OOTAVAD ALALIIDU OTSUSEID: Olümpiahõbe Jüri Jaanson, tänavu neljapaadi koosseisus MM-pronksi võitnud, ja tema abikaasa Tatjana Jaanson, neljalise treener.Foto: Kalev Lilleorg (arhiiv)
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
17. detsember 2005, 00:00

Sõudja ja treener Jaansonid ootavad alaliidult täit otsustavust (3)

«Vestlus ei rahuldanud mind,» ütles eksmaailmameister ja olümpiahõbe Jüri Jaanson pärast töökohtumist sõudeliidu presidendi Rein Kilgiga. «Aga vestlus jätkub.»

«Ma ei muretse enda pärast. Aga kes on täna Tanja?» küsis veteransõudja.

Tema abikaasa Tatjana Jaanson hooldas läbi suve Eesti neljapaati, kes võitis MK-etappe ja tuli MMilt pronksiga, ent ei tea täna, kellena ja kuidas edasi liikuda.

Kilk: «Tippsport ongi ebanormaalne seisund!»

«Arutlesime Tanjaga küsimust umbes nii. Et kui tahetaks võtta välismaine treener ja siis äkki avastataks, et too maksab plaanitust natuke rohkem. Jätkatakse: võtame oma treeneri, tubli on ju temagi, davai, teeme ära! Ja äkki otsustatakse, et oma treenerile piisab mitu korda väiksemast palgast,» rääkis Jüri Jaanson. «Ei saa ju olla nii, et pool Tanja palgast läheb lapsehoidjale!»

Sõudeliidu president Rein Kilk analüüsis: «Tippsport ongi ebanormaalne seisund. Sinna on konflikt sisse programmeeritud. Tippsportlane saab raskes töös iga päev vaimse laksu. Jaansonite puhul on seis veel eriline: perekonnas on sportlane ja teda treeniv naine… Jüri suhtub igasse probleemi närviliselt. Pärast võitu Luzerni regatil sarjas ta rõõmutsemise asemel Tatjana mootorpaadi küünlaid. Ja temas tippsportlast nähes oli isegi see… normaalne.»

Sõudjad arutlevad neil päevil, kuidas kogu koondisega uuele hooajale vastu minna. Tähelepanu keskmes on neljapaat, mis otsustati alaliidu koosolekul taas koostada puhtsportlikul printsiibil: kes on valikvõistlusel ees, saab õiguse tulla paadipingile.

«Probleeme jätkub, aga probleemid ongi lahendamiseks. Sõude-liit on inertne, mitte energiline organisatsioon, kuid me läheme väikeste sammudega edasi,» ütles kriitiline Jüri Jaanson. «Täie rauaga jätkamiseks pole mul esialgu siiski motivatsiooni. Kuni olukord laheneb, treenin tervisesportlase koormusega.»

Sõudeliit määras neljapaadile kuraatori

Tatjana Jaanson ei taha perekonnale mõeldes kogu panust esialgu koondise neljasele teha: «Mis saab, kui paat läbi ei löö? Kui olen noored ära andnud? Samas ei tea ma, et kusagil peaks mõne sõuderiigi koondise treener end toitma klubis lastega töötamisest.»

«Sõudeliit jõudis kolme kuuga sinnani, et määras neljapaadi muresid selgitava inimese, kes on minu meelest tõesti erapooletu ja asjalik,» jätkas Jüri Jaanson.

«Muresid selgitav inimene» on ärimees, paarisaerupaate kureeriv Robert Väli. Too sõnas: «Panen praegu mosaiiki kokku. Pean jälgima, et tippneljase varupingile oleks alati uus koosseis võtta. Peame seedima, kui palju panustada paarisaerusõudjatele ja kui palju kogu koondisele.»

Alaliidu peasekretär ja koondise peatreener Jaan Tults ütles: «Süsteem peab toimima tervikuna. Tähtis on, et Narvas avatakse sel kuul uus sõudebaas ja et Tartus pühiti ajalooline sõudebaas uue huvides maapinnalt.»

Jaanson saabki teistega võrreldes privileege

Sõudejuhid ütlevad ühest suust, et neljane on praegu meie sõudmise visiitkaart. Põnev. Intrigeeriv. Niisama põnev ja intrigeeriv on 40aastane Jüri Jaanson selles projektis. Kui ta tuleks Pekingi olümpial medalile, tähendaks see mitte üksnes meie, vaid maailmaspordi ajalugu, räägivad nad.

Mõeldes noortele, kes Jaansonit jälgivad, alajuhid vaimustuvad: «Noored näevad, et vaata, ma olen pikem kui Jaanson ja mul on tast suuremad lihased, kui palju ma võin! Jaanson on noortele nagu maskott ja tal peavadki mõned eelised olema.»

Kilk lisas: «Las noored mõtlevadki, et kui saavad samasugusteks, kuuluvad ka neile privileegid nagu praegu neljapaadile ja Jaansonile. Ta võib hooajaks valmistuda oma plaanide järgi.»

Kilk polnud Jüri Jaansoni tähtsustamisel kitsi: «Jüri ise ütleb, et neil on kolm andekat ja üks hull. Sel ühel hullul ehk Jaansonil on tohutu infopakett, mahukas kõvaketas, 20 aasta kogemused.»

«Sõudeliidu juhatus otsustas hiljuti, et eeloleval aastal töötatakse projektipõhiselt,» rääkis Tults.

Paarisaeruprojekti juhib Robert Väli, lisaks neljapaadile peavad sealt tulema kahe- ja ühepaat. Esialgu koostatud nimistusse kuuluvad järjestuses MMi pronksimehed Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov ja Jüri Jaanson, järgneb esmalt Allar Raja, siis kõrvuti Vladimir Latin ja Oleg Dmitrijev, kaheksandana Igor Kuzmin, üheksandana Silver Sonntak ning lõpuks taas kõrvuti Andrei Šilin ja Oleg Vinogradov.

Lisaks toimivad kaheksapaadi-projekt ja noorteprojekt, mõlemat juhib Matti Killing.

«Jüri tuleb toime treenerina, poliitikuna või ärimehena.»

«Jah, olümpiavõitjal on riiklik toimetulemise garantii, aga olümpiahõbedal pole,» arutles sõudepresident Rein Kilk , kui Jüri ja Tatjana Jaansoni tulevikuperspektiiv jutuks tuli. «Kuid kuidas toetada sõjaväelasi, kes missioonil eluga riskivad, tsiviilellu astumisel? Arvan küll, et Jüri Jaanson saab eluga alati hakkama.

Jüriga pole seis teab mis keeruline, ta tuleb toime kas treenerina, poliitikuna või ärimehena. Tanja puhul peame edasise üle mõtlema. Aga kui ta treenib edukat neljapaati, kasvavad tema kvalifikatsioon ja reputatsioon määramatult. Nii kasvavad ka tema võimalused. Pealegi: kui Tanja kui koondise treeneri ajutise lahkumisega klubist tekib probleeme, leiame kindlasti lahenduse!»