Kas superneljane jääb kokku? (1)

Neljapaaditiim pole pärast Gifu MMi pronksi, mis oli ühelt poolt suur edu ja teiselt poolt hooaja ainuke kaotus, täies koosseisus kohtunud. Puhatakse.

«Minu meelest oli MMi tulemus optimaalne,» sõnab vanameister Jüri Jaanson. «Olime hooaja parimas kehalises vormis, nõnda pidigi. Kuid me polnud nii särtsakad kui MK-etapil Etonis või Luzernis. Hooajalõpu ootust ei õnnestunud täielikult vältida.»

Eessõudja Jämsä kinnitab: «Tunnen, et meil jäi varu, mida tahaks kasutada.»

Kui suur on võimalus, et neljane samas koosseisus jätkab?

Endrekson määraks koosseisu kevadise katsevõistlusega

«Koosseisu niisama säilitada minu meelest ei saa – alles kevadel näeb, kes on kes,» arvab Endrekson. «Talvel teeb igaüks niikuinii trenni, ja vee peale, kus tuleks neljakesi paadis istuda, mina talvel ei kipu. Pigem ootan suusalaagreid…»

Sel kevadel võitis just Endrekson ühepaatide katsevõistluse ja sai õiguse kutsuda kokku meelepärane paat. Neljasesse ei istunud ühese neli kiiremat, vaid liidri meelest sobivad mehed – muidu jäänuks viiendana lõpetanud Jaanson kõrvale.

«Süsteem on paar aastat toiminud ja mina paremat pakkuda ei oska. Tulemused on ju tulnud,» arutleb Endrekson.

Vaagides Kilgi ideed nelik säilitada, lausus ta: «Miks mitte! Hea oleks tuleval aastal taas katsevõistlus võita ja sama tiim kokku kutsuda. Aga kui keegi teeb kusagil läbi talve fanaatilist trenni ja tõeliselt tugevaks kasvab, ei saa ust tema ees lukku panna. Tiim peab tugevaim olema, selles on iva.»

Gulov: ära paranda süsteemi, mis hästi töötab!

«Just see, et tänavust neljapaati mehhaaniliselt kokku ei pandud ja ometi edu saavutati, kinnitab mu seisukohta. Ma ei usu, et tiim olnuks Jaansonita nii tugev,» selgitab Kilk tuliselt.

«Neil meestel on tekkinud emotsionaalne klapp. Püüaks neid vähemalt järgmise aasta koos hoida! Iseasi, kui keegi traumaga või muul moel selgelt ära kukub.»

Kilk ei pelga, et neljase kokkujätmine teistelt stiimuli võtaks: «Kaheksaline, üheline, kahesed – need on ju olemas. Põhiküsimus pole, kes mingis paadis istub, vaid mitu paati suudame viia Pekingi olümpiale.»

Gulov on Kilgiga täiesti nõus: ära paranda seda, mis hästi töötab! Ainult et tema peab silmas muud: «Miks parandada senist katsevõistluse süsteemi, kui see hästi töötab! Mulle meeldib sportlik demokraatia, mis sunnib end kokku võtma ja arenema.»

Treener Tatjana Jaanson ei tea veel täpselt, kuidas võiks hakata ühilduma tema töö koondise neljapaadi ja klubi noortetreenerina, ent loodab, et linn ja sõudeliit loovad sujuva koostöö. «Ma ei ütleks «ei», kui mulle neljase treeneri kohta pakutakse,» on ta valmis põnevat tööd jätkama.

Tatjana Jaanson näeb kaht võimalikku teed. Üks oleks senine: iga treener töötab õpilastega läbi talve ja katsevõistluse järel otsustatakse, millised paadid suvel esinevad. Teine tee kannaks tingnimetust «neljapaadiprojekt Pekingi olümpiani».

«Oleks otsustatud, et neljapaat püüab pääseda olümpiale ja seal võimalikult hästi esineda,» räägib treener. «Võib juhtuda, et mõni sportlane vajub aastaks ära nagu tänavu Andrei Šilin ja Oleg Vinogradov. Neil võiks olla võimalus neljapaati tagasi pääseda. Pealegi: neljase praegune koosseis on end küll tõestanud, kuid pika projekti puhul on varumehi vaja. Nii et siht oleks konkreetne, aga vahendeid valiksime käigult.»

Tatjana Jaansoni arvates peaks elutähtsad otsused langema hiljemalt oktoobri teiseks pooleks, kui algab tugev ettevalmistus.

Peatreener on nõus neljase katsevõistluseta kinnitama

Mida andis neljapaat Jüri Jaansonile, kes oli ühepaadil võitnud täiskomplekti MM-medaleid?

«Medali andis, ja toreda mälestuse ühisest tööst nende poistega,» vastab olümpiahõbe siiralt. «Mis neljasest edasi saab, sellele mõtlemisest üritan end välja lülitada. Kui sõudeliit peab vajalikuks mu arvamust kuulata, ju ta siis küsib. Minu esmane asi on tegelda iseendaga.»

Tuleval kuul 40aastaseks saav Jaanson pole karjääri jätkamist veel otsustanud.

Peatreener Jaan Tults, kes ühepaatide katsevõistluse Eestisse tõi, on praegu nõus erandi tegema: «Kui Jüri jätkab, on see ideaalne – siis võiks paadi koosseisu samaks jätta. Nii kõrgesse eliiti kerkinud meeskonna võiks kinnitada katsevõistluseta, kui neli meest ja treener nõus on. Iseasi, kui kollektiiv ise kedagi välja tahab vahetada.»

Tults ei kartnud, et keegi loorberitele puhkama jääks: «Nad on ju profid ja teavad, kuidas vanas vaimus jätkata!»

Sportlastest on kõige konkreetsem eessõudja Jämsä, kellele erinevalt paatkonna teistest liikmetest tähendas MMi pjedestaalil käimine midagi uut:

«Kui traumasid pole, jätaks ma paatkonna kokku. Mulle meeldis see tiim, meie töö ja meie tulemused. Tunnen, et need mehed tahavad ja jaksavad töötada sama kõvasti kui mina, anda endast parim.»

Kevadised katsed Jämsä küll korraldaks, ent tulemustesse suhtuks loominguliselt: «Katsed näitaks, kas sõudjad on kombes. Aga nelja esimest neljasesse panna pole vaja. Iga ühese sõitja ei sobi neljasesse. Igaühele ei sobi meie kiire tõmbetempo.»

Ning Jämsä kordab: «Meil jäi varu, mida tahaks kasutada.»

President Kilk lubab, et baasi ega raha taha ei takerduta

Treener Tatjana Jaanson muretses neljapaadi tulevikust rääkides nii Pärnu baasi olukorra kui ka rahaliste vahendite pärast.

«Narva baasis asjad liiguvad. Tartus susiseb. Viljandi läheb liikvele,» loetles sõudepresident Rein Kilk. «Tõesti tobe lugu, et Pärnus ei suudeta omandivaidlusi kinnisvarafirmaga Põhjakotkas lahendada. Asi pole isegi rahas! Kui muu ei aita, tuleb uus baas ehitada!»

Rahamure peale kostis president: «EOK stippi poisid saavad, kuid teise korraliku paadi hankimiseks, kõikideks vajalikeks laagriteks ja võistlusteks sellest ei piisa. Täiesti kindel, et need rahaprobleemid pole praegu veel lahendatud, ja täiesti kindel, et need lahendatakse! Rahapuudusse ei takerdu meie eliitmeeskond päris kindlasti!»