Hovantsevi ja laskesuusatajate teed lähevad enneaegselt lahku?

Eesti laskesuusatamine teeb vähikäiku. Tiitlivõistlustel on mehed noppinud ikka mõne koha 20 parema seas, aga mitte kahel viimasel aastal. Tänavune Hochfilzeni MM lõhnab katastroofi järele – individuaaldistantsid said otsa, eestlaste parimad kohad on 40. ja 46., toojaiks «varumehed» Roland Lessing ja Margus Ader, kes on harjutanud koondisest lahus.

Peatreener Hovantsev peab kehva esituse põhjuseks raha puudumist, mis ei võimalda treenida soovidele vastavalt ning pidada koondise juures arsti, mas-sööri ja hooldemehi.

Laskesuusatamise Föderatsiooni president Tõnu Põder arvab, et treeningukoormused on meestele liiast.

Laskesuusatajad leiavad, et Hovantsev ei suuda neile pakkuda midagi uut. Elu on jäänud seisma kui konnatiigis.

Aprilli alguses räägitakse sotid lõplikult sirgeks

Olgu põhjus milline tahes, kuid tagajärg on see, et Hovantsevi ja Eesti koondise koostöö lõpeb kevadel, kuigi kontrahti järgi peaks ta koondist juhendama Torino olümpiamängude lõpuni.

Kuulduste põhjal siirdub Hovantsev aastaks ukrainlasi juhendama. Seejärel asub ta taas neljaks aastaks Soome koondise peatreeneri ametisse, kui pakkumine on piisavalt hea.

Kuuldused, vähemalt need, mis puudutavad Hovantsevi lahkumist Eestist, vastavad tõele, kinnitab Põder.

«Aprilli esimestel päevadel istume Hovantseviga maha ja räägime sotid sirgeks,» sõnab Põder, kuid lisab, et lahku minnakse igal juhul sõbralikult.

Esmakordselt arutasid Hovantsev ja Põder «lahutuse» teemat tänavu veebruaris. Vahetult enne MMi söödi Otepääl õhtust ja lepiti kokku, et enne aprilli teemat päevakorrale ei võeta.

Põder pole nõus Hovantsevi arvamusega, et raha on vähe. «Aastaid koondise juures abitreenerina tegutsenud Hillar Zahkna lohutab mind kogu aeg, et meil pole iial nii palju raha olnud kui praegu. Mingil juhul pole Hovantsev halb treener, ta on meile väga palju kasulikku andnud. Aga meie arvamused sportlaste tervise säästmisest lahknevad, see on põhjus,» pakub Põder välja oma versiooni.

Suurriiklik stiil – kas tõused tippu või sured

Kuluaarides on kuulda vihjeid, nagu ei suudaks Hovantsevi loobuda suurriiklikust tööstiilist - kes koormustele vastu peab, tõuseb tippu, kes ei pea, vahetatakse välja. Venemaal polnud probleemi, iga «laiba» kohale oli kümme uut kandidaati, kuid Eestil puuduvad B-, C- ja D koondis.

Põder kuluaaride vihjeid ei kommenteeri. Teatab vaid, et iga Eesti koondislane on kulda väärt, keda tuleb hoida kui silmatera: «Neil on maailma tipust nii vähe puudu. Tasub loota ja pingutada.»

Sportlased: elu seisab nagu konnatiigis

Ent mida laskesuusatajad ise arvavad Hovantsevi lahkumisest või jäämisest?

Selgub, et sportlased avaldasid oma arvamust juba mullu aprillis ja see oli: Hovantsev õpetas esimesel aastal kohutavalt palju, kuid sealt edasi enam mitte. Viimasel hooajal olevat elu seiskunud nagu konnatiigis, uut enam peale ei tule.

Kui Hovantsev lahkub, ja tõenäoliselt nii juhtubki, siis mis saab edasi?

«Olümpia-aastal revolutsiooni niikuinii ei tee,» tõdeb Põder. «Meil on endal väärt treener olemas – Zahkna, kes on aastate kaupa heast tahtest teise treenerina töötanud. Ta on suurepärane psühholoog, Hovantsevi kõrval kõvasti arenenud ja sportlased austavad teda. Raha Zahkna palkamiseks on olemas, nüüd jääb üle mehele auk pähe rääkida.»

Tudeberg: Hovantsevit ei osata ära kasutata

Anatoli Hovantsevi «maaletooja», endine Laskesuusatamise Föderatsiooni president Even Tudeberg on rahulolev, kuuldes uudist peatreeneri võimalikust lahkumisest. «Lõpuks ometi. Mul oli piinlik vaadata ressursi raiskamist,» võtab kunagine laskesuusaäss, praegune ärimees kasutusele majandusterminid.

Ressursi raiskamiseks peab Tudeberg seda, et tohutu kogemusepagasiga Hovantsevit ei osata ära kasutada: «Meelitasin Hovantsevi Eestisse selleks, et ta looks oma koolkonna ja paneks aluse tulevastele saavutustele. Hovantsev pidanuks koolitama treenereid ja treenima noori, tõstma kõigiti Eesti laskesuusatamise väärtust. Koondise juhendamine olnuks teisejärguline ülesanne.»

Paraku läks nii, et Hovantsev treenib nelja meest ja püüab kala, kusjuures kala püüab ta väga hästi, muigab Tudeberg. «Täiesti arutu on mõelda, et kutsume vahva treeneri, maksame talle palju palka ja medal tuleb. Ei tule! Loodusseaduste vastu ei saa isegi Hovantsev. Kui riigi laskesuusatamine koosneb neljast mehest, on väga väike tõenäosus, et keegi medali saab. Rääkida kehvast määrdest ja halvast ilmast… Jama!»

Ühesõnaga: taheti parimat, aga läks nii, nagu ikka. Miks?

«Tulin kaheks aastaks presidendiks ja andsin ametiaja lõppemisel Hovantsevi üle,» selgitab Tudeberg. «Alaliidu juhiks pidi saama Tarmo Loodus. Tal olid plaanid, kuidas kasutada Hovantsevit ja viia Eesti laskesuusatamine uuele tasemele, ehitada Tallinna laskesuusakeskus, ning ta leidnuks vahendid plaanide elluviimiseks. Siis aga leiti, et Loodus ei vääri isegi presidendikandidaadi staatust, et olevat isamaalane või ma ei mäleta, mis jama seal aeti. Praegu on näha, et laskesuusatamine hakkab Eestis vaikselt hääbuma. Kahju. Tegu on ju ühe maailma põnevama alaga.»