Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt

Jalgpallur Skiperski tõlgib venekeelseid filme eesti keelde (8)

Ants Põldoja , 3. november 2005, 00:00
Juba kolm-neli aastat tagasi räägiti jalgpalliringkondades, et TVMK meeskonna vene rahvusest mängijaist oskab ladusalt eesti keelt vaid Dmitri Skiperski, kes aga paradoksaalsel kombel on neist ainsana Venemaa kodanik.

Intervjuu andmine eesti keeles pole pühapäeval esimest korda Eesti meistriks tulnud TVMK vasakkaitsjale probleem. Eriti, kui arvestada, et 32aastane Skiperski valmistab ette eestikeelset magistritööd ja teeb vene filmidele eesti subtiitreid.

Tutvumine eestlannast naisega pani keelt õppima

Skiperski ei näe eesti keele oskuses mingit imet: «Aitas tutvumine eestlanna Tiinaga. Me pole abielus, aga kaheksa aastat koos. Praktika loeb kõvasti, TVMK teistel poistel pole kellegagi kodus rääkida. Mu naise ema elab siinsamas Kadrioru korteris, paljud tuttavad ka eestlased.»

Jalgpallur meenutas, et keelekursuste kõrvalt õpetas naine talle keelt kollaste märkmepaberite abil. «Joonistas piltlikult, mis vahe on vikatil ja niidukil. Mõlemad niidavad erinevalt, aga vene keeles on sama sõna. Või venekeelne sõna paltsõ. Erko Saviauk just trennis küsis, et mida varbad vene keeles tähendavad. Kui ütlesin paltsõ, siis ta imestas: sõrmedel sama tähendus!» muigas Skiperski.

Skiperski arvas, et eesti keele oleks ta nii või teisiti selgeks õppinud: «Kirjutan praegu Audenteses magistritööd jalgpalliklubi juhtimisest. Eesti keelt oskamata olnuks see võimatu.»

Vene telekanalil PBK tõlgib Skiperski filmide teksti eesti keelde. «Loomulikult oleks teistpidi kergem tõlkida, aga pean oma keelt veel täiustama. Käändelõppude kasutamisel teen ikka vigu,» tunnistas Skiperski. «Üksi ma tõlkega hakkama ei saaks, kuid Tiina ja ema aitavad lauseehitust eestipäraseks muuta.»

Eesti meistriks kaks aastat pärast «pensionile saatmist»

2003. aasta hilissügisel saatis TVMK meeskond Skiperski pidulikult «pensionile». Vähemalt tollal võis arvata, et teenekas mees enam kunagi Eesti meistriks ei tule. «See oli mu enda soov. Naine töötas välismaal ja tal läks üksi raskeks. Pidev stress, tähtis töökoht – arvas, et peaksin tema juurde Varssavisse elama minema. Nii saigi jalgpalliga lõpparve tehtud,» meenutas Skiperski.

Kui Toomas Kallaste sai mullu suvel vigastada, kutsuti Skiperski appi – nii palju, kui võimalik Eestisse tulla. «Tegin kaasa üheksa mängu. See oli ka eesmärk, sai 200 kohtumist meistriliigas täis.» Varssavis tegi Skiperski trenni ja osales diplomaatilise korpuse meeskonnaga heategevusmängudes Poola muusikute ja poliitikute vastu.

Tänavu talvel selgus, et Skiperski naine peab töö tõttu sageli välismaale sõitma. Nii polnud vahet, kas Dmitri ootab teda Varssavis või Tallinnas. «Arutasime, et võiksin ühe aasta mängida. Seda enam, et tuli uus treener ja koosseis tugevnes. Tore, et ka klubi tuli vastu ning nõustus pärast poolikut aastat mind tagasi kutsuma,» ütles Skiperski.

Skiperski tunnistas, et hooaeg kujunes psühholoogiliselt raskeks – treener pani kõvad koormused peale, mängude graafik tihenes. «Veteranidele hinnaalandust ei tehtud, olime Borissoviga kõige vanemad, aga tegime kõik harjutused kaasa. Seda magusam oli meistritiitel. Kui naisele helistasin, rõõmustas ta minust rohkemgi. Hea meel, et olime selle aasta ohverdanud.»

Järgmisel aastal Skiperski enam mängijana ei jätka, mis olevat umbes 80 protsenti kindel. «Kui klubis tööd pakutakse, jätkan jalgpalliga. Otsus pole seotud meistritiitliga, oleksin lõpetanud igal juhul,» ütles Skiperski.

Kodakondsuse saamist segab erusõjaväelase staatus

Skiperski on Eesti jalgpallis leegionär, sest ta sündis Venemaal Krasnodari krais. «Mäletan, et noortemeeskonnaga võtsime osa tollal populaarsest Nahkpalli üleliidulisest turniirist Užgorodis. Kui nüüd lugesin Martin Reimi isa Olev Reimi raamatut Lõvide poistemeeskonna ajaloost, tuli välja, et mängisime nendega samal turniiril. Aga ma ei mäleta, kuidas meie kohtumine lõppes,» rääkis Skiperski.

Eestis alustas Skiperski 1994. aastal mängimist Dünamos, jätkas Marlekoris ja TVMKs. Tallinna oli ta saabunud 16aastaselt, õppima ehitusvägede poliitilisse sõjakooli. «Pärast lõpetamist oli kohustus aasta sõjaväes teenida. Pärast kirjutasin raporti, et ei taha armees jätkata, pole minu kutsumus.» Ta läks 20aastaselt erru.

Just erusõjaväelase staatus segab Skiperskil saamast Eesti kodakondsust – selline on seadus. «Arvan, et minu juhtumit tuleks käsitleda erandina. Keeleeksami juba sooritasin. Kavatseme naisega kirjutada migratsiooniametisse, et kodakondsust taotleda. Jalgpalli Liidu president Indrek Kannik lubas toetada,» ütles Skiperski.

Nii pole Skiperskil saanud tekkidagi unistust pääseda Eesti koondisse. «Mänge olen alati jälginud, oma poisid platsil ning teiste klubide meeste seaski sõpru,» sõnas Skiperski. Eesti ja Venemaa MM-valikmängus tal mingit dilemmat ei tekkinud – muidugi Eesti poolt. «Mänginuks Venemaa teises alagrupis, oleksin talle natuke kaasa elanud. Kui isale helistan, siis vahel arutame Venemaa koondise käekäigu üle.»

Dmitri Skiperski naine Tiina (pildil koos mehega) töötab 1999. aastast Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni ehk OSCE teenistuses. «Peakorter asub muidu Viinis, aga inimõiguste probleemide üks keskus Varssavis. Tiina käib rohkem Kaukaasias ja Kesk-Aasias ning tegeleb võrdõiguslikkuse küsimustega,» edastas Skiperski.

Keeleoskuse poolest on naine mehest üle tulemusega 4:3. «Mina oskan vene, eesti ja inglise keelt, kuid poola keelt vaid olmetasandil. Et poes hakkama saada. Kunagi õppisin ka saksa keelt, aga nüüd olen unustanud,» tunnistas Skiperski.

Ratnikov: «Ta mängib igas mõttes peaga hästi.»

TVMK treeneri Sergei Ratnikovi sõnul tundis klubi mullu Skiperskist kõvasti puudust. «Meile oli suur kaotus, et ta ainult poolprofina kaasa lõi. Kuid ta hakkas juba tänavu talvel kõvemini treenima ja lootsime talle,» ütles Ratnikov.

Ratnikov tunnistas, et vasakkaitsja kohal polnud Skiperskile võrdset. Samal positsioonil võinuks tegutseda tänavu TVMKga liitunud Erko Saviauk, kes aga siirdus paremale äärele.

Skiperski headest ja veidi halvematest mänguomadustest arutles Ratnikov nii: «Ta oskab vastaselt palli hästi ära võtta. Ja vasaku jalaga tsenderdada. Parem jalg – see on tema nõrkus. Peaga mängib igas mõttes hästi – oskab väljakul mõelda ja palli lüüa. Äärekaitsja kohta ta pole ehk väga kiire, ent terav. Intelligentne mängija ja rahulik inimene.»’

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee