LIIGUVAD ÜHES RÜTMIS: Piki Pärnu jõge libiseb Eesti koondise neljapaat. Esiplaanil määrab teistele tempo Andrei Jämsä, taga istuvad Tõnu Endrekson, Leonid Gulov ja Jüri Jaanson.Foto: Mati Hiis
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
5. mai 2005, 00:00

Hullumeelne eksperiment? Superpaadi sünd? (1)

Vana mees, kes Pärnu jõe kaldal raadab, ei või kuulda tullide vaiksel naginal üle vee liuglevat neljapaati ennast. Kuid sõudjate kannul popsutab mootorpaat, millest treener Tatjana Jaanson ruupori abil korraldusi jagab. Ning vana mees sirutab selga, lükkab mütsi kuklasse ja vangutab pead. Kas ka teised, aga paadi ninapoolsel istmel sõudva Jüri Jaansoni tunneb ta ära. Mida teeb paadunud ühepaadihunt neljases?

Kas teab too vana mees, et esimene pink, millel olümpiahõbe istub, on neljapaadi kuulsusetuim? Keskel sõudvaid võimsaid kujusid kutsutakse motoristideks, taga paneb paati liikuma eessõudja. Jaansoni täita on vaid stabilisaatori roll.

Teab too raadaja, et paadis on kolm erinevate vanuseklasside ja paatkondade maailmameistrit ning lisaks pesamuna, kellest spordimaailm suuremat kuulnud pole, ning et just too üks, Andrei Jämsä, on eessõudja ehk kapten?

Peaks vana mees päris asjatundjaks osutuma, teab ta, et tavaliselt komplekteeritakse neljapaadid enam-vähem ühepikkustest – ja pikkadest! – meestest, praegu jõekääru taha kaduvas paadis aga on Jämsä (184 cm) Leonid Gulovist 16 cm lühem.

Üks on kindel: kui kuulsad sõudespetsialistid püüaks äsjasündinud neljapaadi võimalusi hinnata, poleks neil vana mehe ees mingit eelist. Keegi ei tea veel, kuidas neli tugeva käega meest kokku hakkavad kõlama, ja kas kolme nädala pärast, Etoni MK-etapi järel kolitakse taas lahku või jätkatakse sihiga tulla suve lõpul Jaapanis maailmameistriks.

Neli meest õpib üksteise tunnetamist

Paat libiseb tuulises ilmas laisalt, villastes mütsides mehed õpivad üksteist tunnetama. Plaan näeb ette, et hakatuses sõutakse pool tundi ülesvoolu ja naastakse siis sõudebaasi.

Andrei Jämsä muheleb aerudegi taga. Ta on rahul, et sai selja taha nii kõva satsi ja et paat liigub.

Leonid Gulov on tavapäraselt valuliku näoga, nagu sikutaks traktorit või kannataks kõhukinnisuse all.

Tõnu Endrekson näib pinevil ja uudishimulik. Katsevõistluste võitjana oli just tema see, kelle ettepanek neli ässa ühte paati koondas. Ta tahab näha, mis sest asjast tuleb.

Jüri Jaanson irvitab nagu mõnd vimkat haududes.

Tugevama tempo korral võiks poole tunniga raja tagumisse märki, 8,5 km kohal asuva laevavrakini jõuda, aga nüüd, 18-19 tõmbega minutis, peatutakse kilomeeter varem, Paikuse politseikooli kohal.

Treener Tatjana Jaanson õpetab üht ja teist, siis alustatakse tihenevas vihmasajus tagasiteed. Enne sõudebaasi tehakse mõned kiirendused ja nüüd on kogu nelik seda nägu nagu ennist Gulov üksi.

Olümpiahõbe peab alluma tiimi tahtele

Hommikuse treeningu algusaja suhtes oli löödud kerget lahingut. Jaanson tahtis alustada kell kaheksa, teised, ka treener Tatjana Jaanson kell üheksa. Jäi üheksa – vanameister pidi end noortele paadikaaslastele allutama.

«Kuni sellist kellaaega saab argumenteerida ilmaga – varahommikul on liiga külm –, see Jürile veel sobib,» vastab Tatjana küsimusele, kas tema meelest suudab Jüri end mitmepaadi kliimasse sobitada.

«Treener otsustas, et külma ilma tõttu loivame kohale kella üheksaks,» ei ilmuta Jüri mingit vaimustust. Ta viitab peaga Tõnu Endreksonile: «Staarid võivad otsustada.»

«Kaheksa on söögiaeg, kell üheksa algab treening. Bioloogiline kell ütleb nii,» kostab Endrekson. «Muutuse võime teha, kui Jürka kella kaheksa ära põhjendab.»

«Kui alustada kaheksa, jääb päevaseks puhkuseks rohkem aega,» kehitab Jaanson õlgu. «Loodan, et meestel käib mingi kiiks ja nad saavad sellest aru. Praegu on nad täis oma arvamust, mitte tarka arvamust. Küllalt raske saab olema.»

Endrekson: küll tugevaim nelik hakkama saab

Samas leiab Jaanson: «Võtan asju praegu nii vabalt, et ennast peale ei pressi. Püüan lihtsalt tutvustada oma nägemust, kuidas paat kiiremini liikuma saada. Konfliktseks ei muutu.»

«Puhuti tundub küll, et meil on kaks treenerit,» naerab Endrekson. «Olen harjunud, et suures paadis tunneb igaüks oma vigu ja püüab neid parandada. Pole mingit mõtet teiste kallal lärmata, pealegi kui endalgi tõmme ideaalne pole. Kuid me võtame asja külma kõhuga, paadile Jüri küll saatuslikuks ei saa. Meid on koos neli kõige kõvemat meest ja ju me toime tuleme.»

«Eks keegi pea järele andma, kui vaidluseks läheb,» ei näe ka eessõudja Jämsä suurt muret.

«Jüri saab aru, et võistkond on võistkond. Kuni mehed on pühendunud, pole Jüril probleeme. Ta ei lähe närvi enne, kui midagi organisatsiooniliselt ei klapi,» arvab Tatjana Jaanson. «Teda häirib ebaprofessionaalsus. Kuid organisatsioon on rohkem ametnike ja treenerite töömaa.»

Jaanson ei mõtle veel olümpiale, ta lihtsalt kulgeb

Miks ühepaadi olümpiahõbe üldse neljapaadis rähkleb?

«Kukub välja nii või naa, igal juhul saan kolme MKni jääva nädalaga hea kogemuse, õpin mehi paremini tundma. Selle ajaga saan selgemaks ka paadi võimalused – kas pääseme MMi medalile heitlema,» vastab Jaanson.

«Ühepaadil pole ma praegu valmis tähti taevast alla tooma, olen vist sõudmisest küllastunud. Nautisin talvel treeninguid liialt, kurnasin lihased tühjaks. Ning sisemuses pole tungi, mille abil viletsast seisust välja trügida. Üks osa minust küsib: aga mis siis…»

Kas on tunne, et Pekingi olümpial avanevad mitmepaadis paremad lootused?

«Kolme aasta taha ma praegu ei mõtle. Pekingi asi tuleb otsustada järgmiseks kevadeks. Praegu ma rohkem kulgen, vaatan ringi. Selle hooaja võiksin ka üldse vahele jätta, ent avanes võimalus sõuda Eesti tugevaimas neljapaadis.»

Neli tugevat meest ei tähenda veel tugevat paati

Filippi neljapaat, millel nüüd sõutakse, liikus viimati vee peal augustis, Ateena olümpial. Ellingust võeti see esimeseks prooviks maha sel esmaspäeval.

Teisipäeva hommikul seadistatakse paati tubli poolteist tundi, enne kui treeningut alustatakse.

«Eile liikusime esimese korra kohta üllatavalt ladusalt. Paat püsis tasakaalus, minu sõudmist ei seganud selja tagant keegi,» ütleb Jämsä, kes Ateena olümpial neljase 9. kohani viis. Nüüd on kõik kaaslased vahetunud, noor kapten juhib hoopis kangemaid mehi.

«Uus tiim on jõulisem, seda tunneb kohe!» rõõmustab Jämsä. Ta tõsineb. «Ent neli tugevaimat meest ei pruugi veel tugevaimat neljapaati tähendada. Kui me Inglismaal edukad pole, võivad Tõnu ja Leonid taas kahesesse istuda.»

«Kuidas paat lippama hakkab, ei saa öelda enne kiirustreeningute algust,» teab Tatjana Jaanson. «Mõned paadid sõuavad aastaid koos, mehed eraldi polegi teab kui võimsad, aga paadi saavad lõpuks lendama.»

«Jämsä kiire tõmme sobib neljapaadile kõige paremini. Väiksemate paatide meestel tuleb tempot tõsta, et töö võimsusmoment kokku langeks,» selgitab Jaanson.

Liider Endrekson lubab end kapten Jämsä järgi seada

«Selge see, et mina ei saa endas suurt muuta, teised peavad end minu järgi sättima,» räägib Jämsä.

Endrekson on nõus: «Meie, pikemad ja aeglasemad, sätime end.»

Kuulsate kaaslaste usalduses Jämsä ei kahtle: «Ju nad mu mulluse tegevusega rahule jäid, kui mind eessõudjaks valisid. Minu tõmme sobib tõesti kõige paremini, sest neljane on kiire paat ja vajab kiiret tõmmet. Tõnu rahustab, et kui mina teen kõik õigesti, teeb tema mu selja taga samuti, ja teised teevad tema järgi…

«Andrei on eessõudja, olgugi teistel olümpia või MMi medaleid,» kinnitab Tatjana Jaanson. «Kõik teavad, palju maksab üksmeel.»

«Kui sa selle venna mootorit näed, ei saa lihtsalt kehvasti öelda!» lausub Endrekson, kes talve koos Jämsäga harjutas. «Mina pole tema mootorit üksnes näinud, vaid olen seda ka tundnud! Ta paneb sulle sellise vile peale, et sul pole ta kallal jõudu plõksida. Ütlen ausalt: raske on loobuda temasugusest mehest oma paadis!»

Vaid Gulov, pikim, pole neljapaadist vaimustuses

Kui keegi täna neljasega rahul pole, siis Gulov, ainuke mees väljastpoolt Pärnut. Kahemeetrine pika tõmbe meister tunnistab, et Jämsä lühike tõmme ei taha talle sugugi sobida.

«Jah, ma tahtsin kohe hooaja algul kahest sõita. Aga kui Tõnu neljast ihkas proovida, olin nõus. Katse on katse. Olen treeninud eesmärgiga pääseda Eesti kõige tugevamasse paati, olgu see kahene või neljane. MMilt peab medal tulema!» rõhutab narvalane.

Usub Gulov eksperimendi edusse?

«Ausalt, raske on uskuda. Aga kui väljakutse kord vastu võtsin, püüan maksimaalselt. Neljane läheb liikuma vaid siis, kui koosneb ainult meeskonnamängijatest. Tööd tuleb teha.»

Endrekson usub, et kui katsevõistluse võitnuks tema asemel Gulov, võinuks neljase eksperiment olemata jääda.

«Kuid pole viga, tal ongi kasulik kiiremat liigutust õppida. Eelmisel suvel tahtis Sergei Gluško neljasele aeglasemat tõmmet, aga Jämsä ei allunud talle. Ning kui paat hästi liikuma pääses, nõustus Gluško tempomuutusega,» räägib Endrekson rahulikult.