Markko Märtin: suletud ja vastuoluline isiksus (52)

Märtinist ilmunud artiklid kajastavad vaid rallisõitu, eraelust pole neis sõnagi. Seda puudutavatele küsimustele on ralliäss alati keeldunud vastamast.

Ometi lausus Märtin Urmas Otile antud intervjuus, et rallisõitja karjääri suurimaks miinuseks on privaatsuse kaotamine.

«Markkole ei meeldi avalik tähelepanu. Ta esineb ja annab intervjuusid täpselt nii palju, kui rallimehe elukutse nõuab,» teab Märtini hea tuttav Raul Markus. Just tänu rallispordile kümmekond aastat tagasi Märtiniga tutvunud Markuse sõnul on sõprade ringis tegemist hoopis seltskondlikuma inimesega.

«Mina pole kunagi aru saanud, et ta oleks suletud. Meiega on ta ennast avanud ja kõikidest asjadest vabalt rääkinud.»

Märtin hoidis kodusest ajakirjandusest eemale

Esimestest sammudest alates Märtini karjääri jälginud autospordivaatleja Rein Luige hinnangul õppis ta aastate jooksul paremini suhtlema.

«Noore poisina oli Markko väga kinnine, tehasemeeskonda jõudes asi paranes, ent tippudegi hulgas oli ta ikkagi üks suletumaid,» räägib Luik.

Ilmselt on kõik Eesti rallist kirjutavad-rääkivad ajakirjanikud põrkunud probleemiga, kuidas Märtinit tabada. Ajast, mil rallimehe mobiiltelefon oli iga endast lugupidava ajakirjaniku märkmikus, on möödas viis-kuus aastat.

Veel eratiimis sõites, oli võimalik Märtinit rallipäeva lõppedes telefoniga kätte saada. Kommentaarid olid küll napid, ent koduste fännide jaoks hindamatu väärtusega.

Pealegi istus toona tema kõrval kaardilugeja Toomas Kitsing, kes ütlusi täiendas.

Paraku läksid 1999. aasta lõpus Märtini ja Kitsingu teed lahku. Teadjate sõnul ei tehtud seda just kõige sõbralikumal kombel, konflikti juured ulatuvat juba varasemasse aega. Hiljem pole kumbki mees soovinud lahkumineku põhjusi selgitada.

Edaspidi istus Märtini kõrval Michael Park ning kui ta aasta hiljem allkirjastas lepingu Subaru tehasetiimiga, lõppes ka koduse pressiga otsesuhtlemine.

Intervjuu saamiseks tuli kasutada vahemehi, peamiselt samas meeskonnas mehaanikuna tegutsenud Juss Rodenit, või sõita mõnele MM-rallile. Sealgi sõltus palju ralliässa tujust – kord rääkis ta meelsasti, kord poetas mokaotsast paarisõnalisi lauseid.

Palju parema meelega andis ta ütlusi välismaistele väljaannetele.

«Olen aru saanud, et Markko hindab vastaspoole professionaalsust. Kümmekond aastat järjest kõikidel MM-rallidel käivad ning ainult seda spordiala kajastavad ajakirjanikud on kindlasti asjatundlikumad, kui mitut ala valgustavad ning vahest harva rallidele sattuvad eestlased,» arutleb Luik.

Eestis on palju sportlasi, kes jätavad ukse magamistuppa suletuks, kuid oma ala tutvustama, täpsemalt öeldes ajakirjanikke harima, on nad lahkesti nõus. Selleks leidub neil alati aega.

Märtin aga… «Las õpetab ajakirjanikke keegi teine, mul pole aega,» teatas ta kord ühele lehemehele.

Eestis pole AINSATKI teist sportlast, kes meediasse sama ebaprofessionaalselt suhtuks.

Sõbrad teadsid Märtini loobumisest juba ammu

Samas pole Märtin viimastel aastatel ennast Eestiga väga tugevalt sidunud. Soodsa maksupoliitika tõttu registreeris ta ennast Monaco elanikuks. Ning suure hulga vabast ajastki veedab ta väljaspool kodumaa piire. «Tunnen ennast maailmakodanikuna,» tunnistab ta ka ise.

Mõned Märtinit tundvad inimesed ei pea teda mitte ainuüksi kinniseks, vaid ka konfliktseks.

Arvamustega on jõutud koguni niikaugele, et just see omadus olevat tal seganud tõusmast absoluutsesse tippu – maailmameistriks.

Märtini suured konkurendid Marcus Grönholm ja Petter Solberg on rõõmsameelsed inimesed, kes pea kunagi ei keeldu fänne kätlemast või ühisest pildistamisest.

Nende kanti kaldub ka esialgu nohikuna paistnud Sebastien Loeb.

Seevastu Märtin liikus MM-rallidel tõsise näoga, arutles inseneride ja mehaanikutega tehnilisi küsimusi, hea tuju korral kinkis fännidele kerge käeviipe ning kadus tiimi bussi sööma ja puhkama.

Mida rohkem Märtini kohta arvamusi koguda, seda vastuolulisema isiku portree temast joonistub.

On inimesi, kes väidavad, et vaikne ja tagasihoidlik Lõuna-Eesti poiss muutus pärast MMi karussellis teenitud esimesi punkte ülbemaks ja rahamaiamaks, sagenesid ka konfliktid ümbritsevate inimestega.

Teiste silmis jäi aga Märtin endiseks.

«Võidud ja teenitud raha pole Markkot muutnud,» hindab Markus. «Tegemist on rõõmsa ja hea huumoritajuga inimesega, kel laialdased huvid.»

Sõprade sõnul kuuluvad Märtini lemmiktegevuste hulka lugemine, reisimine ja sportimine. Jah, ka sportimine, kuigi ta otsustas sellega rallisõitja kohta noorelt lõpetada.

Kuigi üldsusele tuli Märtini otsus kõigest 30aastaselt tipprallist taanduda üllatusena, teadsid lähedased seda juba ammu.

«See võis olla kolm aastat tagasi, kui ta ühe jutuajamise käigus ütles, et kavatseb rallist tagasi tõmbuda,» meenutab Markus. «Loomulikult olin imestunud ja lõin kiiresti näppude peal kokku, et 2006. aasta jääks viimaseks.»

Tugev natuur võimaldab saatuselööke taluda

Kõmu võimalikust loobumisest levis ralliringkondades juba tänavu suvel. Soome ajakirjanikud pärisid kord Eesti kolleegide käest, et mis jama see on, Markko Märtin kavatseb hooaja lõpus ralli sinnapaika jätta.

Ta olevat rääkinud teistele pilootidele, et kui väga head lepingut ei saa, siis tõmbub kõrvale. Aitab! Kaheaastane leping Peugeot’ga tõi piisavalt hästi sisse.

Põhjanaabrid-sulesepad teadsid täpselt, vähemalt nii nad väitsid, et Märtin kasseeris mullu 2,3 miljonit eurot ehk 35 miljonit Eesti krooni ja sama summa lisandub ka tänavu, sest sõlmis kaheaastase lepingu. Ega Märtin pole süüdi, et Peugeot ootamatult MM-sarjast lahkub.

Ka teadsid soomlased rääkida, et Fordist sai Märtin palgaks 700 000 eurot (11 miljonit krooni).

Toona otsustas Märtin avalikkuse ees ikkagi hämada: «Ma pole midagi säärast rääkinud ega tea, kust need uudised tulevad.»

Märtin ise põhjendas Urmas Otile antud intervjuus loobumist sooviga saada täiskasvanuks. Mõnede tuttavate arvates võis aga selle põhjuseks olla tüdinemine.

Vastukäivad on ka arvamused karjääri jooksul üle elatud avariide mõjust.

Ralliringkondades on levinud kuuldused nagu kummitanuks 2004. aasta suvel Argentiinas juhtunud avarii järelmõjud teda senini – toona kahjustada saanud nägemine polevat täielikult taastunud. Ühtlasi peeti ka seda üheks loobumisplaanide tekitajaks.

Teine leer aga leiab, et õnnetused pole Märtini tugevat natuuri muutnud.

«Pärast Argentiinas juhtunud õnnetust võitis ta veel kaks MM-rallit. Kui juhtunu oleks teda vaimselt räsinud, poleks ta seda suutnud,» arvab Markus. «Inimesi ongi kahte tüüpi - ühed suudavad pärast õnnetust kiiruse säilitada, teised mitte.»

Samamoodi olevat ta tänaseks saanud üle ka paarimees Michael Parki surmaga lõppenud õnnetusest.

«See võib kõlada julmalt, aga nii see on – rallimehed on võimalike tagajärgedega arvestanud,» teab Markus rallimeeste mõttemaailma. «Markko on hästi arutlev ja intelligentne inimene, kes suudab asjad enese jaoks selgeks mõelda.»

Markko Märtini karjäär

1994-1998: Esimesed hooajad toovad kodus medaleid n 19aastase noormehena tuleb Markko Märtin Ladaga Eesti ralliteedele ning võidab esimesel hooajal koos Jaanus Robiga meistrivõistluste hõbeda. Aasta hiljem on Lõuna-Eesti noormehed juba Eesti meistrid. Tulevik toob veel kaks samaväärset tiitlit.

Veel aasta hiljem kihutab Märtin koos Toomas Kitsinguga A-rühma Toyota Celical EM-rallil Hollandis ning lõpetavab korraliku kuuenda kohaga. Loogilise jätkuna jõutakse 1997. aastal esimese MM-rallini. Paraku piirdub Soomes Jyväskyläs tehtud debüüt katkestamisega.

1999: Uus tase - Märtin astub laia maailma n Märtin ja Kitsing hangivad Fordi meeskonnast Escort WRC ning võidavad jaanuaris kodusel talverallil järgnevaid kolme ja poole minutiga.

Kuu aega hiljem sõidavad naad Rootsi MM-rallil välja karjääri senise parima – kaheksanda koha.

«Nägin, milleks suuteline olen. Tunnistan - nii heast kohast eriti ei mõelnud. Et kõik õnnestus ideaalilähedaselt, võib esinemist ootusi ületavaks nimetada,» lausub Märtin pärast ralli lõppu. «Autorallis kehtib kuldne reegel: alati saab paremini. Pisiapsakaid on esinenud meilgi. Võib sõita võimete piiril või proovida võimeid ületada. Esimesel puhul on tõenäoline hea tulemus, teisel katkestamine. Mina ei näinud teadlikuks riskimiseks vähimatki põhjust, väike risk käib meie alaga pidevalt kaasas. Mulle ei meeldi saatusega mängida.»

Mai keskel astutakse veel samm edasi ning liitutakse Toyota Team Europe´iga. Sõiduvahendiks saab konkurentsivõimeline Toyota Corolla WRC ning juunis Kreeka rallil kergitab noor eestlane tulemuselatti veelgi kõrgemale – viies koht ja karjääri kaks esimest MM-punkti.

Märtin jääb talle omaselt tagasihoidlikuks, viidates tippmeeste rohketele katkestamistele. «Tekkinud seisus sõitsime rahulikult, liigsel riskimisel polnud mõtet. Tähtis oli tervena finišisse jõuda,» tõdeb ta.

Hooaeg lõpeb meistrite sõiduga Kanaaridel. Rallieliidi uksele koputajat oli märgatud.

2000: Esimene unistus täitub – tehasemeeskond n Juba mõnda aega on avalikuks saladuseks, et Märtini ja Kitsingu suhetes valitseb pinge. Jaanuari alguses teatabki Märtin, et koostöö lõppemisest ning uueks kaardilugejaks saab britt Michael Park.

«Natuke pelgan, olen harjunud eestikeelse kaardilugejaga. Suurtel kiirustel peab kõik selge olema,» tunnistab Märtin kõhklusi.

Pärast esimest ühist kihutamist kuulutab rallimaailmas tunnustatud Park: «Paljud maailmakuulsate tiimide managerid leiavad, et asjaolude kokkulangemisel võib Markko tõusta Tommi Mäkineni tasemele. Ühinen nende arvamustega ning sooviksin Markkoga kõrget lendu kaasa teha.»

Märtsis saavad Märtin ja Park oma käsutusse Toyota Corolla WRC uuema mudeli ning kihutavad Portugalis üheksandaks ning Kataloonia asfaldil eneselegi üllatuseks kümnendaks. Internetileheküljed spekuleerivad juba Märtini võimaluste üle liituda Mitsubishi tehasetiimiga, ent pelgalt spekulatsiooniks see jääbki.

Suvel võidab Märtin Assooridel EM-ralli. On tähendusrikas, et sellel võistlusel istus eestlane Subaru Impresa WRC roolis.

Septembri esimesed päevad toovad sõnumi – nädalapäevad tagasi sõlmis Märtin järgmiseks hooajaks lepingu Subaru tiimiga. Uks eliiti on avatud. «Lähenesime teineteisele samm-sammult, pauk ei tulnud luuavarrest! Subaru polnud ainuke, küll aga minu arvates parim valik,» arvab Märtin.

Oktoobris põrutab Märtin San Remo rallil rajalt välja pealtvaatajate sekka. Üks inimene murrab käeluu, teine saab puusavigastuse.

2001: Üks ebaõnnestumine järgnes teisele n Esimene ralli tehasemeeskonnas lõppeb Märtinile sisuliselt enne algust. Eestlane on Subaruga teel Monte Carlo esimese kiiruskatse starti, kui masina elektrisüsteem lakkab töötamast. «Hullemat ebaõnne annab välja mõelda!» sajatab Märtin ja pöördub juba samal õhtul tagasi kodusesse Eestisse.

Ebaõnn jätkub ka hooaja edenedes – esimesest viiest rallist jõuab ta finišisse vaid ühel. Tõsi, juunis Kreekas võidab ta esmakordselt MM-ralli kiiruskatse, ent finišisse ei jõua ta sealgi.

Leevendus saabub augustis, kui ta Soomes kordab karjääri parimat viiendat kohta. «Sõitsin peaaegu täiusliku ralli,» õhkab Märtin.

Oktoobris San Remo rallil põrkab auto vastu kaljut, pöördub katusele ja lohiseb poolsada meetrit järsakust alla. «Kui auto katusele maandus, olin ühtäkki reisija, mitte juht,» kirjeldab Märtin valitsenud tunnet.

Hooaja lõpus lahkub Märtin Subarust ja sõlmib kolmeaastase lepingu Fordiga.

2002-2004: Karjääri tipphetked Fordis n Fordi ajastu esimese aasta aprillis jõuab Märtin taas ühe tähiseni – Küprose ralli kolmanda kiiruskatse järel asub ta esimest korda võistlust juhtima. «Tegemist pole üllatusega, Ford on kruusal väga hea auto,» poetab Märtin tagasihoidlikult.

Kaks kuud hiljem Kreekas valitseb ta rallit juba poolteist päeva, siis kukutab rehvi purunemine ta esikümne lõppu. «Olin piisavalt kiire, et esikohta hoida,» kuulutab eestlane juba kuraasikamalt.

Hooaja lõpp Suurbritannias toob juba koha poodiumil – Märtin on igipõliseks konkurendiks saanud norralase Petter Solbergi järel teine. «Vaatan ettepoole, järgmisesse aastasse,» sõnab Märtin paljutähenduslikult.

Uuel hooajal ongi ta juba Fordi meeskonna esisõitja ning räägib plaanist sekkuda tiitliheitlusesse. Kreekas võidab Märtin esimese MM-ralli. «Hea tunne on lõpuks võita, see on tiimile, Eestile ja mulle suur asi. Tunnen kergendust,» lausub Märtin. «Võidu nimel on aastaid töötatud, ent nüüd läheb elu edasi.»

Augustis muudab Märtin Jyväskylä ralli eestlaste peaoks, kus tuhanded inimesed sinimustvalget lehvitades oma mehe võitu tähistavad. Helikopteriga lendab kohale koguni peaminister Juhan Parts. «Kes võidab Jyväskyläs, võib võita kõikjal,» usub Märtin. MMi kokkuvõttes lepib enim kiiruskateid võitnud Märtin viienda kohaga: «Oli hea aasta, võitsime kaks kuulsamat MM-rallit, kuid kahjuks polnud kokkuvõttes õnn tänavu meie poolel ja sinna ei saa midagi parata.»

Tipptiimis kõrget palka saav Märtin teeb elus veel ühe tähtsa ostuse ning registreerib ennast soodsa maksupoliitikaga maana tuntud Monaco elanikuks. Lisaks kõigele teenib ta president Arnold Rüütlilt Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

Kolmandal Fordi-aastal lepib Märtin Sebastien Loebi ja Petter Solbergi järel kolmanda kohaga. Hooaja säravamateks tulemusteks on võidud Mehhikos, Parntsusmaal ja Hispaanias – tumedamale poolele kandub raske avarii Argentiinas. «Mul on probleeme silmadega, kuid vedas, et suutsin avarii järel omal jalal kõndida. Kui auto pärast hüpet õhus lendas, tundsin kohe, et tulemas on midagi halba, ent tegelikkus osutus loodetust palju hullemaks,» nendib Märtin.

Aasta lõpus kirjutab Märtin alla kaheaastase lepingu Peugeot´ga.

2005: Leping Peugeot´ga toob kurva lõpu n Märtin ei suuda Peugeot´ ralliautoga kohaneda, ent jõuab siiski neljal korral poodiumile. Kuniks saabub september ning Suurbritannia ralli…

Vähem kui miili kaugusel 15. kiiruskatse stardist algab 200 meetri pikkune sirge, millele järgneb lahtise kruusaga kaetud kurv. Rallimeeste keeli kiire kurv, kus gaasi maha suurt ei võeta. Tee kurvi siseküljel on roopas ja nõnda kitsas, et kaks autot kõrvuti sealt mööda ei mahuks. Tee ääres ei mingit turvariba ega kraavi. Vaid poole meetri jämedused männid.

Mis juhtub, ei tea täpselt keegi. Võib-olla isegi Märtin mitte, sest kõik toimub hoomamatult äkki. Mitteametlikel andmetel on auto kiirus 150 kilomeetrit tunnis. Hiljem õnnetuspaika uurinud asjatundjate sõnul võis roobas auto teelt välja heita.

Peugeot rammib parempoolse küljega mändi. Mänd on auto kõrguselt puhtaks kooritud. Meeletu hoog muudab auto rusuhunnikuks. Turvapuur ei pea vastu. Surmav jõud pressib kaardilugejapoolse ukse hetkega meeter sissepoole. Park hukkub silmapilkselt. Hiljem, kui kõik on lõppenud, võib näha purustusjõudu – kaardilugeja istet pole enam ollagi.

«Me võitsime rallisid, mida tahtsime võita. Ainuke, mida Park tõeliselt tahtis, aga mida mina ei suutnud, oli võita Suurbritannia ralli,» lausub Märtin mõni päev hiljem. «Siis ta lahkus sellise kõmakaga – kui see juhtus, kaotasin ma maailma parima kaardilugeja, väga hea sõbra ja venna.»

Märtini rallimehekarjäär on lõppenud.