FÄNNiKLUBI: Maailmameistrivõistluste korraldajad on Eesti meeskonna varustanud ka noore ja rõõmsameelse toetajaskonnaga, kes «Eesti! Eesti!» skandeerivad ning sinimustvalgete plakatitega lehvitavad.Foto: Gunnar Press
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
2. september 2005, 00:00

Neljapaat tunneb end tugevana (1)

Võitnud Gifu MMil eelsõidu, jätkavad Eesti neljapaadi-sõudjad Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov ja Jüri Jaanson tänases poolfinaalis võistlust lootusega kerkida maailmameistriks.

«See pole sõnakõlks, et meie vastastest on kadunud vaid need kaks, kes neljateistkümnest tiimist poolfinaali ei pääsenud,» ütles eessõudja Andrei Jämsä. «Olgu, võtame natuke tagasi… Aga Tšehhi, Sloveenia, Poola, Venemaa ja Prantsusmaa tahavad medalit niisama kindlalt kui meie.»

Jämsä edendas arutelu: «Jah, meil on kõik normis. Kõik on nii hästi, nagu kevadel neljasesse istudes lootsime. Kui Jaapanisse jõudes oma põhipaadi tagasi saime, klappis koostöö taas kohe. Tunnen, et palavus mind enam ei sega. Tean, et magan hästi. Aga küllap on sedasi teistelgi.»

Gulovile meeldib, et vastasteks on kõige paremad

«Ma ei oska nii mõelda, et näe, meie oleme favoriidid. Kirjutatakse mis kirjutatakse,» jätkas Jämsä. «Juba suve keskel tundsin, et kogu tiim toimib. Praegu mõtlen rahulikult, et anname oma parima ja siis vaatame, mis sellest tuleb.»

Ajavahega, lisas Jämsä, pole kellelgi probleeme. «Lähen lihtsalt varem magama, koduse üheteistkümne asemel üheksa kandis.»

Gulov, kes esiti neljasest kuuldagi ei tahtnud – ta uskus, et õnn võiks õuele tulla Endreksoni ja tema kahepaadis –, sõnas nüüd: «Tegelikult tunnen end neljases hästi. Mulle meeldib, et neli tugevamat on koos. Mulle meeldib, et mitu maailma tugevaimat sõudjat tuli teistesse neljastesse – see tõstab võidu väärtust. Mulle meeldib teadmine, et kui teeme kõik õigesti, võime võita kõiki tugevaid korraga.»

«Usk poistesse on end õigus- tanud ja see on hea, et Tanja töö meiega väärtuslikuks on osutunud,» kiitis ühepaadi eksmaailmameister Jüri Jaanson abikaasat. «Igatahes olen saanud väärt kogemuse ja kahe MMil ees oleva sõiduga saan kogemusi lisaks.»

Päris rahul pole Jaanson iial: «Neljane pole mind arendanud, aga sellest räägin hiljem. Praegu tunnen, et neljase sõudja peab järele andma isegi siis, kui tal õigus on. Tähtis on üks: et paat liiguks. Ja paat liigub!»

«Lootsin täpselt seda, mida praegu näen.»

Kas seis on nii hea, et kulla lähedus ajab hirmu nahka?

Jämsä: «Ei aja, sest ei tohi ajada. Teen oma tööd. Tunnen, et olen tugev. Samas olen inimene nagu teisedki, ei ole robot.»

Gulov: «Natuke ajab, sest tean, et nii tihedas konkurentsis ei tohi teha ühtki viga. Meil on natuke õnne vaja. Ja veel mõtlen, et kui ma teen nii, nagu teeb minu ees Tõnu ja nagu teeb tema ees Andrei, on kõik ju korras.»

Jüri Jaanson: «Pole põhjust karta. Vaatan poisse ja nende areng tekitab äratundmisrõõmu. Meenutan, kuidas ise mõne detaili kättesaamisest elurõõmu tundsin, kuidas ise pärast treeningut kangisaali kippusin – just nagu Andrei nüüd. Või naudin seda viha ja kinnisideed, millega Leonid pärast trenni üleshüppeid teeb..

Tatjana Jaanson: «Oleme ka rasketes olukordades rahulikult käitunud, võtnud parima võimaliku.»

Endrekson: «Kui neljase kokku kutsusin, lootsin täpselt seda, mida praegu näen.»

«Tulen igale võistlusele, kui te vaid kutsute.»

«Ühepaadil on praegu kuidagi igavam sõuda, kui vanad vägevad vastased muudesse paatidesse kolisid,» torises norralane Olaf Tufte , kes Ateena olümpial Jüri Jaansonilt lõpuspurdiga kulla võttis. «Ju nad on väsinud, otsivad uut, tahavad vaheldust.»

«Jüri, Vaclav Chalupa, Ivo Janakiev, varem Iztok Cop…» loetles Tufte ühepaadilt lahkunuid. «See oli suur hetk küll, kui kaks neist, Jüri ja Ivo, mu head sõbrad, mind olümpial õlgadele võtsid. Kümme aastat olin selle hetke nimel tööd teinud.» Tufte tänavuse hooaja algus jäi kesiseks. Läks ta olümpiavõidu tähistamisega liiale?

«Ütleme parem nii, et üks rohi tekitas allergia, mida ma varem polnud kogenud,» vastas Tufte muiates. «Aga ühepaadilt ma ära ei koli, oma musta augu elan üle siinsamas. Praegu, tundub, olen jälle vormis. Samas ei tea kunagi, kas suudad vormi välja mängida. Ateenas suutsin mina, siin suudab ehk keegi teine. Minu paat pole sel aastal lennanud.»

Tufte on kibe suusataja, lõpetanud esimeses sajas isegi Vasaloppeti.

«Nojah, suusatamine tähendab sõudjale head treeningut. Vennad Anders ja Jörgen Aukland on mu lähedased tuttavad. Teeksin talvel meelsasti nendega trenni, aga meie kavad on ikka liiga erinevad.»

Jaanson, teab Tufte, pole suusatamises kah vilets vend.

«Kutsuge mind Tartu Maratonile, küll ma tulen!» pakkus Tufte. «Kui kõik klapib, siis võistleme Jüriga!»

24. septembril osaleb Tufte koos Jaansoni, Endreksoni, Vaclav Chalupa ning võimalik, et ka Iztok Copiga Eesti sõudmise 130. aastapäevale pühendatud võistlusel.

Gulov saab abikaasata hakkama

Leonid Gulovi lätlannast abikaasa Kristina Rode-Gulova elab MMil Eesti hotellist kaugel, aga Gulovit, kes näiteks Luzerni MK-etapil neiu vahetut lähedust nautis, see ei heiduta. «Oleme mõlemad profid ja teame, et kui nii peab, siis peab. Mõni võib ju mõelda, et küll oleks tore ema või vanaema kaasa võtta. Sõudmist, luban, Kristianata olemine ei mõjuta.»