Kolgata tee Gruusiasse (8)
Tallinna Levadia üritab täna Tbilisis Dinamo vastu hoida kodus saadud 1:0 eduseisu ja pääseda Meistrite Liiga teise eelringi. Aga vähemalt teekond Kaukaasiasse kulges üle kivide ja kändude.
Meeskond ja tema toetajad – teiste hulgas tuntud ärimehed Neinar Seli, Marcel Vihmann ja Arnout Lugtmeijer – kogunesid eile hommikul kell 7 Tallinna lennujaamas. Poolteist tundi hiljem tõusis Läti firmast RAF-Avia renditud AN õhku, et teha Dnepropetrovskis vahemaandumine ja jõuda õhtupoolikuks Gruusia pealinna. Aga siis, umbes veerand tundi pärast taevalaotusse kerkimist, hakkas juhtuma.
«Lugupeetud reisijad, kahjuks peame tehnilise probleemi tõttu tagasi Tallinna pöörduma,» kõlas eeskujulikus vene keeles stjuuardi lakooniline teade. Varsti oli poolesajapealine reisiseltskond kodus tagasi.
«Aitab. Teisele katsele mina ei tule!» lausus nädala eest Levadia võiduvärava löönud Konstantin Nahk stjuuardist märksa konkreetsemalt.
Ka maapinnal jäid Läti lendurid rikke olemust kirjeldades napisõnaliseks. «Meil on probleem ühe agregaadiga,» kõlas teaberikkaim lause. «Aga me parandame vea, kaua ei lähe.»
Seitse tundi hiljem: teine ja õnnelik katse
Terminalis rippusid Levadia president Viktor Levada ja direktor Juri Tšurilkin muudkui telefoni küljes. Stardiaeg lükkus pidevalt edasi, kuni selgus, et salapärane viga polegi nii väga väike – üks mootoritest pidi jukerdama!
«Meie lennuki piloot on RAF-Avia bossi poeg ja tema oli öelnud, et ei riski selle AN-iga uuesti õhku tõusta. Riiast tuleb hoopis teise firma LatCharteri poole suurem JAK ning lendab ilma vahemaandumiseta Tbilisisse,» kuulutas Levada. «Meeskonnale on nii kah parem: ebameeldiv oleks teist korda samasse lennukisse istuda.»
Nii mindigi kavandatust seitse tundi hiljem teisele katsele. Konstantin Nahk teiste hulgas.
«RAF-Avioga klatime arved hiljem,» poetas Levada.
Ainult kaitsta ei tohi! Rünnata tuleb kah!
«Ei hullu. Jõuame vähemalt päev enne mängu kohale, poisid jõuavad end selle ajaga välja puhata küll,» loobus peatreener veel lennukis Tarmo Rüütli kurtmisest.
«Kohale jõudes peame leidma võimaluse end veidigi liigutada, et veri jälle käima hakkaks ja toonus taastuks. Loodetavasti saame väljakule.»
Levadia jõudis Tbilisi õhtusse siinse aja järgi kell 21.30. Lennujaamast suunduti otse hotelli, mingist liigutamisest ei saanud enam rääkida.
Täna õhtul on kõik Levadia vastu: eeldatav kuni 35kraadine kuumus, 20 000 kuumaverelist pealtvaatajat, võib-olla kohtunik. Julgust pakub vaid eduseis.
Rüütli rõhutas üht: iga vastane saab mängida niipalju, kui vastane lubab. Ehk teisisõnu: «Dinamo alustab kindlasti väga hoogsalt, võtab riske ja üritab kaotusseisust võimalikult kiiresti vabaneda. Meie asi on mitte laste neil lemmikkäike kasutada. Me ei tohi jääda vaid oma karistusala äärele kaitsesse istuma, peame iga rünnakuvõimalust kasutama.»
Ilmselt naaseb Levadia edurivisse reielihase vigastusest kosunud Indrek Zelinski.
Nelja aasta eest nöökis Läti lennufirma Florat
Läti lennufirma on varemgi Eesti jalgpalluritele «väärilist teenust» pakkunud. 2001. aastal tellis FC Flora Aeropartnerilt tšarterreisi, et lennata Riiast Zagrebisse. Aga toona jäi õhusõit sootuks ära.
Hoovõturaja alguses hakkas AN-26 suitsema ja eestlased keeldusid edasistest vintsutustest.
«Mõne minutiga sai salong paksu suitsu täis. Aga stjuuard rahustas: «Kõik on korras, suits on tavaline nähe, õhku tõustes kaob kohe.» Piloot valmistuski lendu alustama, lõin talle rusikaga vastu õlga ja nõudsin stardi katkestamist,» kirjeldas toonane FC Flora peadirektor Andri Hõbemägi.
Peatreener Arno Pijpers lisas: «Eriti veider tundus lendurite kavatsus luuke avades sõidukit jahutada. Teatasin neile: «Ei, avatud ustega me Zagrebisse ei lenda!»»
Flora naasis bussiga Tallinna ja reisis Horvaatiasse liinilennuga.
Kommentaarid