam-vähem võrdselt, kuid suusarajal rohkelt kaotanud.

MMi eel on just tema optimist. «Praegu on juba väga hea tunne, Tallinna maratoni võit pühapäeval näitas seda ka. Organism töötas hästi,» sõnas ta.

Laskesuusatajad hoiduvad ennustustest

Koondise neljas number Roland Lessing jättis hooaja esimesed MK-etapid vahele, sest tööülesannete tõttu jäi suvine ettevalmistus poolikuks. Jaanuaris sõitis ta Oberhofis välja karjääri parima, 31. koha, ent kuu lõpus haigestus temagi.

Nii oli viimasel MMi eelsel MK-etapil Pokljukas Eesti parim hoopis Margus Ader, kes enamasti koondisest eraldi kodus harjutanud.

Nii pole ka imestada, et konkreetsete eesmärkide sõnastamisest koondislased eile hoidusid. «Loodame, et mehed näitavad Hochfilzenis hooaja parimaid tulemusi,» tõdes koondise peatreener Anatoli Hovantsev.

«Kuna oleme eelarvega kogu aeg piiri peale võidelnud, ei saa me ka treenerile ega sportlastele konkreetseid nõudmisi esitada,» lisas alaliidu peasekretär Kristjan Oja.

Üks veidi konkreetsem siht siiski välja koorub – teatesõidus sooviksid laskesuusatajad üle lüüa murdmaameeste Oberstdorfi üheksanda koha. Korra on tänavu MK-etapil kaheksandad oldud.

«Aastad on näidanud, et oleme konkurentsivõimelised. Küll ükskord tuleb ka meie kord!» uskus Borovik.

Anatoli Hovantsev ületab kangelaslikult takistusi

Laskesuusakoondise peatreeneri Anatoli Hovantsevi jutt, ükskõik, millest ta alustab, jõuab rahani. Õieti selle puudumiseni, millest saavad alguse kõik probleemid.

Kui Hovantsev kolm aastat tagasi Maarjamaal tööd alustas, ei arvanud ta uneski, et süsteem kujuneb nõukogulikuks – teele kuhjuvad aina takistused, mida tuleb kangelaslikult ületada.

«Kui saaksin teha kõike, mida ihkan, ehk siis meie laskesuusatajad oleksid samal moel kindlustatud nagu konkurendid, sõidaks nad pidevalt esikümnes. Vähemalt Indrek Tobreluts kindlasti,» on Hovantsev veendunud. «Igatahes tulemused oleks märksa paremaks.» Fakt on aga see, et koondise rahastamine on muutunud üha kehvemaks.

Meeskonna hooaeg on olnud kõikuv. Hovantsev nõustub. Ta nõudis töölepingule alla kirjutades, et laagrid toimuvad just seal ja nõnda pikalt, nagu tema tahab. Paraku… Ettevalmistus toimus Otepääl, kuigi mehed pidanuks Hovantsevi sõnul rutiinist välja saama ja pisut ka piiri taga harjutama. Esimese lume laager lühenes raha puudumisel kuue päeva, järgmine ühistreenimine nelja päeva võrra. Kõik see mõjutab tulemusi. Mäestikulaagrist enne MMi ei maksa rääkidagi.

Kord sõidavad mehed hästi, päev hiljem kehvalt. Õige, noogutab Hovantsev. Meil on vaid üks hooldemees, Egert Ispert, õpipoiss. Meistrit, kes teda juhendaks, palgata me ei suuda. Suusavalikuga paneme puusse – mehed ei tunne teemat piisavalt hästi.

Ruhpoldingis aitas koondist saksa hooldemees. Hovantsevi tuttav maksis talle palka. Anterselvas, kus eestlased sõitsid välja parimad tulemused, oli abiks endine Soome koondise suusamäärija, kes praegu töötab Fischeri firmas testijana.

Haigusi on palju? On, tõdeb Hovantsev. «Meil pole arsti. Kui keegi ei tunne ennast hästi, siis helistab tohtrile või külastab mõne teise koondise meedikud. Õnneks meid aidatakse. Aga tavaliselt on siis, kui arsti poole pöördud, haigus juba sees. Oma arst suudaks tõbesid ennetada. Lisaks puudub massöör, kes aitaks sportlastel pärast võistlust ja treeningut taastuda.» Kõigele vaatamata jääb Hovantsev optimistlikuks: «MMi lõpuosas peaksid mehed vormis olema. Panustame teatesõidule, kus võib juhtuda mida vaid.» jaan martinson